Kordumatud perenimed?

[vibu11]

Palun vabandust, kui selline teema juba varem olemas, aga kahjuks ei leidnud...

Huvitab siis nimelt see, kellel on tegemist/kokkupuudet olnud perenimedega, millega esinevad inimesed Eestis peaks kõik sugulased olema? Ja kas keegi teab ka, mille alusel just see perekonnanimi pandi?

Ise olen uurinud Demantide suguvõsa Urvaste, Karula kihelkonnast. Nimevrme kohanud veel- Deemant, Temant. Kokkupuude olnud ka Kleinsohnidega Vastseliina kihelkonnast. Miks sellised perenimed pandud, ei oska isegi välja mõelda...

Kleinsonide puhul teen vägivaldse mõtte, et üks esivanematest, selle perenimega inimestel oli lilliputt...

Aga laske aga tulla oma perenimedel ja nende vormidel. Ja põhjustel, miks sellised nimed...



UNO KIRIK kirjutab (vabandan, et copy)-
Aadu Musta andmeil on perekonna nime Kirikal Eestis pandud ainult
Tõstamaa kihekonnas.Täpsemalt Tõela külas. Ise olen ka sealt pärit ja
uurin Kirikalide sugupuud.


Teen taas vägivaldse järeldus, täitsa huvitab, kas võib tõene olla- KIRIKAL võib tähendada, et esmesed selle perenimega elasid Kiriku kõrval, mäe all, või siis hoopis mäe otsas, mis veel kõrgemal, kui kirik
Sorry, kui lähen väga hulluks, aga ajugümnastika jaoks on hea...

[micky]

Minu teada on nende perekonnanimede protsent, mida pandi terves Eestis ainult korra ( ühele perele ), üllatavalt suur. Täpselt ei mäleta, aga kuskil oli sellest juttu. Ise olen täiesti kindel, et Eestimaal pole ühtegi isikut perekonnanimedega Proode ( esialgselt Prodi ) , Tikoft ( esialgselt Tikowt ) ja Koolmer, kes ei kuuluks minu sugulaste hulka. Ka kõik Korstnikud ja Mansikud on omavahel sugulased. Üldiselt võiksin ma üles loetleda palju selliseid perekonnanimesid. Keerulisem on muidugi ära arvata, miks just selline nimi ja miks just sellele perele. Kui nimi pole tuletatud küla , ameti- või talu nimest, on mõistatada raske. Mina tean ainult seda, et Koolmerid elasid Koolma külas. Tähendusega nime korral võib ju mingeid seoseid luua, aga kui perekonnanimi ( või selle osa ) ei kõla ühegi teadaoleva sõnaga sarnaselt, siis tulebki vist teadmatusse jäädagi.
Urve M.

[vibu11]

Ka kõik Korstnikud ja Mansikud on omavahel sugulased. Urve M.

Ei tea, kas perenimi KORSTNIK tuleb sellest, et see pere hakkas kihelkonnas esimestena korstnaid elamutel kasutama....?

[unokiri]

Vabandan et oma kirjas ei maininud et nimi Kirikal on pandud kiriku
järgi. Meie majast umbes paarsada meetrit eemal asub kürgem koht.
Seal oli vanasti olnud puust kirik, millal täpselt ei tea. Seal asuvad ka
kaks vana kalmistud mis tähistati 1972a. arheoloogia kaitse alla
kuuluvate siltidega. Täpselt enam ei mäleta, kuid olid vist 13 sajand
ja teine 17 sajand. Suvel on Tõhela küla päevad siis uurin järele kui
need sildid veel alles on.
Kõrvuti asub kaks talu Kiriko talu ja Vaino talu. Vaino on vana nimi
Kiriko pandi 1891a. kui talu osteti päriseks. Varem oli talu nimi
Petri-Jüri talu. 1814a. personaalraamatus on nende talude peremehed
olnud Vaino ehk Kirriko-alluse Hants ja Petri-Jüri ehk Kirriko-alluse Ado.

[Britt]

Minu suguvõsas nimed Elu (Ello) ja Kivikangur. Kõik selliste nimede kandjad on omavahel sugulased. Millest aga nimed tulnud ei oska öelda. Elu ilmselt ongi elust enesest.

[maidu.leever]

Eks tuleb rohkem uurida. Mõned näited, kus kohanimi on perekonnanime saamisel rolli mänginud.

Lautna mõisas Kirbla kihelkonnas Läänemaal on pandud näiteks perekonnanimi Wöchm, Seira mõisas Wöchmann. Uurimine näitas, et mõlemad on tulnud Vanamõisa mõisast Võhma (Wöhm) külast, nad on sugulased, neil on ühine esivanem. Sugulased Võhma külas said perekonnanime Klaus (Clauss, Klauss), Laill ja Topp.

Teine näide: nimi Wodower. Isiku isa oli enne 1795 aastat läinud Lautna mõisast Virumaale Võduvere (Woddofer) mõisa, enne 1811 aastat tuli tagasi (suri 1813). Poeg on sündinud 1801 ja sai perekonnanime Wodower.

[EveB]

Perenimi Bluman Haljalas Metsiku vallas. Ei tea,et mujal oleks seda perenime esinenud. Praegu elab Eestis 8 inimest, kellel perenimeks Bluman ning need on kõik lähisugulased.

[rändaja]

Olen üldiselt veendunud, et kõik perekonnanime Teppo kandvad inimesed on sugulased. Anti selline perenimi vaid Võrumaal ning algselt elasid nad Timo mõisas Lauga, Pille ja Tsolgo külas. Sealt on nad edasi liikunud esialgselt Räpina mõisa ning seejärel kaugemale.

Nagu siin foorumis arutaime on ilmselt tegemist esialgu eesnimega ning pakuti välja, et Teppo on eesti keelne mugandatud nimekuju vene nimele Stepan. Algselt oli nimi kirikuraamatutes Töppu, kuid hiljem muutus Teppoks.

[Andrus A]

Pöide kihelkonnas selliseid nimesid jagub- Estorn, Ennemuist, Ansperi, Ülgekütt jne jne. Sellised "ühekordsed" nimed ei ole väga erakordsed.

[ElerinS]

Minu isiklik kogemus on perenimedega Mükker (Mücker, Mukker) ja Valkmann. Perekond Mükker elas Järvamaal,Peetri kihelkonnas ning tänapäevaks pole sellenimelisi inimesi enam ühtegi elus, Nimi hakkas ise kaduma juba eestistamise ajal kui muudeti ühe venna poolt, Münt ja teise venna poolt Merila. Õde läks aga mehele. Nii se nimi kaduski.
Valkmannon pärit Torma kihelkonnast, ka see nimi eestistati ning selle üks levinud variante on tänapäeval Valk. samas tuli nimemuutuse tagajärjel ka Maidra ja Valdmaa.

[Leena]

Valentin on ka selline "ühekordne" nimi. Ajasin päris pikalt tagasi sugupuud ja tuli välja, et tõepoolest pandi Valentin ainult Lehmjas, Rosenhagen (vist oli) mõisas ühele perele. Hiljem pere liikus ja läks mööda Eestit laiali. Eestistamise ajal muudeti seda mitut moodi, nii et sellest tulid Valendid, Vaalid ja Väljaotsad.
seda, kuskohast see nimi tuli, ei ole aimugi, sest ei kattu see ei esivanema eesnimega, talunimega, külanimega jne.

[Mardo Margumets]

Minu isiklik kogemus on perenimedega Mükker (Mücker, Mukker) ja Valkmann. Perekond Mükker elas Järvamaal,Peetri kihelkonnas ning tänapäevaks pole sellenimelisi inimesi enam ühtegi elus, Nimi hakkas ise kaduma juba eestistamise ajal kui muudeti ühe venna poolt, Münt ja teise venna poolt Merila. Õde läks aga mehele. Nii se nimi kaduski.

Muide Raplas elavad praegugi Mükkeri nimelised.

[ElerinS]

Minu isiklik kogemus on perenimedega Mükker (Mücker, Mukker) ja Valkmann. Perekond Mükker elas Järvamaal,Peetri kihelkonnas ning tänapäevaks pole sellenimelisi inimesi enam ühtegi elus, Nimi hakkas ise kaduma juba eestistamise ajal kui muudeti ühe venna poolt, Münt ja teise venna poolt Merila. Õde läks aga mehele. Nii se nimi kaduski.

Muide Raplas elavad praegugi Mükkeri nimelised.

Kas nende Mükkerite kohta on ka rohkem informatsiooni.
Kuna tegemist on nimega mis on otseselt minu esivanemate oma, siis sooviks väga rohkem informatsiooni. Niipalju kui uurinud olen on endiselt jäänud kahtlus, et selles perekonnas oli rohkem vendi kui esialgu arvatud.
Paraku pole selle liini algust yles leidnud. Küll on neid Pilistvere kihelkinnas samas Peetri kihelkonnas, kuid tohutu hulk inimesi on noorelt surnud.
Samas pole saanud tõestust et Minu otsesel esiisal vendi veel oli. Oli ainult hulk laps kellest enamus surid noorena.
Kõige hullem on see et paljud inimesed on yhe ja sama nimega. nt Tomas Mücker on kirjas vähemalt kolmes erinevas kohas. ning isa (isad) on siiani tuvastamata

Ette tänades
Elerin

[annika.malva]

Biltse, Simuna khlk. Pidi olema saksa keeles seen, aga ei tea täpselt.
Kautlenbach, Järva Madise. Bach on vist oja. Kautla oja????
Kändsimon ja Simonlatser, Suure Jaani. Mõlemas esineb SIMO. On Simo (talu) Jaani lapsed. Vanaema räägib ikka mulgi murrakus "latsed ja latsed"- ju see Simonlatser tähendab Simo lapsed. Aga Kändsimon? See haru oli üksvahe Kännu (Konno, Koenno) talus. Võibolla sealt see nimevalik.
Malva nimi on pandud kahes lähestikku asuvas kihelkonnas, ViruNigula ja Kadrina. Sugulust ei ole tuvastanud. Malva on kassinaeri ladinakeelne nimi Kas perekond taimeteadlaseid? Aga küsimus on tõesti õhus- miks selline nimi....

Need on siis minu poolt "ühekordsed" nimed, mõnel juhul kerge huumoriga võetuna.

[Hermiine]

Undervelt Paliveres, Lääne-Nigula kihelkonnas. Rohkem sellist nime pandud pole ja eestindamise käigus sai sellest Mändma. Tegemist minu isapoolse vanaema isaliiniga. Ei oska arvatagi, miks selline nimi pandi... Vanaema on surnud juba, ei saa ka temalt rohkem uurida kahjuks

[koguja]

tegelikult on ju ka Pruulsen suhteliselt haruldane. pandud ainult martna kihelkonnas kahele vennale. Olen uurinud, aga siiani pole selgust saanud, miks just selline nimi? on sellel ka mõni tähendus või millest see nimi on tulnud .

[Hermiine]

Pruulsen on võib-olla seotud (õlle) pruulimisega?

[vibu11]

Tore, et teema on vastukaja leidnud...
Arvasin, et minul ühena vähestest nime päritoluga probleem, selgub aga, et enamus ei tea, miks üks või teine nimi pandud
Oskab keegi sihtmärgi kätte juhatada, mis aitaks välja selgitada inimestel põhjused ühe või teise perenime panemisel. On mingit kirjandust, või mingeid uurimustöid tehtud?
Vabandan, kui kõsimus, millele varem vastatud...

[Riina.Kallas]

http://merge.starman.ee/genea/panekust.htm
Pole küll otsest vastust Jaanis'e küsimusele, aga teemakohane kirjatükk ikkagi

[KristiLijur]

Lijur on ka üks nendest "ühekordsetest" nimedest, seetõttu on kõik 8 Lijurit omavahel sugulased. 8)

Nime tähendusest ja saamisloost pole kahjuks aimugi.

[Kalmerm]

Kordumatuid (unikaalseid) perekonnanimesid Tarvastu kihelkonnast
Almers (Tarvastu Mõnnaste küla Arunde), Ardun, Püksnik (Büksnik), Jauram, Juder, Karuson, Kägar, Kobing (hiljem muutus Kobinaks, mida esines ka mujal), Koperai, Kresla, Kuglak, Kulpson, Kosseson, Lagastik, Lamson, Lillar, Loidap, Lüpsik, Mikats, Mädason, Mirka (varem ka Mirako), Morgenson, Moovits, Nahkel, Napritson, Neria, Nikopak, Niks, Nurmkana, Näks, Ojapeal, Osi, Palkus, Pausk, Pehap, Peks, Pelap, Perlus, Puhkason, Puirk (siin on just huvitav nime mulgipärase häälduse kirjapanek, hiljem muutus nö kirjakeelseks Purk, mida esines ka mujal), Purga; Pügi, Ralja, Reile (ka Reilson), Rimkis, Ristisaar (Ämmuste külas Ristisaare talu järgi), Roosiorg (Kuresaare mõis: Reeglina nii kauneid nimesid enne perekonnanimede eestistamist ei pandud), Rühka, Siibsin (hiljem Siibsen), Sutik, Taperson, Teiter, Tõllason, Tibboke, Toidu, Torpats, Tuksam (algselt ka Tukson). Tulits, Udso, Vaigu, Valdin, Vassus, Veiper; Vipp, Virda; Õmblus.

Mitte kõik need kordumatud perekonnaimed polnud eriti kordumatud Tarvastu kihelkonna piires
Näiteks olid nimed Tuuksam, Tõllason Tarvastus suhteliselt levinud ja ilmselt polnud kõik selle nime saajad omavahel sugulased.

[Uku.Velbri]

Nimi Velber (Welber) ka ainulaadne, kui mitte arvestada asjaolu, et sakslastele meie perenimi sedavõrd meeldima hakkas, et nad ühte oma linnakest selle järgi kutsuma hakkasid 8) .
Mingi võimalus muidugi on, et see ka vastupidi toimuda võis - et parunihärral maamuna lauanurgal abiks, või ehk kaardikogu silme all seisis, kui esivana oma võimaliku perenime läbikatsumisele saabus .
Aga üks omapära siiski on:
AD 1782 laulatus esivanem Kuke Jaan Paistako Lenoga. Kuna Leno vend ja vennapoeg surid enne nimepanekut, said vennapoja naine ja lapsed, ilmselt lähima meessoost sugulase, ehk Kuke Jaani poja Siimu, järgi perenimeks samuti Welber .

[mlauri]

Unikaalseid nimesid on Eestis palju, kindlasti on mõned neist nö hävinud, osad välja surnud ja osad eestistatud.
Minu otseste esivanemate seas on perekonnanimi Audum, mis on esinenud ka kujul Autum, Autam, pärit Põltsamaa kihelkonnast Pajusi mõisast. Tuleneb ilmselt Audemäe nimest - üks esivanematest oli seal metsavaht. Ausalt öeldes ei tea, kas mõni selle nime kandjatest on veel elus.
Siis on veel perekonnanimi Koster, mis pärit Laiuse kihelkonnast Jõgeva mõisast. Nimi tuleb Kostri talust. On selge, et mingil hetkel kadusid ö-lt täpid pealt, kuid, millal pole suutnud kindlaks teha. Igatahes kinnitasid kõik kõige vanemad esivanemad ning ka kohalikud inimesed, et nemad muud nimekuju, kui Koster ei mäleta. Talu ise sai nime ilmselt köstri ametit pidanud mehe järgi, kel lapsi ei olnud ning kelle talu minu esiisa kätte läks 19.sajandi alguses.
Nimi Lauringson on pärit Torma kihelkonnast Avinurme mõisast ja Laekannu külast. Valla dokumentides on nimekuju olnud ka Lauris(s)on ning see on hea seletus nime päritolule - kõikide Lauringsonide esivanemaks oli Lauri nimeline mees, tuli ka muid perekonnanimesid ning sama nime sai ka naise õepoeg, kes oli peres kasulapseks. Miks ja kuidas on nii, et kirikuraamatutes on ainult Lauringson, ei oska öelda - kuidagi on see -ng- sinna vahele sattunud. Nime on hiljem väga erineval viisil eestistatud.
Tõnismaa pandi nimeks vaid Avinurme mõisas, hiljem on mõned Tõnissonid/-mannid end eestistanud ka Tõnismaaks. Vaatamata lihtsale päritolule - Tõnis+maa - teeb asja huvitavaks see, et Tõnise nimelisi isikuid pole seal kandis olnud vähemalt 1720-st alates. On küla(osa) ja talu, kuid pole selge, kas nimi tuli koha (talu) järgi või kohanimi perenime järgi (ma ise pean esimest varianti tõenäolisemaks).
Avinurme kandist on mitmeid huvitavaid nimesid: Errapard/t (17.sajandil on mainitud Herrapard Andrest, kuid kas neil nimedel on seost, ei oska öelda), Jootmaallik (asusid loomade jootmise allika lähedal?), Kairamson (???), Kolmapääv, Kallavus ja Kallais (tulevad Klausi teisendusest Kalaus ning peaksid olema ühe mehe järglased), Pihkva (nb! mitte ranniku- vaid sisemaakülas), Okuschka (eestlaste nimi, miks vene päritolu, ei oska arvata) jne..

[saarts]

Perenimi Saarts ka ainulaadne ja pandud Pärnumaal, Sauga vallas, Ridalepa külas, Saarde talus. kindel "laks", et perenimi tuletatud talu nimest. Aga miks esimese ja vanima Saartsi venna (kes oli perenimeku panemise ajaks surnud)lapsed on omale perenimeks Jerrats võtnud? see küll huvitav. Edaspidi sai nimeks Jäärats. Seegi ainulaadne nimi, nagu Saarts. Tähemärkidest ja horoskoopidest sel ajal ei olnud rahval aimugi, aga tore kokkusattumus see, et 5-st minule teada olevast lapsest 3-l sünnipäev aprillis;) Kui jäärad...siis Jääratsid;)

[micky]

Leenale: Avastasin, et Sinu andmed perekonnanime Valentin kohta ei ole tõesed. Nimelt panin tähele, et seda perekonnanime esines Lüganuse kihelkonnas juba 1840. aasta paiku. Tekkis kahtlus, kas nad ikka tõesti selleks ajaks juba nii kaugelt sinna tulnud olid. Kontrollisin ja Onomastika andmebaasist nägin, et sellist perekonnanime anti kokku neljas kihelkonnas, sealhulgas ka kahes Lüganuse naaberkihelkonnas, kust nende ümberpaiknemine palju tõenäolisem. Seega peaksid oma uuringutes lähtuma sellest, et kõik perekonnanime Valentin kandjad ei saa kuuluda Sinu poolt uuritavasse suguvõssa. Ehk on sellest teadmisest mingil hetkel veidi abi.

[Leena]

micky: üks hetk jah sattusin nüüd ühele liinile kusagil kesk-eestis, mis vist ei kuulu mehe suguvõssa, aga Lüganuse omad peaksid kõik olema suguluses. Need Lüganuse harud liikusid sinnakanti 1700 keskel - vennad Harjumaalt Lehmja kandist. Harusid olen kusagile 1700-ni tagasi suutnud ajada. Tundub, et nad liikusid ida-virumaale pärast katku ja nälga, kui maa oli tühjaks jäänud (seda muide tegid paljud pered, kel polnud oma põlistalu või küllaldaselt maad. Katku või nälja tõttu tühjaks jäänud talud asustati selliste rändajate poolt suht kiirelt.)
Aga suur tänu sulle tähele panemast ja infot jagamast! Eks ma igaks juhuks pean jah selle puu veel üle vaatama, aga hetkel tundub jah, et need on ikkagi vendluse või abiellumiste tõttu kuidagi seotud kõik (va siis see üks haru seal Eesti keskel).

Muide selline ühekordne nimi on veel Peitak, mis pandi minu emapoolsele suguvõsale Ida-Virumaal. Oli suuuur suguvõsa, aga nüüd kahjuks välja surnud. Millest see nimi tulnud on, ei tea jällegi

[avagula]

Ma avastaisn oma suguvõsast ka kaks nime, mis esinevad onomastika baasis ainult ühe korra:
- Sannamees (tegelikult ei esine seda baasis ühtegi korda, sest see on seal valesti kirjutatud - Sannamets, samas suhteliselt uskumatu, et see nimi rohkem ei esine...)
- Untera - selle nime on võtnud ilmselt Eestisse sattunud liivlane ja mida see tähendab, tont teab, tema sünnikoha mõis Lätis oli igatahes Wolfarth, seega kah mingi hundi värk Sakslased arvasid, et pigem on Wolfarth moonutatud kirjaviis sõnast Wohlfart, aga need on paraku 21. sajandi sakslased...

[Leif66]

Olen veendunud ,et kõik kes kannavad perekonnanime Välling on kaugelt või lähedalt omavahel sugulased. Onomastika andmebaasi andmetel pandi see perekonnanimi Saaremaal Karja kihelkonnas ,Koikülli mõisas ,Ratla külas. Talu nimi oli esialgu Welja siis hiljem kutsuti seda juba Wälja talu.
Nimede panemise aeg 1816 pandi perele perekonnanimeks Wälling.
Nime esimene pool viitab talu nimele. Kahjuks ei tea ma mida peaks tähendama nime teine pool liides " ling ". Rootsi keeles tähendab Välling
lastetoitu . Ma ei tea kas sellel nimel on sellega mingit pistmist. Küll tean ,et mõisnikuks sellelajal oli rootsi juurtega Güldenstubbe . Kui ma ei eksi siis mõisnik oli see kes isiklikult peredele perekonnanimesid pani. Kui kellegil peaks olema teistsuguseid väiteid selle perekonnanimega seoses siis ootaksin siia kommentaaare.

[Ene Faust]

Üks selline ühekordne nimi veel - KUDISIIM - Pärnumaalt, Sauga mõisast, Ridalepa külast. Nime said abielupaar Jaan ja Mari lastega. Pereema isa oli Simo Andres, tolle isa Simo Jüri ja Jüri isa Kudi Siim, kes suri 1748 a. ja 78 a. hiljem said tema järglased perenimeks Kudisiim (hiljem ka Kuudisiim).
Suguvõsas liigub legend mereröövel Siimust, kes sõitis laeval või paadil, mida kutsuti kuudiks. Vanemate dokumentide puudumisel ei saa kahjuks
seda tõestada ega ka ümber lükata, seega legend jääb...

[potsataja77]

micky: üks hetk jah sattusin nüüd ühele liinile kusagil kesk-eestis, mis vist ei kuulu mehe suguvõssa, aga Lüganuse omad peaksid kõik olema suguluses. Need Lüganuse harud liikusid sinnakanti 1700 keskel - vennad Harjumaalt Lehmja kandist. Harusid olen kusagile 1700-ni tagasi suutnud ajada. Tundub, et nad liikusid ida-virumaale pärast katku ja nälga, kui maa oli tühjaks jäänud (seda muide tegid paljud pered, kel polnud oma põlistalu või küllaldaselt maad. Katku või nälja tõttu tühjaks jäänud talud asustati selliste rändajate poolt suht kiirelt.)
Aga suur tänu sulle tähele panemast ja infot jagamast! Eks ma igaks juhuks pean jah selle puu veel üle vaatama, aga hetkel tundub jah, et need on ikkagi vendluse või abiellumiste tõttu kuidagi seotud kõik (va siis see üks haru seal Eesti keskel).

Muide selline ühekordne nimi on veel Peitak, mis pandi minu emapoolsele suguvõsale Ida-Virumaal. Oli suuuur suguvõsa, aga nüüd kahjuks välja surnud. Millest see nimi tulnud on, ei tea jällegi

Kas Toomas Peitak võib ka sugulane olla, läks peale 1920 aastat elama Abaja külla

Inge