
Aitäh vastuste eest!
§ 8. Perekonnaseisuasutusest ja rahvastikuregistrist suguvõsaandmete väljastamine
(1) Perekonnaseisuasutuses (valla-, linna, ja maavalitsused, välisesindused, Siseministeerium) säilitatakse perekonnaseisuakte kuni 110 aastat pärast nende koostamist.
(2) Ühe inimese perekonnaseisuaktiga saab teine inimene tutvuda, kui tal on selleks õigustatud huvi (perekonnaseaduse § 109 lg 3).
(3) Riigikohtu 23.10.2003 otsuse nr 3-3-1-57-03 kohaselt on inimesel õigustatud huvi teada oma päritolu, esivanemaid, sugulasi ja hõimlasi (otsuse p. 22).
(4) Seega võib perekonnaseisuasutus eeldada, et inimesel on õigustatud huvi oma suguvõssa kuuluvate isikute perekonnaseisuaktide suhtes. Seda õigust võib inimene teostada kas isiklikult või oma esindaja kaudu.
(5) See eeldus ei välista erandeid. Juurdepääsuõigust piiratakse, kui see selgesti kahjustaks teise isiku õigusi ja vabadusi või ohustaks lapse põlvnemise saladust (lapsendamise ja kunstliku viljastamise korral – vt isikuandmete kaitse seaduse § 20 lg 1, perekonnaseaduse § 40 ja 77).
(6) Eeltoodu kehtib ka rahvastikuregistrist suguvõsauurimiseks andmete väljastamise kohta – rahvastikuregistri seaduse alusel võimaldatakse andmetele ligipääs isiku õigustatud huvi korral (§ 71, 72). Seadus lubab isikul kitsendada juurdepääsu enda kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele (§ 77 lg 1).