Ühes külas samad talunimed

[Urmas286]

Kas keegi oskab aidata, kui enne perenimede panemist kohtan samas külas eri revisionide ajal algul kahte, hiljem kolme samasugust talu nime. Kas see tähendab, et talu jagati vahepeal poegade vahel või?

[ElerinS]

Kas keegi oskab aidata, kui enne perenimede panemist kohtan samas külas eri revisionide ajal algul kahte, hiljem kolme samasugust talu nime. Kas see tähendab, et talu jagati vahepeal poegade vahel või?

Tean omast käest kinnitada, et poegade vahel talu jagamisel jäi nimi samaks, samas muudeti talu numbrit.
Olen oma valdustesse saanud oma esiisa testamendi, milles ta jagab oma Lauri nimelise talu kahe poja vahel.
Kuna talu hooneid oli ainult üks ehitati isa maale teine maja veel juurde nii et mõlemad vennad said omale ka eluaseme. Nimedeks pandi siis Lauri 1 ja Lauri 2.Ülejäänud lastele keda oli peale kahe venna veel 3 jagati muud nn vidinad. Kuna üks tütar oli juba abielus, siis temale peale kaasavara määrati veel 500 krooni mis tuli vanematel vendadel 10 aasta jooksul välja maksta. üks vend oli nn loomu poolest vigane ( testamendis on nii kirjutatud). Tema sai vanemate vendade käest siis elukoha. Ja vanatüdrukust vanim õde sai toa et kõige vanema venna juures elu lõpuni elada.

[Kalmerm]

Teiseks samanimeliste talude tekkimise allikaks oli talude jaotamine poolemeeste vahel. Et suuremad talud suudaksid mõisakoormisi täita pani mõisavalitsus tallu mõnikord kaks peremeest ehk poolemeest. Selliseid poolemeeste vahel jaotatud talusid oli palju näiteks Tarvastu kihelkonnas eriti Tarvastu mõisas ja ka Suure-Jaani kihelkonnas. Näib, et enamus sealsetest samanimelistest taludest tekkisid talude jagamisel poolemeeste, mitte aga talu peremehe poegade või teiste pärijate vahel. Poolemehed olid üldjuhul võõrad ja vana peremees suhtus oma mõisa poolt määratud poolemehesse arvatavasti umbusuga, kui mitte vaenulikult.

[Uku.Velbri]

Teiseks samanimeliste talude tekkimise allikaks oli talude jaotamine poolemeeste vahel. Et suuremad talud suudaksid mõisakoormisi täita pani mõisavalitsus tallu mõnikord kaks peremeest ehk poolemeest.

Igati loogiline, kuid faktide puudumise tõttu ei oska heaks kiita ega vastu vaielda. Minu kogemus näitab aga, et talu jaotati ikka kaheks (mitte ei pandud samasse tallu kahte peremeest), raiuti üles uued tared ja nii need külad tekkisidki.

Näib, et enamus sealsetest samanimelistest taludest tekkisid talude jagamisel poolemeeste, mitte aga talu peremehe poegade või teiste pärijate vahel. Poolemehed olid üldjuhul võõrad ja vana peremees suhtus oma mõisa poolt määratud poolemehesse arvatavasti umbusuga, kui mitte vaenulikult.

Enne perenimede jagamist ei saanud peremees üldjuhul küll kellegi vahel midagi jagada, sest talud olid koos maaga mõisniku omand ja töötasid nagu tänapäeva, no ma ei tea, osaühingud näiteks. Igatahes pidid need kasumit tootma, ja kui ei tootnud, siis vahetati tegevjuht välja .
Ja see umbusu jutt ka usutav. Ma ei ole oma juurikate luuramise käigus kordagi täheldanud abiellu heitmist oma eellaste ja kõrvaloleva samanimelise talu järelpõlve vahel . Arvatavasti on konkurents ning Andrese ja Pearu suur sõprus eestlase hinges ikka päris ammu juurdunud .

[Kalmerm]

Ikkagi ei seleta kumbki variant näiteks Suure-Jaani kihelkonnas Jaska mõisa Kuhjavere küla juhtumit, kus oli 19, saj algul 7 Pajo talu, millest küll kahel olid ka paralleelnimed (Tissi ja Tuppe). Jaska mõisa Pajo taludele lisandus veel kolm Pajo talu Kuhjavere küla Olustvere mõisale kuuluvas osas. Neid samanimelisi talusid eristati tollaste peremeeste ja vahel ka endise peremehe eesnime järgi, mis talunimele lisati.

[Uku.Velbri]

Kalmerile:
Iseenesest on need paralleelnimed uurimist väärivad - kust küll nii omapärased leiti 8) . Aga järsku on seal tegu mingi piirkonnaga, mida Pajoks kutsuti, kus näiteks pajusalu oli, mis alestati ja millele aegade jooksul küla ehitus .