Veel küsimusi teadjatele

[rändaja]

Keda võisid talupojad nimetda "varblaseparuniks". Minu suguvõsas on legend millel on ilmselt ka tõeterad see, et üks esivanematest oli "varblaseparuni" juures hinnatud töömeheks, kes valmistas hobuseriistu ja tegi ka muud. Tuli aeg soldatiks minna ning siis pakkus "varblaseparun", et võta mu tütar naiseks ja ma ostan su välja. Tehing sündis ning minu esivanem oli saanud talu ja ka maad ning hobuseid kaasavaraks.

Selle mehe andmed kaovad peale õigeusku üleminekut Võru AÕK raamatutest. Usuvahetuse tegi ta üksi, ei ole viiteid, et ta oleks olnud abielus. 11 aastat hiljem sünnib tal tütar ning tütar on Värska kirikus ristitud. Hilisemad on ka Värskas kuigi elukohaks on pandud Liivimaa, Timo vald jne. Olen otsnud nii Võru AÕK kui ka Värskast jälgi abielu kohta kuid tulutult. Kas abielud sõlmiti tavaliselt mehe elukohajärgses kirikus või võidi ka naise elukohas seda teha?

Talus, mille ta sai kingiks, elavad tema järglased ning see asub Värska lähedal. Seal kandis ei ole ka teist AÕK.

Äkki on keegi, kelle teadmised selles valdkonnas on suuremad , kui minul. Olen tõesti algaja.

[Andrus A]

Ma muidugi ei pretendeeri absoluutsele tõele, kuid "Varblaseparun" ei pruugi olla iseenesest kindla tähendusega väljend. Tegemist võib olla mugandusega kohanimest või niisama rahva poolt antud nimega ühele isikule.

Näiteks meenub mulle lapsepõlvest selline nimetus nagu "kabjapoiss". Tegemist oli lihtsalt Kabja talus elava poisiga, mitte ei-tea-millega

[maidu.leever]

Abielu sõlmiti tavaliselt naise elukohas

[rändaja]

See viide pruudi elukoha kirikus laulatuse kohta pidas paika. Leidsingi üles oma vanavanaisa abielu.

Kuigi see ilmselt on ikkagi vist kokkuleppe asi. Teised on küll oma laulatused toimetanud peiu elukoha kirikus.

[maidu.leever]

Kuigi see ilmselt on ikkagi vist kokkuleppe asi. Teised on küll oma laulatused toimetanud peiu elukoha kirikus.

Tänapäeval on see jah nii, aga vanal ajal oli see teisiti (vähemalt neis piirkondades mida mina uurinud olen).