Eesti keeles 1821 - kas erand või mitte nii väga?

[Erast Parmasto]

Head pühadesoovid vabamal ajal siia vaatajaile.
Paluks lahkelt mind harida. Igal algajal tuleb kord aeg muude kirikuraamatute järel ka kirikutähtede läbivaatamisega alustada. Halliste kihelkonna kirikutähtede seas (1275.1.144, kaader 20) leidsin 1821. aasta jõulukuul välja antud lehe, millel Paisto öppetaja Maurach selges eesti keeles annab teada, et Jüri ja Tio poeg Peter on sündinud 1801. aastal. Et Halliste õpetaja(d) veel 20. sajandi esimeses pooleski maakeelega just liiga hästi läbi ei saanud, ja et ma kirikutähti väga palju ei saa lugeda saama, on uudishimuküsimus:
kas 1820-ndatel oli eestikeelsete kirikutähtede kirjutamine laiemaltki kombeks, või tahtis ehk Maurach oma naaberkihelkonna õpetajat pisut sõbralikult nöökida?

[Assar]

kas 1820-ndatel oli eestikeelsete kirikutähtede kirjutamine laiemaltki kombeks, või tahtis ehk Maurach oma naaberkihelkonna õpetajat pisut sõbralikult nöökida?

selleks, et teie poolt püstitatud küsimusele vastata tuleb tolle Maurachi elulugu natuke põhjalikumalt uurida. Ei ole välistatud päriselt, et ta oli kakskeelne ja oskas ka eesti keelt. Kakskeelsus võis tuleneda ka sellest, et amm oli eestlane või lapsepõlvemängukaaslased olid eestlased. Aga äkki oli ka üks vanemaist/ sugulastest eestlane, mida mõnikord siiski ju juhtus. Kui Maurach leeri- või kooliõpetaja oli pidid ta mingil tasemel eestlastega suhelda oskama. Nüüd see teinepool kellele ta kirjutas. Ma ei tea ka tema tausta. Võib olla nad nöökisid, võib olla Maurach lihtsal tegi oma keeleoskust arvestades valiku, millist keelt adressaat kõige paremini oskab.

1820 olen ise vaid korra kirikutähte kohanud, mis eesti keeles, seega tavapärane see kindlasti polnud, kuid konkreetse juhtumi lahendamiseks tuleks uurida nende isikute tausta. See ei pruugi mingit kiiret või lõplikku vastust andagi.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[Erast Parmasto]

Assari 7. jaanuari 2008 vihje põhjal püüdsin erakordsena eestikeelse teate saatja ja adressaadi kohta midagi teada saada. Kahjuks pole ma aja-, kultuuri- ega kirikuloolane, ja hobideringi laiendamiseks liiga vana. Aga sealt paistab killuke ülihuvitavat suhtlemist justnagu estofiilsete kalduvustega kirikuhärrade vahel. Kirikutähe saatja, Paisto rahva poolt Vana-Mauraks hüütu (pastor, kelle poeg Carl Peter Ludwig Maurach sündis 1824 ja oli hiljem oma isa järglane, ja siis sai tuntumaks Põltsamaa pastorina) oli nähtavasti talupoegade seas heas mõttes tuntud mees. Tähe saaja, Halliste pastor (1807-1824) Karl Ernst von Berg avaldas juba 1811 korraliku eestikeelse Uue ABD ja Luggemisse-Ramatu ja tundis ilmselt eesti keelt palju paremini, kui mõnigi tema järglane. Niisiis polnud tegemist mingi sõbraliku nöökimisega (nagu ennatlikult vihjasin), vaid ehk hoopis kahe eesti keelt oskava ja ehk hindavagi mehe sõbraliku omavahelise vihjega, et ka nii võib infot vahetada.