jälle mina abi palumas

Arhiivimaterjalidest (sh Saagas olevatest) raskesti aru saadavate sõnade jm välja lugemine
Vasta
enn gross
Postitusi: 78
Liitunud: Reede 01. Veebruar 2008, 20:00:02
Asukoht: soome
Status: Eemal

jälle mina abi palumas

Postitus Postitas enn gross »

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... II-129:120
Kirje 22
Minu esimene kokkupuude hingeloendiga.Mureks see et ei oska siit midagi peale nimede ja vanuste välja lugeda.
Ja on siia lisandunud 2 Hansu ja Ann kui võrrelda sama aasta nimepaneku raamatuga.Tegemist peaks olema siis sulaste ja (magd) teenijatüdrukuga.
toon siin igaks juhuks ka selle lingi.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... III-130:77
Sama küsimus ka kirje kohta 25 mis jätkub järgmisel lehel.
Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Postitus Postitas Uku.Velbri »

enn gross kirjutas: Kirje 22
Minu esimene kokkupuude hingeloendiga.Mureks see et ei oska siit midagi peale nimede ja vanuste välja lugeda.
Ega sealt polegi midagi rohkem välja lugeda. Nime järel olev esimene lahter annab vanuse eelmise loendi ajal, ehk siis 1816 aastal. Järgmine lahter teatab, kas isik suri, võeti sõduriks, tuli või lahkus - siis ka talu nr. antud.
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.
mlauri
Postitusi: 321
Liitunud: Laupäev 23. Juuli 2005, 18:32:07
Status: Eemal

Postitus Postitas mlauri »

22 näitab perekonna järjekorra numbrit.
Vasakpoolsel lehel on kirjas meessoost isikud: nende nimi, vanus eelmise revisjoni ajal (revisjonid olid aastail 1782, 1795, 1811, 1816, 1834, 1850, 1858; lisaks Liivimaal 1826. aastal vaherevisjon), siis märkused mujale elama asumise või surma kohta ning lõpuks vanus jooksva revisjoni ajal.
Parempoolsel on kirjas naisterahvad, nende kohta on kirjas vaid vanus antud revisjoni ajal.
Abielupaarid pandi kohakuti, st mees ja naine jäid kindlasti samale reale, pojad-tütred jooksid järjest ema-isa all.
Sellelt leheküljelt tuleb siis välja, et Tönno Jaansohni naine oli Marri. Tegemist oli 2.naisega, sest laste kirjete juures on märgitud, et nemad on 1.abielust
Hans Hanssohn on 1826. aastal ümberkirjutatud Tatters Wandosse st Tatruse mõisa Haljala kihelkonda, Wando võib olla mingi küla nimi
Hans Jürrisohn on 1826. aastal kirjutatud Jöhntacki alla (Jõetaguse mõis, ilmselt Kadrina khk-s)
Teenija [see osutab sageli ka täisealisele vallalisele naisterahvale] Ann Juhannsohni juures on kirjas, et ta on tulnud Saximoisast (Saksi mõis) 1832. aastal
25. Rätsep Jaani lesk Liso (tõenäoliselt on ta Michel Jaansohni ema, sest tavaliselt niiviisi kirjutatigi olukorrad, mil isa oli surnud)
Michel Jaansohni naine on Eeva
Järgmisel leheküljel on kirjas nende lapsed: vasakul pool pojad, paremal tütred - kiri poiste juures on neugebohren ehk uued sünnid [eelmise revisjoniga võrreldes]
Hindrik Martsohn on läinud 1826. aastal samuti Tatters Wandosse
Gustav Jürrisohn on võetud 1831. aastal nekrutiks. Tema naine on Greth ja poeg Hans
Tönno Jürrisohn on surnud 1818. aastal
Vasta

Mine “Arhiivimaterjalidest välja lugemine”