Ehk keegi oskab öelda, mida tähendab sõna talunimede (nr.15) Lugima ja Weljaotsa vahel?
Saaga EAA.1864.2.VIII-86:256
arusaamatu sõna?
-
Kalev Kask
- Postitusi: 396
- Liitunud: Laupäev 13. Jaanuar 2007, 17:12:01
- Asukoht: Juuru
- Status: Eemal
-
Kalev Kask
- Postitusi: 396
- Liitunud: Laupäev 13. Jaanuar 2007, 17:12:01
- Asukoht: Juuru
- Status: Eemal
Tänan!
See tundub tõesti oder olema. Ent Lugima või/ehk Veljaotsa? Mida see sisuliselt-reaalselt tähendas? Lugimast eraldatud Veljaotsa? Lugima talu maal asuv saun Veljaotsa? Ehk oskate ise või keegi teine veidi selgitada.
Sel lehel kasutatakse sama väljendit nr. 18 talu kohta Saaga EAA.1211.1.140:54 ning mitmel lehel veel selles raamatus.
See tundub tõesti oder olema. Ent Lugima või/ehk Veljaotsa? Mida see sisuliselt-reaalselt tähendas? Lugimast eraldatud Veljaotsa? Lugima talu maal asuv saun Veljaotsa? Ehk oskate ise või keegi teine veidi selgitada.
Sel lehel kasutatakse sama väljendit nr. 18 talu kohta Saaga EAA.1211.1.140:54 ning mitmel lehel veel selles raamatus.
Minu kogemus ütleb seda,et ilmselt tunti antud kohta tõepoolest kahe nimega,aga miks,seda ma ei oska praegu arvata.Selleks peaks vaatama läbi kõik revisjonid ja personaalraamatud ning vaatama,kuidas neis antud koht kirjas.(=mida mina ei viitsi praegu tegema hakata)
Võimalusi on tõesti mitmeid - suurtalu Lugima jagunes mitmete poegade vahel eri kohtadeks ja nende eristamiseks hakati üht neist kutsuma Väljaotsa.Miks ka mitte võimalik saunakoht suurtalu ääremaadel.
Minu uuritavas külas oli näiteks kaks Willemi nimelist kohta ja nende eristamiseks kutsuti neid ka mitmet moodi.Üks huvitav fakt veel minu uuritavast külast - kunagi asus keset küla väike koht Paju,mõisnik liitis endised Paju talu maad ühe suurema(=võimalik,et näiteks paremini majandava) talu külge ja andis endisele Paju rentnikule maad küla servast,Tihualuseks kutsutavast kohast.Ametlikult jäi koha nimeks paberitesse Paju,aga talukohta kutsutakse siiani külarahva suus Tihualuseks.
Teie teise näite puhul see karjatänava poolne Pärna sai ka sellest lisanime,kuna peremehed olid mõlemas Pärnad.
Teinekord on abi ka täpsest küla kaardist,kus talude piirid peal,ka sealt võib tuletada.
Ühesõnaga tahan oma jutuga välja jõuda sinna,et ühe juhusliku lehekülje põhjal ei saa väga põhjapanevaid järeldusi teha.
Võimalusi on tõesti mitmeid - suurtalu Lugima jagunes mitmete poegade vahel eri kohtadeks ja nende eristamiseks hakati üht neist kutsuma Väljaotsa.Miks ka mitte võimalik saunakoht suurtalu ääremaadel.
Minu uuritavas külas oli näiteks kaks Willemi nimelist kohta ja nende eristamiseks kutsuti neid ka mitmet moodi.Üks huvitav fakt veel minu uuritavast külast - kunagi asus keset küla väike koht Paju,mõisnik liitis endised Paju talu maad ühe suurema(=võimalik,et näiteks paremini majandava) talu külge ja andis endisele Paju rentnikule maad küla servast,Tihualuseks kutsutavast kohast.Ametlikult jäi koha nimeks paberitesse Paju,aga talukohta kutsutakse siiani külarahva suus Tihualuseks.
Teie teise näite puhul see karjatänava poolne Pärna sai ka sellest lisanime,kuna peremehed olid mõlemas Pärnad.
Teinekord on abi ka täpsest küla kaardist,kus talude piirid peal,ka sealt võib tuletada.
Ühesõnaga tahan oma jutuga välja jõuda sinna,et ühe juhusliku lehekülje põhjal ei saa väga põhjapanevaid järeldusi teha.
-
Kalev Kask
- Postitusi: 396
- Liitunud: Laupäev 13. Jaanuar 2007, 17:12:01
- Asukoht: Juuru
- Status: Eemal
Tänan, Inga! 
Hingeloendites on too talu kirjas 1795-1826 kui Lugima ning samal ajal eksisteerib ka teine Lugima talu. 1834-1850 on talu kirjas kui Lugima ehk Weljaotsa ja eksisteerib ka teine Lugima. 1858 nimi puudub. Personaalraamatutes (a.-st 1849) esineb lihtsalt Wäljaotsa ja lihtsalt Lugima.
Lisaks vaatasin nüüd ka adramaarevisjone. Seal on kirjas: 1726-1739 üks Lukima ning 1744 aastal on kaks talu Lugema Joan ja Lugema noor Joan. 1750-1765 ka kaks Lugimad, kus peremeesteks vennad.
Seega võib oletada, et suur Lugima talu jagati 1744a. paiku kaheks kahe venna vahel ning kahe talu paremaks eristamiseks nimetati üks Väljaotsaks.
Tore, segaseks jäänud märkuse tagamaa on selge.
Hingeloendites on too talu kirjas 1795-1826 kui Lugima ning samal ajal eksisteerib ka teine Lugima talu. 1834-1850 on talu kirjas kui Lugima ehk Weljaotsa ja eksisteerib ka teine Lugima. 1858 nimi puudub. Personaalraamatutes (a.-st 1849) esineb lihtsalt Wäljaotsa ja lihtsalt Lugima.
Lisaks vaatasin nüüd ka adramaarevisjone. Seal on kirjas: 1726-1739 üks Lukima ning 1744 aastal on kaks talu Lugema Joan ja Lugema noor Joan. 1750-1765 ka kaks Lugimad, kus peremeesteks vennad.
Seega võib oletada, et suur Lugima talu jagati 1744a. paiku kaheks kahe venna vahel ning kahe talu paremaks eristamiseks nimetati üks Väljaotsaks.
Tore, segaseks jäänud märkuse tagamaa on selge.