Kadunud Vabaduse Risti kavalerid

fred.puss

Tänavu 28. novembril, kui möödub 90 aastat Eesti Vabadussõja algusest, avatakse Harjumäel Vabadussõja võidusammas. Monumendi kavandil domineerib Vabaduse Rist, mis on põhjustanud tuliseid mõttevahetusi. Kuid hoopis ununenud on need, kes pälvisid selle esimese Eesti riikliku teenetemärgi. Kes nad olid ja milline oli nende saatus?

Juba Vabadussõja algul otsustasid Eesti riigijuhid autasustada millegi jäädavaga oma kodanikke, kes olid iseseisvusvõitluses osutanud erilisi teeneid. Sündis seadus, mille esimene punkt kõlab: "Eesti Wabaduse Rist on asutatud Eesti Wabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebr. 1919. a. autasu tähena andmiseks neile, kes on üles näidanud Eesti iseseisva vabariigi loomise töös silmapaistvaid ja kasulikka teenuseid kui sõjalises nii ka kodanlises tegevuses." Nimekas Eesti kunstnik Nikolai Triik lõi ordeni, millest on kujunenud Eesti vabadusvõitluse sümbol.
Vabaduse Rist jaguneb kolmeks liigiks: sõjaliste teenete eest (I liik), isikliku vapruse eest (II liik) ja kodanlike ehk tsiviilteenete eest (III liik). Igas liigis oli omakorda kolm järku. Ainukesena ei antud välja isikliku vapruse, s.o II liigi 1. järku, mis nüüd on loodaval Vabadussõja võidusambal.
Vabaduse Risti annetati aastail 1919–1925 kokku 3132 kavalerile. Üldse on välja antud aga 3224 Vabaduse Risti, sest mõni pälvis kaks või lausa kolm ordenit. Ligi kolmandik autasustatutest olid välismaalased. Olgu mainitud, et nimetatud teenetemärk omistati ka Prantsuse, Inglise ja Itaalia tundmatule sõdurile ning Verduni linnale. Ka 1. detsembri 1924. aasta kommunistliku mässukatse mahasurumise eest autasustati kümmet Eesti sõjaväelast Vabaduse Ristiga.
Pärast Vabadussõda asuti koguma andmeid ordeni saanute kohta ja 1935. aastal ilmus teos “Eesti Vabadusristi kavalerid”. Kahjuks kajastas see vaid Eesti kodanikest ordenikandjaid ja neistki ligi kolmandiku kohta puudus igasugune teave. Okupatsiooni ajal ei olnud võimalik selgitada Vabaduse Risti kavaleride saatuselugu. Pärast taasiseseisvumist on Mati Straussi, Jaak Pihlaku ja Ain Krillo koostatuna ilmunud kaks registrit Eesti kodanikest teenetemärgi omanike kohta. Enamiku ordeni pälvinud meeste (ja ka naiste) elukäik on nüüdseks teada. Kuid mitte kõigil!
Kes teab, see aidaku!
Detsembris 2005 ilmus Eesti Päevalehes 361 teadmata saatusega Vabaduse Risti kavaleri nimekiri. Tänu paljude inimeste aktiivsele kaasabile on nüüdseks teadmata vaid 218 Eesti väes võidelnud ristivenna saatus. Tänu kõigile headele abilistele!
Veebruaris 2009 möödub 90 aastat Vabaduse Risti asutamisest. On aeg jäädvustada Eesti riigi loojate saatuselood biograafilises koguteoses.
Pöördun avalikkuse poole palvega aidata kaasa Vabaduse Risti kavaleride saatuse väljaselgitamiseks.

Kõik vastused on oodatud aadressil:
Viljandi muuseum, Kindral Laidoneri plats 10, 71 020 Viljandi.
E-posti aadress: jaak.pihlak@muuseum.viljandimaa.ee
Telefon: 433 3663 või 501 5069.
Infot leiab ka Viljandi muuseumi kodulehelt “Lugemisvara” alt: http://muuseum.viljandimaa.ee

Kuhu nad jäid?
Täpsustamata on veel 189 Vabaduse Risti kavaleri saatus:

http://muuseum.viljandimaa.ee/vr/teadmata.txt

helene

Dear Fred

Could you translate into English?

Helene