Ferdinand Hinrichsohn

[Assar]

Mind huvitab lehekülg
http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 01/0000598
Siin seisab Ferdinand Hinrichsohn nime järel on midagi väikselt kirjutatud, aga mis nimelt?
Rida mööda edasi vaadates selgub, et ta lesk,1844 või 1849 Tartus leeris käinud ja 1860 armulaual olnud. Mis on lahtrisse 1860 kirjutatud (armulauavastuvõtja nimi? midagi muud?). mees suri 1861.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[Madis]

Kaadri numbri lisamine ei teeks paha

[Assar]

Huvitav, aga ta ei näidanud seda aadressiribas.

http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 8&curr=222

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[Madis]

Arrendator ehk rentnik

[Kirsti Ervola]

Tere, loen niimoodi, et on tema Arrendator (surnute raamatus Pfandhalter), ja viimase kord armulaual käimise aeg on Fest.Tr. = Festum Trinitatis, ehk Kolmainulpüha (8. pühapäev pärast ülestõusmispüha).

[Assar]

Suured tänud teile kõigile, siis tundub, et tema sünd on ikkagi sellel aadressil:
http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 1&curr=180

Sellelt aadressilt on ka küsimus, et mis ala meister ta isa oli? Vasakpoolne lehekülg, kõige alumine sissekanne.

Kui nüüd kõik on nii, nagu mina asja näen. on sellel Johann Friedrich Ferdinand Hinrichsonil vähemalt kaks last, kes on ristitud Pihkvas õigeusu kirikus. Tema naine polnud venelane. Kuid ometi mehe surmakanne on tehtud Tartu Jaani koguduses LUTERLIKus kirikus. Tema laste järglased on olnud mitme põlvkonna jooksul ortodoksid, kuid miks ta enda surm ortodoksi kirikusse pole kantud!?
Samas paneb imestama üks asjaolu nagu näha personaalraamatust:

http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 8&curr=222

on mees leeris käinud 1844 või 1849 Tartus. Vaatame surnuteraamatusse:

http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 60&curr=25

Seal on tema surm 85 sissekanne. See toetab sünniakti andmeid. Mis tähendab, et kui ta leeris käis pidi ta olema 45 või 50 aastat vana. Kas see võib reaalne olla? Samas ma leeriraamatust sellist sissekannet ei leidnud. Nii palju küsimusi korraga, aga äkki oskab keegi aidata?

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[Madis]

Isa on ehk olnud Maurer Meister - müürseppmeister

Tundub, et tegemist on topeltapostaadiga. Kui ta sündis luterlikus perekonnas, tema lapsed sündisid kui õigeusklikud, ta käis leeris PÄRAST laste sündi ja suri luterlasena - siis tundub loogiline, et ta liitus millagi (võib-olla täisealisena) õigeusukirikuga. Kas laste sünnikanded on leitud? Õigeusukirik fikseeris reeglina ka vanemate usu.
Hinrichsoni sissekande puudumine leeriraamatus võib tuleneda sellest, et tema leer organiseeriti tema küpset iga arvestades kuidagi eraviisiliselt, ilma leerikoolita ja seetõttu jäi ka kanne kahe silma vahele

[Assar]

Tundub, et täitsa nii see võis olla. Lapsed on ristitud Pihkva õigeusu kirikus (nikolai/ nikolajevi kogudus). Sellest olen leidnud ühe lapse isikufondist koopia ja seal mulle endalegi üllatusks puudus märge usutunnistuste kohta. Venemaal on ilmselt üsna loomulik kui sa oled ortodoks, kui sellist erandit ka antud juhul ette ei tulnud, siis ma järeldaksingi, et vanemad pidid tol hetkel mõlemad õigeusklikud olema 1830 ja 1833.

Hinrichsoni sissekande puudumine leeriraamatus võib tuleneda sellest, et tema leer organiseeriti tema küpset iga arvestades kuidagi eraviisiliselt, ilma leerikoolita ja seetõttu jäi ka kanne kahe silma vahele

See siis tähendab, et see polegi kuskil kajastamist leidnud. Kas võis olla, et ümberleeritanute kohta peeti eraldi arvestust. Kui te seda leeri aastat vaatate, mida te välja loete. On see 1844?

http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 8&curr=222

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[Madis]

Kui võrrelda samas kaadris eeldatavalt sama kirjutaja numbreid, nelja ja üheksat, siis pigem peaks kõnealust numbrit neljaks.

[Kirsti Ervola]

Tere,
Johann Friedrich Ferdinand Hindrichsohn oli küll ju leeritu harilikult 15-aastasena Paide saksa luteri koguduses, kus ta sündus: 3159-1-52, pilt 89. Ehk oli ta siis naise jaoks religiooni vahetanud ja põõrdus tagasi luteri kiriku poole kui ta oli leskmees.

[Assar]

Kõige pealt suured tänud Kirstile ja Madisele! Ausalt öeldes oli asi minu jaoks suht uus ja mul oli vaid plaan Paidest kontrollida (oleksingi seda täna teinud), kas ta seal "normaalsel ajal" leeris on käinud. Too personaalraamat oli Tartu Jaani koguduse oma, ning seal oli leeriajaks 1844 Dorpat. Ma eeldasin, et Dorpat tähendab siis Tartu Jaani kogudust, aga ei leidnud sellist kannet leeriraamatust.
Kokkuvõtteks: Mees sündis 1799 Paides. 1814 käis sealsamas leeris. Abiellus Elisabeth Borisovna Raupach´ga enne 1830, sest 1830 ja 1833 sündisid kaks poega Pihkvas Nikolai koguduses (ortodox). 1844 käis uuesti Tartus leeris ja suri kui lesk 1861.
Kas võib oletada, et naine suri tegelikult juba enne 1844 aastat kui ta teist korda leeri läks. Pojad tal usku küll ei vahetanud. Ilmselt tema surma peaks mingist õigeusu kirikust otsima. See on üsna keeruline. Nad võisid abielluda juba Paides, Tartus kui ka Pihkvas (uurimise mõttes komplitseeritud variant). Samas mees jõudis olla Pfandbezitser in Sawwern (Saverna?) ja Gutsverwalter in Sawwern ning Pfandhalter in Neu-Pigant (Heisri), mis viitavad Kanepi kihelkonnale.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg