aga kas keegi aitaks välja lugeda, mis on kirjutatud rohelises kastis? saan aru vaid nimest "Jurjev"
Saaga EAA.1865.2.116/1:239?940,788,301,63
tänud ette!
Loeks välja, et Luutsniku (Lutsnikskaja) maksukogukannast Tartu (Jurjevi) segaseisuslaseks. (Vabandust)annika.malva kirjutas:Hurraaa!!! leidsin oma vaarisa!
aga kas keegi aitaks välja lugeda, mis on kirjutatud rohelises kastis? saan aru vaid nimest "Jurjev"
Saaga EAA.1865.2.116/1:239?940,788,301,63
tänud ette!
Tegelikult oleks „meštšanini” õigem tõlge vist väikekodanik. (Muidu läheb ta segamine „raznotšinetsiga”, kes selles seoses ei puutu üldse asjasse). Väikekodanik selles tähenduses oli teatu õigustega linnakodanik, keda linnakodanike hulka, selle mõiste konkreetses tähenduses, tavaliselt ei arvatud. Väikekodanikud olid need linnaelanikud, kes ei kuulunud gildikaupmeeste ja tsunftikäsitööliste hulka, kes 1889. aastani olid nö päris linnakodanikud. Saksa keeles nimetati nn väikekodanikke „Freie Leute geringen Standes” või ka „freie Arbeiter” - madalast seisusest vabad inimesed, vabad töölised. (Vabaduse rõhutamine pärast pärisorjuse kaotamist muutus muidugi mõtetuks). Võibolla kõige täpsem oleks nimetus seisuseta lihtrahvas.annika.malva kirjutas:suur aitähh!
nüüd tuleb välja selgitada, kus on Luutsiku.
aga mis võiks olla segaseisus? hingerevisjonides on linnades käsitöölised, teenijad, kaupmehed, maksuvabad jne. tema oli siis näieks käsitööline- teenija? või panen puusse....
aga äkki on hoopis valla jagamine?marapu kirjutas:Naise nimi näib Tevsi (?).
Kastikese tekst midagi sellist: Kroonupalati nimekirja nr 5321, 24.10,1884 järgi Rautseski (kas Rõuge?) vallast 1900 a.
Kas see nimekiri, kus Ivani lesk kirjas, on siis valdade ühinemisel Viitina (Kosse) valda jäänute kohta?
Saaga EAA.1865.2.89/6:426
See peaks juba järgmise tüübi (Herman Leimann) kohta käima, et kust ta siia valda tulnud on. Iga inimese ees on märge - kas revisjoni perekonna number (põlisasukail) või detailsem märkus.marapu kirjutas:Rautseski (kas Rõuge?) vallast 1900 a.
Pakuks siiski sedapidi, et Tedsi tuli koos pojaga 1884 kuskilt Rõuge kihelkonda (aga mitte Rõuge valda vaid sinna Luutsniku-Viitina alale) ja 1895 läks poeg Tartusse.päris segane värk. Georgi tuli Luutsnikult Tartusse, aga tema ema tuli Rõugest Luutsnikule pärast Georgi minekut Tartusse.
Jah, need on nüüd väga tõenäoliselt otsitavad. Tedsi-Feodora, see naine peaks olema sündinud luterlasena, nii et kui jõuate kunagi sünnikirjeni, siis pakun, et seal on hoopis kolmas ja mitte tingimata väga võõras nimi.annika.malva kirjutas:siin on kasti sees Lehmus? kui ma õigesti välja loen, siis eesnimi on Jaan? naise nimi on vist Feodora (Tedsi=Feodora.... natuke nagu kõlaks sarnaselt). ja allpool on Georg Lehmus, sündinud enne abielu.
Käekiri kehv jah, loen niipalju välja vist: "U soldatskoi dev?? Feodo?? Mihailovoi Kapa??svoi pravoslavnovo veroispovedanija nezakonnoroždennõi".annika.malva kirjutas: huvi pakuvad eelkõige andmed ema kohta. saan aru, et on vist sõna "soldatskoi" ja eesnimi on Feodora (peaks olema), isanimi vist Mihail. aga perenime ei loe välja..
Ei oska täpselt öelda, aga kindlasti on sellel terminil oma konkreetne mõte. Sõna tüdruk on siin väljendamaks seda, et too kodanik on vallaline. Liide või sõna "sõduri-" selle ees näitab sotsiaalset staatust, kuulumist mingisse kihti. Pruut vaevalt aga mõne soldati tütrega võib küll tegu olla. Võib olla ka lihtsalt soldatite juures teeniv inimene. Taluinimeste puhul kasutati näiteks määratlusi "krestjanskaja žena" ja "krestjanskaja devitsa".
soldatitüdruk? nüüd vaja eesti keelest eesti keelde tõlkidasoldati pruut siis? või tütar hoopis?
Jääksin nime Andrei juurde, aga muus osas võib teil küll õigus olla.kui vaatasin seda teksti tähthaaval ja sõnahaaval, tundus, et üheks vaderiks on "Alekseja Sirotkina zena Praskeva"
Vassiljev on vist õige, Gladkov võib ka vabalt olla (käekiri on selline, et väljalugemine on kujutlusvõime küsimus). Vaderite kirje alguseks pakun :kas Georgi võib olla G. Vassiljev Gladkov? ees oleks justkui "vtorogo gildi". nägin kusagil, et kaupmehed olid gildide kaupa- teine, kolmas... võib see nii olla?
Selle peale võib vast ühe loo jutustada. Nimelt ajasin Ajalooarhiivis oma suguvõsa ühe haru jälgi. Nad olid õigeusklikud ja meetrikaid ei viitsinud esialgu lapata, kasutasin vallaliikmete nimekirju. Leidsin inimesed. Naine, mees, kaks last. Andmeid oli nende kohta üles tähendatud vähe, lastel sünniaastad puudusid. Tiksusid seal ühest nimekirjast teise. Perepea suri ühel hetkel, poja nime järgi oli viimasena teda näitavas vallaliikmete nimekirjas kirjutatud "umer uže davno". Samas nimekirjas oli väga udune viide tütre Jekaterina abielule. Leidsin ka Jekaterina selle pere all, mis 1896. a. sõlmitud abieluga tekkis, suure vaevaga üles. Seal oli talle leitud ka täpne sünnidaatum 25.06.1864. Perre sündis kari lapsi ja sellel hetkel tundus, et olin suure asjaga maha saanud.annika.malva kirjutas: aga naise tiitel, eesnimi ja isanimi klapivad.