soldati tütar

[passer urbanus]

Saaga EAA.1297.1.666:167?71,988,361,133,0

Anna on märgitud soldati tütreks - kas see oli natsa parem staatus, kui "unehelig" või on siin midagi muud põhjuseks?

aituma!

[avagula]

See tähendas, et isa oli soldat. Tihtipeale lahterdati soldatiks ka need kodanikud, kes olid sõjaväest juba lahti saanud (erusoldatid), aga polnud omale väga loovat tegevust leidnud. Ja ka need, kes olid nö. kohaliku võimu soldatid.
Antud juhul paistab, et see soldat väga kaua ära ei olnud, kuna esimene laps on tema oma 1864, teine küla pealt 1868, aga 1870 on nad juba koos ümber kolinud Lugaži mõisasse.
Soldati staatus väga au sees polnud, aga ega seal muude vaesema poole inimestega reaalset vahet kah polnud. Igatahes olid tema lapsed seaduslikud, kui nad tema omad olid.

[avagula]

google arvas, et sel ajal kui isa oli kaugel kroonus, käsitleti soldati lapsi võrdselt orbudega. muul juhul eriti vahet polnud.

[passer urbanus]

äää - kas Karl pole mitte abieluväline (unehelig)?

mu enese kahtlus oli, et kui oli soldati tehtud abieluväliselt, siis vähemalt riigi ees oli paremas staatuse?

[avagula]

Karli kohta pole ju kirjutatud et soldati laps, vaid esimese lapse kohta, mis on tehtud pärast pulmi.
Karl on lihtsalt HK, st tekkis ajal, kui päris mees oli ära.
Esimene laps sündis ajal, kui mees oli ära, seega soldati laps.
3, 4 jne lapsed sündisid kui mees oli tagasi ja seega täitsa tavalised lapsed.

[avagula]

Kusjuures riigil olid suht pohlad, mis staatuses lapsed olid, peaasi, et tööd rabasid. See oli rohkem moraaliküsimus ehk kirikuõpetaja ja kogukonna suhtumise asi ja kui inime oleks rahu ajal hooranud soldatiga, poleks see teda mingil moel teistest omasugusest eristanud. See, et soldat võis olla riigi esindaja, nii sellest kui riigist oli jälle õpetajale ja külarahvale üsna ükskõik.

[avagula]

Muidugi, kui päris aus olla, siis nii riik, kogukond kui kirik natuke toetas soldatilapsi (ja orbusid). Ilmselt polnud seda piisavalt, sest nii vallaliseks jäänud üksikemade kui lastega soldatinaiste eluiga oli silmatorkavalt lühike. Leskedel oli suur šanss uuesti mehele saada, üksikemadel väiksem, aga siiski ... hm oma sugupuud vaadates, pooled ikka said. Soldatinaistel polnud mingit lootust.
Samas, ega soldatiks olemine igavene polnud. Oma sugupuus on 2 tükki, kes olid 19 aastat ära ja üks sai pärast peremeheks, võttis naise ja muretses karja lapsi, teisest sai kõrtsmik, muu sama.

[passer urbanus]

ma pole soldati staatusele senini tähelepanu väga pööranud - peaks uurima. otseste eellaste seas pole ette tulnud, suguvõsas ikka. praegast lappan kihelkonda ja sealt tuleb senini nägemata asju (nimevahetused, soldati lapsed jms). ilmselt asi, mida täpsemalt uurida võiks.
asi, kui soldatid tagasi tulid kodukohta - oli neil ju õigus minna vene riigis, kuhu tahtsid. kui 20 tuuris väkke võeti ja siis 20 aastat väes olid - tea kas maakeelt enam mäletaski?

[fred.puss]

Sama teema kaks aastat tagasi: viewtopic.php?t=1738&highlight=nekrut" onclick="window.open(this.href);return false;

[avagula]

hm, sel juhul polegi äkki see mees üldse see mees kes soldatiks läks, vaid hoopis uus mees... peaks lapse sünnikirjest järgi vaatama?

[passer urbanus]

sünnikirje: Saaga EAA.1297.1.659:137?222,927,552,291,0

ka siin "seisus" kirjas ... isa nagu PB'ski ...

äkki oli selline lugu, et soldatilastel ja soldati koduskäigul ei pidanud nagu seost olema - et mehe äraolekul võis asju juhtuda, aga laps ikka abieluline?

[Katsa]

Anna on vägagi seaduslik laps, kenasti abielu ajal valmis tehtud. Miina on abiellunud soldat misiganes-tema-eesnimi-on (kes pulmade ajal ei olnud veel soldat arvatavasti) märtsis 1863, laps on arvatavasti tehtud üsna peale pulmi. Mees on lapseootamise ajal novembris 1863 võetud soldatiks, Anna on sündinud jaanuaris 1864, seega on sündides a) seaduslik b) soldati tütar. Järgmine laps Karl on abieluväline, sest Miina seaduslik mees pole kodus käinud. Järgmised lapsed - Lene jne. on tagasitulnud soldati abielulised lapsed.

[avagula]

Hm, ootootott... kui vana see seadus vene sõjaväes oli, et teise lapse sündides koju lasti? Lapse päritolu polnud tingimata oluline. NL armee võttis tsaariarmeest väga palju üle...

[passer urbanus]

see võiks muidugi selgitada, miks soldati lapsi eraldi välja märgiti ...

aga soldatinaisi?

[Katsa]

Alates 1868. a. oli sõjaväeteenistuse pikkus 15 aastat, neist 10 tegevteenistuses ja 5 reservis, kuid soldat võis ka varem koju saada - kehva tervise tõttu näiteks. Kolmanda lapse Lene sünnikandes on isana kirjas soldat ... see imeliku nimega. Ehk siis Miina abikaasa. Seega vähemalt kirjade järgi on tegemist seadusliku lapsega. Kas on mingi põhjus kahelda selles?

Aga niisama huvitavat lugemist SIIN

[passer urbanus]

ainutl uudishimu - lappan raamatuid ja uurin, mis seal seisab. pole isegi sugulane.

küsimus jääb ikka - miks soldati lapsi ja naisi pidi eraldi ära märkima ...

[avagula]

Sest nad olid teistsugused. Hingeloendites on tihtipeale soldatite pered märgitud ära koos kiriku vaestega eraldi jaotuses revisjoni lõpus.
See on ju tore, et nad on eraldi ära märgitud. Saad hulga infot ja täitsa tasuta.

[passer urbanus]

ei no tore on, aga ikkagi miks.
miks ei märgitud ära möldrinaist ja lapsi, või siis kupja omi. ehk siis koolmeistri jagusid ...

ma siiski arvan, et sel oli mingi põhjus - vaevalt et see "häbimärk" oli (vrdl. unehelig).

informatsiooni mõttes oleks ju piisanud PB's märkida mehe nime järele "soldat" ning ehk siis ka kirja panna, kus teenib. miks aga naised / lapsed ära märkida? ning seda nii pb's kui meetrikas.

samuti - miks neid revisjonidel eraldi ära näidata.

ehk olid nad vabastatud mingist maksust? ehk ei makstud nende pealt pearaha? see lõhnab suht tõenäoliselt, kas pole?

vaevalt et nad midagi lisaks said, mingit toetust vms.

[Katsa]

Soldatinaised olid sisuliselt lesed. Kirikuraamatus on lesestaatus alati ära märgitud. Nad võisid mõne aja pärast uuesti abielluda, ilma et oleks vaja olnud mingitki teadet mehe surmast. Tahtis naine uuesti mehele minna, pidi kirikuõpetaja saama kuskilt järgi vaadata, et varasem abielu ei ole takistuseks. Ütleme siis nii, et lisaks perekonnaseisudele vallaline, abielus, lesk, lahutatud oli ka viies perekonnaseis - soldatinaine. Soldatilapsed olid samas staatuses orbudega. Ja oli tol ajalgi oma "sotsiaalhoolekanne" olemas. Nähtavasti said soldatilapsed kirikult või kogukonnalt vajadusel abi võrdsetel alustel orbudega. Soldati laste ülalpidamise asju reguleeriti lausa "Sure Keisri kässoga", nagu järeldub SIIT. Seega pidi nii naisi kui lapsi kuidagi arvel pidama.

Ma ei tea, mis ajani kehtis veel ka kord, et soldatilapsed (poisid muidugi) arvati automaatselt sõjaväkke, kui nad jõudsid sobivasse vanusesse.

[avagula]

Minu arust kehtis see automaatselt soldatiks muutumise kord ainult soldatitega kaasa läinud naiste laste puhul, ehk siis vastavas asunduses elavate inimeste jaoks (artiklis on jutu järgnevus pisut halvasti aru saadav).
Orbude ja soldatilaste toetamisest riietega, hariduse ja koolitarvetega olen ma hiljuti kuskilt lugenud.

[passer urbanus]

see on juba täiesti ratsionaalne selgitus - soldatinaine, -laps, kui sotsiaalne staatus. selline ... ebaõnne staatus siis vist? soldatiks saadi liisuga? kas pole?

aituma teadmisi jagamast!

[Assar]

soldatiks saadi liisuga? kas pole?

Ma ei pane pead pakule selle eest. Kuid ma arvan, et enamikel juhtudel on tegemist pigem ilukirjandusliku lähenemisega ajaloole, millele võib olla ka midagi reaalset aluseks oli, aga võib olla ka mitte ...