vene keel

[annika.malva]

Hurraaa!!! leidsin oma vaarisa!
aga kas keegi aitaks välja lugeda, mis on kirjutatud rohelises kastis? saan aru vaid nimest "Jurjev"

Saaga EAA.1865.2.116/1:239?940,788,301,63

tänud ette!

[Kalmerm]

Hurraaa!!! leidsin oma vaarisa!
aga kas keegi aitaks välja lugeda, mis on kirjutatud rohelises kastis? saan aru vaid nimest "Jurjev"

Saaga EAA.1865.2.116/1:239?940,788,301,63

tänud ette!

Loeks välja, et Luutsniku (Lutsnikskaja) maksukogukannast Tartu (Jurjevi) segaseisuslaseks. (Vabandust)

[annika.malva]

suur aitähh!
nüüd tuleb välja selgitada, kus on Luutsiku.
aga mis võiks olla segaseisus? hingerevisjonides on linnades käsitöölised, teenijad, kaupmehed, maksuvabad jne. tema oli siis näieks käsitööline- teenija? või panen puusse....

[Andrus A]

Luutsiku on äkki Luutsniku (Rõuge khlk, Võrumaa)

[Kalmerm]

suur aitähh!
nüüd tuleb välja selgitada, kus on Luutsiku.
aga mis võiks olla segaseisus? hingerevisjonides on linnades käsitöölised, teenijad, kaupmehed, maksuvabad jne. tema oli siis näieks käsitööline- teenija? või panen puusse....

Tegelikult oleks „meštšanini” õigem tõlge vist väikekodanik. (Muidu läheb ta segamine „raznotšinetsiga”, kes selles seoses ei puutu üldse asjasse). Väikekodanik selles tähenduses oli teatu õigustega linnakodanik, keda linnakodanike hulka, selle mõiste konkreetses tähenduses, tavaliselt ei arvatud. Väikekodanikud olid need linnaelanikud, kes ei kuulunud gildikaupmeeste ja tsunftikäsitööliste hulka, kes 1889. aastani olid nö päris linnakodanikud. Saksa keeles nimetati nn väikekodanikke „Freie Leute geringen Standes” või ka „freie Arbeiter” - madalast seisusest vabad inimesed, vabad töölised. (Vabaduse rõhutamine pärast pärisorjuse kaotamist muutus muidugi mõtetuks). Võibolla kõige täpsem oleks nimetus seisuseta lihtrahvas.

[marapu]

Jah, Luutsniku ongi see õige koht!

Vaadake http://www.eha.ee/saaga/shortcut.php?sh ... .2.89/6:20,
see on 1850 aasta hingeloend, kus on analoogne märge Teie vaarisa minekust Tartu kodanikuks.

[annika.malva]

Saaga EAA.1865.2.89/6:445?49,345,231,287


Leidsin! Aga ei suuda kuidagi naise eesnime välja lugeda... Seda saan aru, et ta on Ivani lesk. Ja rohelise kasti see on ka tekst, millest saan aru vaid osaliselt. Paluna bi selle lugemisel. Aitähh!

[marapu]

Naise nimi näib Tevsi (?).
Kastikese tekst midagi sellist: Kroonupalati nimekirja nr 5321, 24.10,1884 järgi Rautseski (kas Rõuge?) vallast 1900 a.

Kas see nimekiri, kus Ivani lesk kirjas, on siis valdade ühinemisel Viitina (Kosse) valda jäänute kohta?
Saaga EAA.1865.2.89/6:426

[marapu]

Rautśeśki ongi Rõuge

[annika.malva]

Naise nimi näib Tevsi (?).
Kastikese tekst midagi sellist: Kroonupalati nimekirja nr 5321, 24.10,1884 järgi Rautseski (kas Rõuge?) vallast 1900 a.

Kas see nimekiri, kus Ivani lesk kirjas, on siis valdade ühinemisel Viitina (Kosse) valda jäänute kohta?
Saaga EAA.1865.2.89/6:426

aga äkki on hoopis valla jagamine?

nimeks sain mina ka Tevsi või Tedsi, aga see ei ole üldse inimese nime moodi. mina vähemalt pole kuulnud enne. foorumis on üks nimede-arutelu, saadaks sinna selle küsimuse.

päris segane värk. Georgi tuli Luutsnikult Tartusse, aga tema ema tuli Rõugest Luutsnikule pärast Georgi minekut Tartusse.

aga minu tunne, et vaja Rõuget vaadata, oli õige. vist.

[marapu]

Jah, see on valla jagamine ja nemad on sama valla alla edasi jäänud.

Tedsi näib see nimi olevat küll. Peaks olema õigeusu nimi, tundub.

[andri.riid]

Rautseski (kas Rõuge?) vallast 1900 a.

See peaks juba järgmise tüübi (Herman Leimann) kohta käima, et kust ta siia valda tulnud on. Iga inimese ees on märge - kas revisjoni perekonna number (põlisasukail) või detailsem märkus.

Ja teine märkus:

päris segane värk. Georgi tuli Luutsnikult Tartusse, aga tema ema tuli Rõugest Luutsnikule pärast Georgi minekut Tartusse.

Pakuks siiski sedapidi, et Tedsi tuli koos pojaga 1884 kuskilt Rõuge kihelkonda (aga mitte Rõuge valda vaid sinna Luutsniku-Viitina alale) ja 1895 läks poeg Tartusse.
Valdade juures lisab segadust see, et 1891. on nähtavasti Viitina (Kosse), Rogosinski ja Luutsniku üheks (Luutsniku) vallaks ühendatud. 1908. või nii on neid valdasid jälle arvatavasti mingil moel lahutatud.

[annika.malva]

5321 käib siis kelle kohta? tundub, nagu Lõhmuse kohta. aga kustkandist ta tulnud on, seda siit küll välja ei loe.

[andri.riid]

5321 käib siis kelle kohta? tundub, nagu Lõhmuse kohta. aga kustkandist ta tulnud on, seda siit küll välja ei loe.

5321 on Lõhmuse kohta, viide sellele Kroonupalati tõendi numbrile näiteks.

[andri.riid]

Läbilõige säilikust 1865.2.89/6

numbrid ees on kaadri numbrid, millega vastav alamsäilik algab:

2 Luutsniku 1857. a. hingederevisjon (lõpus tähestik)
17 Luutsniku valla X revisjoni puutuv "veränderungen"
25 Luutsniku valla ümberkirjutuslehed 1860-1892
69 Kosse 1857. a. hingederevisjon (lõpus tähestik)
120 Kosse valla X revisjoni puutuv "veränderungen"
122 Kosse valla ümberkirjutuslehed 1858-1893
222 Rogosi 1857. a. hingederevisjon (lõpus tähestik)
270 Rogosi valda puutuv "sodi"
273 Rogosi valla X revisjoni puutuv "veränderungen"
275 Rogosi valla ümberkirjutuslehed 1858
277 Rogosi 1857. a. hingederevisjon (vist)
291 millegi tähestik
292 Rogosi "revisions nachtrag" 1862
294 Rogosi valla ümberkirjutuslehed 1859
296 Rogosi vallaliikmete nimekiri 1908 (alfab.)
323 Rõuge valla ümberkirjutuslehed 1859 [mingi anomaalne nähtus siin]
325 Rogosi valla ümberkirjutuslehed 1860-1909
384 Luutsniku valla ümberkirjutuslehed 1894-1897
395 Viitina valla ümberkirjutuslehed 1898-1914
426 Viitina valda jäänud isikute nimekiri 1908 (alfab.)

Halb uudis on see, et ei Rogosi (Ruusmäe), Luutsniku ega Kosse/Viitina 1884.-1885. a ümberkirjutuslehtedest ega ka revisjonidest, me kedagi Lõhmuse-nimelist ei leia (mina vähemalt ei leidnud).

[annika.malva]

Saaga EAA.1865.2.89/6:121?430,960,284,62

siin on kasti sees Lehmus? kui ma õigesti välja loen, siis eesnimi on Jaan? naise nimi on vist Feodora (Tedsi=Feodora.... natuke nagu kõlaks sarnaselt). ja allpool on Georg Lehmus, sündinud enne abielu.
millest ma aru ei saa:
1. loogeliste sulgude taga olev kiri.
2. murrud D. 3/84 ja D. 11/85. kas on saabumise aeg- kuu ja aasta?
3. kas ülejäänud seltskond, kes sama käekirjaga üles tähendatud, kuulub Lehmuste juurde?
4. ja kõige tähtsam küsimus, kust nad tulid?.... ilmselt jääb ka siin vastamata.

aitäh, andri
uurisin just sedasama raamatut.

p.s. "veränderungen" , mida see tähendab?

[andri.riid]

siin on kasti sees Lehmus? kui ma õigesti välja loen, siis eesnimi on Jaan? naise nimi on vist Feodora (Tedsi=Feodora.... natuke nagu kõlaks sarnaselt). ja allpool on Georg Lehmus, sündinud enne abielu.

Jah, need on nüüd väga tõenäoliselt otsitavad. Tedsi-Feodora, see naine peaks olema sündinud luterlasena, nii et kui jõuate kunagi sünnikirjeni, siis pakun, et seal on hoopis kolmas ja mitte tingimata väga võõras nimi.

>1. loogeliste sulgude taga olev kiri.

Ei loe midagi mõistlikku välja.

>2. murrud D. 3/84 ja D. 11/85. kas on saabumise aeg- kuu ja aasta?

Oleks loogiline arvata, sest see langeb kokku muu teadaoleva informatsiooniga. Samal ajal on järgmistel saabujatel kuunumbriteks 792 ja 877! Vasakul lehel on tulijad, paremal lahkujad. Miks seda nimekirja on ümberkirjutuslehtedest eraldi peetud, seda mu pea ei võta.

>3. kas ülejäänud seltskond, kes sama käekirjaga üles tähendatud, >kuulub Lehmuste juurde?

Mis mõttes kuulub? Verelt? Väheusutav. nr 877 rahvas on näiteks Luutsniku mõisast. Saabusid nad jah lähestikku ja selle märkis üles üks ja sama inimene.

>4. ja kõige tähtsam küsimus, kust nad tulid?.... ilmselt jääb ka siin >vastamata.

Tundub nii, loogeliste sulgude tagune märkus näib ka rohkem saabumisaega täpsustavat.
Aga see-eest on teil võimalik nüüd surmameetrikast Jaan-Ivani surma otsida.

>p.s. "veränderungen" , mida see tähendab?

Muutused

Veel üks asi - Feodora alla on minu meelest kirjutatud isa Johann (Iogan) ja maha tõmmatud.

[mlauri]

Sekkun, et pakkuda vastust ühele varasemale küsimusele. Tuli selline uitmõte, et järsku on Tevsi tegelikult Teisi või midagi sarnast (näiteks Daisy)?

[annika.malva]

Saaga EAA.1979.1.431:347?385,293,171,56

paluksin abi veel ühe venekeelse teksti mõistmisel sünnimeetrikas- sündinu on Georgi. vene keelt jagan küll, aga käekiri on siin päris keerukas.
huvi pakuvad eelkõige andmed ema kohta. saan aru, et on vist sõna "soldatskoi" ja eesnimi on Feodora (peaks olema), isanimi vist Mihail. aga perenime ei loe välja..

ja kui on võimalik kuidagi tuvastada vadereid, oleks ka tore.

[andri.riid]

huvi pakuvad eelkõige andmed ema kohta. saan aru, et on vist sõna "soldatskoi" ja eesnimi on Feodora (peaks olema), isanimi vist Mihail. aga perenime ei loe välja..

Käekiri kehv jah, loen niipalju välja vist: "U soldatskoi dev?? Feodo?? Mihailovoi Kapa??svoi pravoslavnovo veroispovedanija nezakonnoroždennõi".

Ühesõnaga, soldatitüdruk - misiganes ta nimi on, õigeusklik ja on vallaspojaga maha saanud.

Vaderitega on veel keerulisem - üks on vist Andrei Sirotkin, teine keegi Georgi. põhimõtteliselt on vist keegi kolmas seal ka peidus.

[annika.malva]

aitähhh!

soldatitüdruk? nüüd vaja eesti keelest eesti keelde tõlkida soldati pruut siis? või tütar hoopis?

kui vaatasin seda teksti tähthaaval ja sõnahaaval, tundus, et üheks vaderiks on "Alekseja Sirotkina zena Praskeva"

kas Georgi võib olla G. Vassiljev Gladkov? ees oleks justkui "vtorogo gildi". nägin kusagil, et kaupmehed olid gildide kaupa- teine, kolmas... võib see nii olla?

uurin edasi.

[andri.riid]

soldatitüdruk? nüüd vaja eesti keelest eesti keelde tõlkida soldati pruut siis? või tütar hoopis?

Ei oska täpselt öelda, aga kindlasti on sellel terminil oma konkreetne mõte. Sõna tüdruk on siin väljendamaks seda, et too kodanik on vallaline. Liide või sõna "sõduri-" selle ees näitab sotsiaalset staatust, kuulumist mingisse kihti. Pruut vaevalt aga mõne soldati tütrega võib küll tegu olla. Võib olla ka lihtsalt soldatite juures teeniv inimene. Taluinimeste puhul kasutati näiteks määratlusi "krestjanskaja žena" ja "krestjanskaja devitsa".

kui vaatasin seda teksti tähthaaval ja sõnahaaval, tundus, et üheks vaderiks on "Alekseja Sirotkina zena Praskeva"

Jääksin nime Andrei juurde, aga muus osas võib teil küll õigus olla.

kas Georgi võib olla G. Vassiljev Gladkov? ees oleks justkui "vtorogo gildi". nägin kusagil, et kaupmehed olid gildide kaupa- teine, kolmas... võib see nii olla?

Vassiljev on vist õige, Gladkov võib ka vabalt olla (käekiri on selline, et väljalugemine on kujutlusvõime küsimus). Vaderite kirje alguseks pakun :
"Pskovskoi vtoroi gildõ kupetšeski sõn G.V. Gladkov i derpstkovo ..."
Pskov=Pihkva, Derpt=Tartu, ilmselt teate seda isegi. Arusaamatud siis veel kaks sõna - Andrei tiitel ja tema naise isanimi.

[annika.malva]

Andrei muidugi, läksin sassi.

aga see tiitel, pärast "derptskovo"`t, esimene täht võiks olla T ja teine V, siis üle(üle)järgmine TS või Z?
mitte et see tiitel nii tähtis oleks, aga huvitav- kas me suudame end 1860-ndatel elanud inimese käekirjast läbi närida?

ja veel üks küsimus. kas seda sõduri tütart võiks otsida Tartu linna hingerevisjonist, sõjaväest vabastatud isikute nimekirjast? või on see tühi töö.. tegutsen praegu selle kallal.
tean ka et see naine töötas ühe rikka pere juures. teenijate nimekirjas teda ei kohanud igatahes.

[annika.malva]

Saaga EAA.1979.1.431:476?826,815,132,33

siin on soldati tütar Feodora abiellunud. kas see võib olla seesama naine, kes on eelmises lingis (Georgi sünd)?

ja mis võiks olla temaga abiellunud mehe tiitel?

tänud!

[andri.riid]

siin on soldati tütar Feodora abiellunud. kas see võib olla seesama naine, kes on eelmises lingis (Georgi sünd)?

Siin on perekonnanimeks Kovaltšuk, lapse sünnikirjes parimal juhul Kovaljova. Mine võta kinni.

ja mis võiks olla temaga abiellunud mehe tiitel?

kantonist

[annika.malva]

aitäh jälle, andri.riid

tegelikult mine võta kinni jah. sest tegelikult sai sellest Feodorast lõpuks ju Lõhmus. siin on aga Antz vist. aga naise tiitel, eesnimi ja isanimi klapivad.

otsin edasi.

ps. Feodora oli vanatädi jutu järgi ukrainlanna. Kovaltshuk on ukraina nimi.

[andri.riid]

aga naise tiitel, eesnimi ja isanimi klapivad.

Selle peale võib vast ühe loo jutustada. Nimelt ajasin Ajalooarhiivis oma suguvõsa ühe haru jälgi. Nad olid õigeusklikud ja meetrikaid ei viitsinud esialgu lapata, kasutasin vallaliikmete nimekirju. Leidsin inimesed. Naine, mees, kaks last. Andmeid oli nende kohta üles tähendatud vähe, lastel sünniaastad puudusid. Tiksusid seal ühest nimekirjast teise. Perepea suri ühel hetkel, poja nime järgi oli viimasena teda näitavas vallaliikmete nimekirjas kirjutatud "umer uže davno". Samas nimekirjas oli väga udune viide tütre Jekaterina abielule. Leidsin ka Jekaterina selle pere all, mis 1896. a. sõlmitud abieluga tekkis, suure vaevaga üles. Seal oli talle leitud ka täpne sünnidaatum 25.06.1864. Perre sündis kari lapsi ja sellel hetkel tundus, et olin suure asjaga maha saanud.

Hiljem, kui Saagasse tulid õigeusu kiriku materjalid, tuvastasin tütre õigeks sünniajaks 1878. aasta. Märksa hullem oli aga avastus (kontrollisin ka seda), et pakutud 25.06.1864 oli sündinud sama ees-, isa- ja perekonnanimega tütarlaps.

See sai viia ainumõeldavale järeldusele, et minu poolt leitud viit abielule oli vigane ja Jekaterinale omistatud lapsed vaid kujutlusvõime vili.

Otsustanud asjas selgust saada käisin veelkord arhiivis ja otsisin kättesaadavaist meetrikaist, sisse- väljakirjutuslehtedest ja mujalt peresid, kus esines mind huvitava ees- ja isanime kombinatsiooniga abielunaine. No et äkki leian õige abielu üles.
Leidsin aga hoopis, et 1864. a. sündinud Jekaterina oli abiellunud juba 1888. aastal sootuks teise mehega. Seega oli minu sugulasest Jekaterinale vallaliikmete nimekirjas omistatud sünniaeg laest võetud ja ainus segaduse allikas.

Nali seisneb selles, et see vale, hoopis teise inimese sünniaeg jäigi vist Jekaterinale elu lõpuni külge ja paberil oli naine regulaarselt 14 aastat vanem kui tegelikult. Ja kedagi ei huvitanud.

[annika.malva]

jaaa... karm lugu. topelt tööd tegid siis. aga mõnikord on see vältimatu. näe- ma otsisin kogu lõuna-eestist Georgi Lõhmuse sündi taga, nüüd selgus et polnudki siis veel Lõhmus. leidsin naksti, üles!

kuna ka mehe perekonnanimi ei sobinud (peaks olema Lõhmus), otsin edasi.
aga selle lehekülje jätan omale mälusse. sest Feodora ja tema poja lugu on üpriski pikantne. ma ei tea, kui tähtsad ninad on ses loos osalised, kuid ei saa välistada nime(de) muutmist. sest Feodora figureeris pärast hoopis maal. kas ta siis saadeti sinna "silma alt ära" või mis...
aga ma uurin edasi, nagu juba öeldud.
ja aitäh jälle abi eest, sest ilma nende viidete ja tõlgeteta poleks ma vast niigi kaugel. muidugi aitas kaasa ka vanatädi külastamine.