tõlkimine. aitähh

Arhiivimaterjalidest (sh Saagas olevatest) raskesti aru saadavate sõnade jm välja lugemine
Vasta
annika.malva
Postitusi: 255
Liitunud: Pühapäev 28. Jaanuar 2007, 18:58:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

tõlkimine. aitähh

Postitus Postitas annika.malva » Neljapäev 10. Mai 2007, 18:26:05

Kas Jöhwich, Prediku nime taga on "knecht" ? Kohe esimene kanne sel leheküljel. (huvitav, et perekonnanimi on nii keeruliseks aetud, hiljem on lihtsalt Jõhvik )

Saaga EAA.1231.1.237:42

*

Kes on Mari Jaan Olem`ile? Peaks olema naine, aga teistel on märgitud teisiti..

Saaga EAA.1231.1.214:183?794,1238,301,81

Siin sama Mari ja Jaan, aga pikem jutt veel juures (ma ei oska saksa keelt, va paar sõna...).

Saaga EAA.1231.1.32:108?797,1422,471,164

anu.mullari
Postitusi: 62
Liitunud: Reede 07. Oktoober 2005, 14:01:10
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: tõlkimine. aitähh

Postitus Postitas anu.mullari » Reede 11. Mai 2007, 11:42:05

Hei
annika.malva kirjutas:Kes on Mari Jaan Olem`ile? Peaks olema naine, aga teistel on märgitud teisiti..

Saaga EAA.1231.1.214:183?794,1238,301,81

Siin sama Mari ja Jaan, aga pikem jutt veel juures (ma ei oska saksa keelt, va paar sõna...).

Saaga EAA.1231.1.32:108?797,1422,471,164
Mari on soldatinaine - Soldatenweib (esimeses viites on lühendatud Sldtweib).

Võib veel tähele panna, et esimesena viidatud laps on märgitud seadusliku lapsena. Teise viite puhul on märgitud järjekorranumber nii seaduslike kui ka ebaseaduslike laste veergu. Keegi oskab ehk selle situatsiooni kohta täiendavat infot lisada (See tõmbas jah minu tähelepanu. Siinset arutelu edasi jälgides vaatasin seda raamatut paar lehekülge edasi ja selgus, et kirjutaja ongi vallaslapsed niimoodi märkinud - AM juurdelisatud märkus).

tervitades Anu
Viimati muutis anu.mullari, Esmaspäev 14. Mai 2007, 22:52:05, muudetud 1 kord kokku.

annika.malva
Postitusi: 255
Liitunud: Pühapäev 28. Jaanuar 2007, 18:58:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas annika.malva » Esmaspäev 14. Mai 2007, 15:41:05

sellel viitel, kus laps on nii seaduslike, kui abieluväliste laste real märgitud, on vanemate lahtris kirjutatud midagi Tomas Olemi kohta. ?
ja mõlema lapse nime all on ka kirje. ma ise arvasin, et see kirje tähendabki abieluvälist last.... :roll:

kas keegi oskab mulle natuke rääkida sellest, mida tol ajal tähendas soldatiks olemine?

päikest!

annika.malva
Postitusi: 255
Liitunud: Pühapäev 28. Jaanuar 2007, 18:58:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas annika.malva » Esmaspäev 14. Mai 2007, 15:51:05

Saaga EAA.1864.2.VIII-123:234


siin on 1834 aasta hingerevisjoni ajal seesama Jaan Olemi pere (nr 20). Jaani enda kohta on midagi kirjutatud. kas aastal 1831 on ta surnud?
sel juhul on 2 Mari last vallaslapsed...

Riina.Kallas
Postitusi: 925
Liitunud: Reede 07. Aprill 2006, 19:03:04
Asukoht: Tartu
Status: Eemal

Postitus Postitas Riina.Kallas » Esmaspäev 14. Mai 2007, 18:00:05

"1831 zum Rekruten abgegeben" - võeti sel aastal soldatiks

annika.malva
Postitusi: 255
Liitunud: Pühapäev 28. Jaanuar 2007, 18:58:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas annika.malva » Esmaspäev 14. Mai 2007, 18:29:05

Aitähh! :)
nüüd oleks mul ikka kasulik teada mida tähendas soldatiks minemine tol ajal. sest hingeloendis teda enam ei ole. kus ta siis on?

inga.ligi
Postitusi: 139
Liitunud: Neljapäev 25. August 2005, 20:17:08
Status: Eemal

nekrutikohustus

Postitus Postitas inga.ligi » Esmaspäev 14. Mai 2007, 21:46:05

Tsiteerin erinevaid allikaid:

"18.saj.lõpust oli talurahval ja teistel maksualustel nekrutikohustus.Kord nekrutiks antut ei loodetud enam näha.25-aastane teenistusaeg lühenes 1834-st aastast 20-le ja 1868-st aastast 15 -aastale,millest 10 oldi tegevteenistuses ja 5 reservis.
1874-st aastast kehtestati üldine sõjaväekohustus ja vene kroonusse võeti tunduvalt suurem hulk noori mehi.Jõukamatel oli võimalik ennast ka nekrutikohustusest vabaks osta."

"1816 Esimesena Venemaal mindi Eestimaal (Liivimaal 1829) üle nekrutikohustuse täitmisele liisutõmbamisega varasema nekrutikspüüdmise asemel, mis vähendas kuritarvitusi. Nekrut pidi olema vähemalt 160 cm pikk ja 20-35 (hiljem 30) aastat vana ning tal seisis ees 25aastane teenistusaeg (hiljem lühendati järk-järgult 12 aastale)."

"Vanasti kestis sõjaväe teenistus 25 aastat. Hirmuga läksid nooredmehed neile piinarikkaile aastaile vastu. Sellepärast pole ime kui igaüks kel vähegi võimalik, end sõjaväeteenistusest kõrvale hoidis. Mineva sajandi kuuekümnendail aastail oli nekrutide muretsemine alles mõisa asi. Igal mõisal tuli teatud arv noorimehi sõduriks anda. Mõisnik valis oma tahte järele mehed, kuna aga valla kohtumeeste ülesanne oli nad kinni püüda.

Sageli ostsid isad omi poegi mõisniku käest kroonuteenistusest vabaks. Seetõttu olid tavalised sõduriks minejad popsnikkude pojad, kel raha puudus end vabaks osta. Sageli päästeti end ka põgenemise teel."

Tähendab nekrutiks võetu läks vene kroonusse ehk siis üle laia Venemaa,kuhu teda parajasti saadeti.Sel lihtsal põhjusel polegi teda enam kodukülas hingekirjas.Kui juhtus eluga tagasi tulema,siis võeti jälle hingekirja tagasi.

annika.malva
Postitusi: 255
Liitunud: Pühapäev 28. Jaanuar 2007, 18:58:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas annika.malva » Esmaspäev 14. Mai 2007, 22:19:05

suur tänu, inga!

mehed läksid venemaa avarustesse nekrutiks... kuidas nende naised siin siis nende lapsi said?! :shock:
konkreetsel juhul on Jaanil sündinud poeg samal aastal kui ta nekrutiks läks. teine laps oli 8 aastat hiljem ja kolmas veel 5 aastat hiljem. ja alati on kirjas et soldatinaise lapsed. st et isa on ikka seesama soldat. ühe puhul oli mõlemas lahtris märge- ka vallaslapsena pandi kirja

inga.ligi
Postitusi: 139
Liitunud: Neljapäev 25. August 2005, 20:17:08
Status: Eemal

Postitus Postitas inga.ligi » Teisipäev 15. Mai 2007, 18:13:05

Ainult esimene poeg Jüri on Jaani poeg,teised lapsed on nii sünnimeetrikas kui ka personaalraamatus kirjas vallaslastena.Unehelich ehk lühendatult unehel.tähendab raudselt vallaslast.
Võimalik,et laste isa oli see Tomas Olem,kas ta pole miskit pidi Jaanile sugulane?
Soldatenweib oli lihtsalt naise Mari nn.tiitel elu lõpuni,see ei tähenda seda,et hilisemad lapsed ei võiks kellegi teise isa omad olla.

annika.malva
Postitusi: 255
Liitunud: Pühapäev 28. Jaanuar 2007, 18:58:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas annika.malva » Teisipäev 15. Mai 2007, 19:52:05

Jah, kindlasti on Toomas Jaaniga sugulane, kuna nad on samast külast pärit ja pered on omavahel tugevalt seotud- käinud ikka vaderiteks jne. Võibolla on nende isad või vanaisad vennad. Ma väga põhjalikult pole veel Olemi-pere vaadanud, sest mulle on sugulane see soldatinaine Mari (vana-vana-vana-vana-vanaisa õde :D ). Tomasel oli laste sünni ajal minumeelest teine pere hoopis... Aga uurin natuke. Kusjuures personaalraamatutes olen Marit otsinud erinevate Olemite juurest, kuid teda ei ole kusagil kirjas. Ka mitte Malvade juures. Võibolla on hoopis mõne kolmanda pere juures samas külas.

inga.ligi
Postitusi: 139
Liitunud: Neljapäev 25. August 2005, 20:17:08
Status: Eemal

Postitus Postitas inga.ligi » Teisipäev 15. Mai 2007, 21:28:05

Mari on küll personaalraamatus Olemite juures kirjas -vaata -

http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 4&curr=175

ka on järgmisel lehel Tomas,kes põhimõtteliselt sobiks Mari laste isaks(sünd.1799,keskel),sest ta on jäänud 1835.aastal leseks ja tema nime juures ei ole naise nime,küll aga on lapsed -vaata-

http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 4&curr=176

aga tõestada,et just see Tomas on Mari laste isa ei ole võimalik,sest Tomase juures pole neid lapsi kusagil märgitud.

Sellel leheküljel on nad mõlemad kirjas -

http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 37&curr=26

Mari kohe esimesena ja Tomas keskel - sealt loen välja,et Mari suri 19.12.1857,Tomas aga abiellus veel 27.12.1859 ja suri 01.01.1860 kui ma nüüd õieti välja loen.Ühesõnaga,teoreetiliselt klapib,aga praktiliselt pole võimalik midagi tõestada!

fred.puss
Postitusi: 352
Liitunud: Teisipäev 19. Juuli 2005, 18:09:07
Asukoht: Tartu
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas fred.puss » Kolmapäev 16. Mai 2007, 00:09:05

annika.malva kirjutas:mehed läksid venemaa avarustesse nekrutiks... kuidas nende naised siin siis nende lapsi said?! :shock:
Soldatinaised loeti kolme aasta möödudes mehe nekrutiks võtmisest leseks ning nad võisid uuesti abielluda. Kui nad said sel ajal vallaslapsi, siis kindlasti mitte enam oma mehega.
Fred Puss
Juhataja
Eesti Isikuloo Keskus
http://www.isik.ee

Palun erasõnumeid mitte saata - saatke e-kiri fred@isik.ee

annika.malva
Postitusi: 255
Liitunud: Pühapäev 28. Jaanuar 2007, 18:58:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas annika.malva » Kolmapäev 16. Mai 2007, 11:07:05

inga,
seda kirjet ma jah nägin. aga kuna ma lugesin Mari surmaastaks hoopis 1897, siis otsisin hilisematest raamatutest, kelle juures Mari võiks küll elada. loogiline, et teda ei olnud, sest nüüd näen ise ka et surmaasta on 1857 (võrreldes kõrvallehekülje number 5-ga).
noorim Mari laps, Maria, oli ema surres vaid 14-aastane..
selle esimese lingiga seoses on mul veel üks mõte. parempoolselt lehelt loen ma välja, et 1838 oleks nagu midagi juhtunud Jaaniga, et enam märkeid pole. siis hoopis sellest aastast loeti ta surnuks. (vt fred pussi kommentaari). seda personaalraamatut hakati pidama 1836, Jaan oli selleks ajaks juba 5 aastat soldat olnud. ei tea, kas raamatu täitja oli lihtsalt optimist või siis pidas Jaan perega sidet kuni 1838.

****

Mõned päevad hiljem: trükkisin Olemi nime AIS`i ja see andis välja dokumendi Mari ja Jaani lahutusest 1838. aastal. Probleem lahendatud. :)

Vasta

Mine “Arhiivimaterjalidest välja lugemine”