Palun abi.

[kaits1]

Palun abi hingeloendite mõistmisel.Aadressil Saaga EAA.1865.3.236/9:15
on Nr.40 Neiksi Jaak ja tema lähikondlased.kas keegi oskaks selle mulle lahti seletada.ma ei saa aru miks on osade nimede taga numbri viited teistesse peredesse?kas need on võõrad inimesed kes on Neikside juures või just vastupidi,Neiksi rahvas kes on teistes peredes?Ja veel see et miks pole Neiksi Jaagu taga tema vanust ja mis tähendab transport lehe päises ja mida tähendavad sõnad inimeste nimede ees.
Nüüd sai hulk asjatundmatuid küsimusi kirja pandud ja ehk on kellegil aega vastata.
Ette tänades.

[inga.ligi]

Alustame kõigepealt sellest,et transport lehe ülaservas ja samuti ka all tähendab inimeste üle arvepidamise süsteemi -ülemine tähendab seda,kui palju inimesi on enne seda lehekülge selles vallas arvel olnud -esimene nr tähendab eelmise revisjoni ajal ja teine nr käesoleva revisjoni ajal ja vastavalt lehe alumises servas olevad arvud tähendavad seda,kui palju hingi järgmisele leheküljele siirdub.See oli ilmselt vajalik selleks,et keegi vahelt kaduma ei läheks ja lõpuks ei peaks sadu lehekülgi läbi lappama,et õige arv kokku saada.Need numbrid ei tähenda kellegi konkreetse isiku ühest talust teise transportimist.

Edasi - endist peremeest Jaaku koos oma poja Jonasega tuleks otsida lostreiberite ehk vabadike alt nr 81 -nad peaks seal kirjas olema.Rein on eelmise revisjoni ajal olnud 56 aastane,nüüdseks surnud(1803).
Praegune peremees Jürry on tulnud nr.37 alt -vaata ka eelmine kaader,nr.37 on seal olemas ja seal on viidatud jälle sellele,et Jürry on siirdunud nr.40-sse.
Edasi tulevad praeguse peremehe pojad,kes eelmise revisjoni ajal ei olnud veel sündinud ja siis on viidatud,et sulaseks on tulnud eelmise revisjoni ajal 3 aastane olnud ja nr 39-st tulnud Tõnno.

See on see 1811.aasta revisjon,kus naishingi ei ole üles loetud,sest pearaha maksu koguti vaid meeste pealt.Teistes revisjonides on naishinged loetud tavaliselt parempoolsel leheküljel.

Ma ei oska praegu sellele revisjonile tuginedes vastata sellele,kas endine peremees Jaak ja praegune Jürry ka omavahel miskitpidi sugulased on,selleks tuleks vaadata ka eelnevaid ja järgnevaid revisjone ja personaalraamatuid.
Jõudu!

[maidu.leever]

Palun abi hingeloendite mõistmisel.Aadressil Saaga EAA.1865.3.236/9:15
on Nr.40 Neiksi Jaak ja tema lähikondlased.kas keegi oskaks selle mulle lahti seletada.ma ei saa aru miks on osade nimede taga numbri viited teistesse peredesse?kas need on võõrad inimesed kes on Neikside juures või just vastupidi,Neiksi rahvas kes on teistes peredes?Ja veel see et miks pole Neiksi Jaagu taga tema vanust ja mis tähendab transport lehe päises ja mida tähendavad sõnad inimeste nimede ees.
Nüüd sai hulk asjatundmatuid küsimusi kirja pandud ja ehk on kellegil aega vastata.
Ette tänades.

Meiksi (Neiksi) Jaak on vabadik ja on kirjas siin Saaga EAA.1865.3.236/9:19 (vasakpoolsel lehel all), tema poeg Jonas on selle revisjoni ajal Nr.81-s. (Jaagul on kahe revisjoni vahel sündinud pojad Jaak, Johann ja Jaan.)
Rein on surnud 1803.
Uus peremees selles talus on Neiksi Jüri, kes on tulnud Nr.37-st. Tal on peale eelmist revisjoni sündinud pojad Jaan. Jüri, Märt.
Sulane Tõnno on tulnud talust Nr.39.

Transport lehe päises näitab eelmise lehekülje lõpust üle kantud inimeste arvu eelmise ja selle revisjoni ajal.

[kaits1]

Aadressil Saaga EAA.1865.3.238/1:27 on numbri 54 all Neksi Tõnno poeg Jaak oma kahe pojaga.Küsin aga seda,et nr 54 on mõlemal lehepoolel ja seal on palju eri nimesi.Kas nad kõik on Jaagu sugulased või on erinevad pered.Kas see number tähendab ühte majapidamist kus need pered koos elasid või võis olla mingi majade grupp ja igal perel oli oma elamine.Näitena lisan veel ühe lingi kus asub Auejago.on see üks elamine või miniküla keset küla.Saaga EAA.1865.3.241/2:34
Tänan õpetussõnade eest.

[kaits1]

Panen Auejago lingi uuesti
Saaga EAA.1865.3.241/2:34

[maidu.leever]

Aadressil Saaga EAA.1865.3.238/1:27 on numbri 54 all Neksi Tõnno poeg Jaak oma kahe pojaga.Küsin aga seda,et nr 54 on mõlemal lehepoolel ja seal on palju eri nimesi.Kas nad kõik on Jaagu sugulased või on erinevad pered.Kas see number tähendab ühte majapidamist kus need pered koos elasid või võis olla mingi majade grupp ja igal perel oli oma elamine.

Lõik lehelt http://www.isik.ee/algus.html

Hingeloendeid hakati Eesti alal pidama 1782. aastal (IV loendus, varasemad kolm olid läbi viidud Vene impeeriumis Balti kubermange kaasamata), järgmised hingeloendid valmisid aastail 1794-95 (V), 1811 (VI), 1815-16 (VII), 1826, 1833-34 (VIII), 1850 (IX), 1857-1858 (X). Hingeloendust viidi läbi pearahamaksu arvestamiseks. VI loendusel on kirjas ainult mehed, 1826. a. loendus (vaherevisjon) korraldati vaid Liivimaa kubermangus. 1826. a. Liivimaa vaherevisjon sisaldab esimest korda kõikide talupoegade perekonnanimesid. 1835. a. koostati Eestimaal mõisavalitsuste poolt 1834. a loenduse andmete järgi ja nendega kooskõlas perekonnanimede nimestikud. Nende ülesehitus on sama, mis loenditelgi, kuid puuduvad elanike vanused. Hingeloendid on omavahel seotud ja neil on järgmised lahtrid: pere või talu number (number eelmises loendis) või mõlemad (talu nime alati pole), meessoost isiku nimi, vanus eelmises loendis, välja langenud (surnud või lahkunud, aasta), vanus antud hingeloenduse ajal.

Parempoolsel lehel on naisisikute kohta naise nimi ja vanus. Abikaasad on lehepaari eri pooltel kohakuti, nende järel on kirjas lapsed, nende pered, peremehe vanemad, sulased ja tüdrukud. Tihti on eraldi lehele, pärast teisi, kantud vanad inimesed. Enne VIII loendust oli talurahvas ilma perekonnanimedeta ja hingeloendeisse kantud talude järgi (näiteks Matsi Jüri, või Otsa Jaagu Mart, kus Jaak võis olla Mardi isa). Alustades 1858. aastast ja liikudes ajas tagasi, kõrvutades eri loendite andmeid (võrreldes talu numbrit ja meesisikute vanust), saame oma sugupuud kergesti täiendada enamasti 18. sajandi keskpaigani. Kuid kahtlemata tuleb arvestada sellega, et hingeloendeis pole vanused ega ka surma-aastad antud mitte alati täpselt, pole haruldased kuni 5aastasedki kõikumised, eriti naiste puhul.

Hingeloendite puhul tuleb pärast pärisorjuse kaotamist (1816/1819) tähele panna ka fiktiivse rahvastiku probleemi. Hingeloendid kajastasid ainult inimese hingekirjas olemist, mitte aga reaalset elukohta. See võis olla hoopis teine. Sama on teiste hingekirjutuse süsteemi allikatega. Näiteks vallaliikmete nimekirjades on kirjas valla liikmed (kes olid selles vallas hingekirjas, maksid sinna kogukonnamaksu ja selle valla kaudu pearahamaksu, kuulusid selle valla jurisdiktsiooni alla), aga nad võisid elada hoopis mujal.

Omalt poolt võin lisada, et ka Põhja-Eesti kohta on 1826a. revisjoni materjale. 1782, 1795 on mehed ja naised ühel lehel koos, 1811 on ainult mehed, edasi on mehed vasakul ja naised paremal lehel.