ema:Kai
Saaga EAA.1280.2.5:146
Mis on kirjas
Tänud abistajale'
Tiina
mis kirjutatud
mis kirjutatud
Sallentack 15. 01 Mart isa:Libbatse Juhan...........
ema:Kai
Saaga EAA.1280.2.5:146
Mis on kirjas
Tänud abistajale'
Tiina
ema:Kai
Saaga EAA.1280.2.5:146
Mis on kirjas
Tänud abistajale'
Tiina
-
Riina.Kallas
- Postitusi: 925
- Liitunud: Reede 07. Aprill 2006, 19:03:04
- Asukoht: Tartu
- Status: Eemal
-
Kalmerm
- Postitusi: 366
- Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
- Asukoht: Tallinn
- Status: Eemal
Libbatse Juhhan oli Kirchen Vormünder ehk eesti k kirikuvöörmünder.
See oli talurahva seas üldiselt lugupeetud, auväärne ning tähtis ametimees. Luteriusu kiriku vöörmünder oli pastori ja kirikueestseisja talupojast abiline
On väga vana ametikoht, mille tegevuse algust polegi vist täpselt teadagi. Vanemal ajal pidi jälgima näit seda, et kihelkonnas ei peetaks kinni paganlikest kommetest ja surnuid ei maetaks „ebausu kabelitesse" vaid toodaks kirikuaeda.
1690. aastal Rootsi kuningliku korraldusega jäi kirikuvöörmündrite ametissepanek mõisnike ja kohaliku kirikuõpetaja hooleks. 1692. aasta Rootsi kirikukorraldusega, mis 1832. aastani jäädi vöörmündrite suhtes senise korralduse juurde.
1832. aasta kirikuseadusega sai õiguse osaleda kirikukonvendil nõuandva häälega, kus ta ka ametisse valiti aga ametisse kinnitati nad kirikueestseisja poolt.
Kirikuvöörmündri ülesanded olid väga mitmekesised:
• armuleiva ja viina (veini), kirikurüüde ja –riistade, küünalde ja õli muretsemine
• järevalve kirikutalitusel osalemise üle ja jumalateenistusel korra hoidmine
• pidi valvama, et jumalateenistuse ajal ega vahel ei müüdaks kiriku lähedal õlut ega viina.
• kirikukoormiste täitmine ja võlgade meeldetuletamine
• surnuaia ja vahel ka kirikuõpetajate hoonete korrashoidmine jm.
Amet kaotati 1917. aastal
See oli talurahva seas üldiselt lugupeetud, auväärne ning tähtis ametimees. Luteriusu kiriku vöörmünder oli pastori ja kirikueestseisja talupojast abiline
On väga vana ametikoht, mille tegevuse algust polegi vist täpselt teadagi. Vanemal ajal pidi jälgima näit seda, et kihelkonnas ei peetaks kinni paganlikest kommetest ja surnuid ei maetaks „ebausu kabelitesse" vaid toodaks kirikuaeda.
1690. aastal Rootsi kuningliku korraldusega jäi kirikuvöörmündrite ametissepanek mõisnike ja kohaliku kirikuõpetaja hooleks. 1692. aasta Rootsi kirikukorraldusega, mis 1832. aastani jäädi vöörmündrite suhtes senise korralduse juurde.
1832. aasta kirikuseadusega sai õiguse osaleda kirikukonvendil nõuandva häälega, kus ta ka ametisse valiti aga ametisse kinnitati nad kirikueestseisja poolt.
Kirikuvöörmündri ülesanded olid väga mitmekesised:
• armuleiva ja viina (veini), kirikurüüde ja –riistade, küünalde ja õli muretsemine
• järevalve kirikutalitusel osalemise üle ja jumalateenistusel korra hoidmine
• pidi valvama, et jumalateenistuse ajal ega vahel ei müüdaks kiriku lähedal õlut ega viina.
• kirikukoormiste täitmine ja võlgade meeldetuletamine
• surnuaia ja vahel ka kirikuõpetajate hoonete korrashoidmine jm.
Amet kaotati 1917. aastal