Kas on tehtud ajaloolisi uurimusi või ülevaateid teemal: Laste ristimise reeglid ja kombed läbi aegade (mõtlen ikka Eesti ala ja eelkõige luteri kirikut)? Minu poolt pakutud teema nimetus on muidugi tinglik - sooviksin tutvuda teostega/uurimustega, kus sellest teemast on kirjutatud.
Mõned küsimused:
- kui ruttu pärast sündi tuli laps ristida?
- kas ja kuidas oli reguleeritud see, millal ristis pastor, millal köster, vöörmünder, kooliõpetaja või mõni muu isik?
- kes võis läbi viia hädaristimist?
- muutused reeglites ja kombestikus läbi aja
- mis ajast hakati talurahva lapsi kodudes ristima (v.a hädaristimised)
- erinevused piirkonniti (kihelkonniti)
- vaderite funktsioon ja kohustused
- jne
Laste ristimine
Väga kasulikku taustainformatsiooni, ka nende küsimuste osas, annab Ilmar Talve "Eesti kultuurilugu". Seal on räägitud elukorraldusest, kirikust, koolist ja muudest asjades. Reeglid muutusid aja jooksul nii nagu võimud ja eestlase positsioon ühiskonnas.
18.sajandil tuli laps ristida kiiresti - mõne päeva jooksul, mistõttu ma arvan, et kui ristimise kuupäeva võib usaldada, siis sünnikuupäeva mitte. Kuidas muidu on võimalik, et väikeses 2-3 taluga külas, kus mõni aasta ei sünni ükski laps, järsku sünnib 2 päeva jooksul koguni kolm last. Rääkimata sellest, et kaugetes metsakülades väga varajasi laste surmasid peaaegu pole, samas kui kiriku-kooli lähedal on neid pidevalt.
Hiljem ristimisele tuleku aega pikendati ning anti luba ka kooliõpetajatel ristida, kuid siis oli vajalik hiljem pastori kinnitus.
Ka sellest on juttu, kuidas saksad sattusid talupoegade ristivanemateks - tundus, et vahel oli see omamoodi patukahetsus või hoolekanne. Nagu ka mõned mõisateenijate pulmad võisid olla tegelikult meelelahutus sakstele.
18.sajandi I pooles võib kirikuraamatutes leida sageli viidet, et laulatus on toimunud pruudi kodus (see käis muidugi tasu eest). Aegamööda need viited kaovad.
18.sajandil tuli laps ristida kiiresti - mõne päeva jooksul, mistõttu ma arvan, et kui ristimise kuupäeva võib usaldada, siis sünnikuupäeva mitte. Kuidas muidu on võimalik, et väikeses 2-3 taluga külas, kus mõni aasta ei sünni ükski laps, järsku sünnib 2 päeva jooksul koguni kolm last. Rääkimata sellest, et kaugetes metsakülades väga varajasi laste surmasid peaaegu pole, samas kui kiriku-kooli lähedal on neid pidevalt.
Hiljem ristimisele tuleku aega pikendati ning anti luba ka kooliõpetajatel ristida, kuid siis oli vajalik hiljem pastori kinnitus.
Ka sellest on juttu, kuidas saksad sattusid talupoegade ristivanemateks - tundus, et vahel oli see omamoodi patukahetsus või hoolekanne. Nagu ka mõned mõisateenijate pulmad võisid olla tegelikult meelelahutus sakstele.
18.sajandi I pooles võib kirikuraamatutes leida sageli viidet, et laulatus on toimunud pruudi kodus (see käis muidugi tasu eest). Aegamööda need viited kaovad.
.