Lätlaste "SAAGA"
Lätlaste "SAAGA"
Olen otsapidi Lätimaale oma sugupuu uurimisega jõudnud.
Nimelt Lemsal (Limbazi) kanti. Kuidas Lätlastel see asi käib?
Kas on mingi aadress kust otsida? On see põhimõtteliselt sama nagu SAAGA?
Ette tänades
Ado
Nimelt Lemsal (Limbazi) kanti. Kuidas Lätlastel see asi käib?
Kas on mingi aadress kust otsida? On see põhimõtteliselt sama nagu SAAGA?
Ette tänades
Ado
-
Kalmerm
- Postitusi: 366
- Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
- Asukoht: Tallinn
- Status: Eemal
Re: Lätlaste "SAAGA"
Jah, lätlastel pidi tulema midagi "Saaga" taolist nimega "Raduraksti" (läti k sugupuu vms).Sellest oli siin foorumil ka varem juttu. Käesoleva aasta lõpul pidi asi Läti riigiarhiivide kodulehele üles riputatama. Ootame veel, kuid on tekkinud juba mõningad tõsised kahtlused. Olen püüdnud asjade seisu uurida Internetist ja ka Läti Ajalooarhiivist, kuid tulemustetaAdo kirjutas:Olen otsapidi Lätimaale oma sugupuu uurimisega jõudnud.
Nimelt Lemsal (Limbazi) kanti. Kuidas Lätlastel see asi käib?
Kas on mingi aadress kust otsida? On see põhimõtteliselt sama nagu SAAGA?
Ette tänades
Ado
Lätlastel on Internetis küll Läti riikliku arhiivifondi keskregister ( http://195.13.172.7/webcfr/index.htm), kuid see ei anna kahjuks peaaegu mingit kasulikku infot, sest Lätis (eriti vanemaid arhivaale hoidvas Läti Ajalooarhiivis) on (üksikute eranditega), moodustatud mingid tohutud koondarhiivid (fondid). Näiteks on peaaegu kõik Läti luterlikud kogudused ühte (arhiivi)fondi kokku kogutud. Milliste koguduste arhiive ja millisest ajas see sisaldab jääb saladuseks.
Kalmer
-
Assar
- Postitusi: 2215
- Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
- Asukoht: Viljandi
- Kontakt:
- Status: Eemal
Tundub tugev asi tulevat. Navigeerimine on veidi teisiti ülesse ehitatud ja see tahab küll harjumist saada. Keeli on neli vene, inglise, läti ja saksa - reaalselt saab kasutada vaid läti keelt, vist sissejuhatus oli kolmekeelne lisaks kehtis valem Saksa=inglise keel. Kvaliteet on enam vähem tasemel. saab valida kolm suurust kui suurena sa kaadrit näha tahad. Analoogne nagu meil on protsendi määramine. Salvestada saab ka pilte ja terve lehe korraga. Mõnikord saagast salvestad midagi ja avastad, et oled mingeid fragmente salvestanud. kus on mingi suvaline sigrimigri. Kvaliteedi osas Saagale alla küll ei jää. Mind huvitavaid kogudusi polnud esimesel vaatlemisel üleval. Ma ei leidnud ei Riiat ega Valgat. Huvitav kuidas nad Valgat kutsuvad - Valka ikka! Või oli mingi muu nime all. Ka paistis et on üleval vaid luteri koguduse materjalid. mingeid filtreid sai ka määrata ja maha võtta, et midagi paremini ülesse leida, aga jah... tuleb läti keelt õppima hakata ja loota, et materjali tuleb juurde.
Lootma peaks ka, et tuleb mingi korralik läti-eesti sõnaraamat ka kunagi müügile, see Abeni oma on nii väike ja ammu ilmunud, et võiks oodata midagi enamat.
Ikkagi naaberriik.
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
Lootma peaks ka, et tuleb mingi korralik läti-eesti sõnaraamat ka kunagi müügile, see Abeni oma on nii väike ja ammu ilmunud, et võiks oodata midagi enamat.
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
-
Kalmerm
- Postitusi: 366
- Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
- Asukoht: Tallinn
- Status: Eemal
Püüdsin aru saada kasutatud lühenditest ja muudest asjaomastest lätikeelsetest terminitest.
Dz – dzimušo un kristīto reģistrs = sünni- ja ristimiste register (dzimšana – sünd, dzimis- sündinud; krisīsana- ristimine, kristits- ristitud)
L – laulāto reģistrs = abielude (laulatuste) register
(laulības – abielu, laulats – laulatatud, precējies- abielumees; ārlaulības bērns - väljaspool abielu sündinud laps, vallaslaps)
M – mirušo reģistrs = surnute register
(mirt – surema, miris – surnud; bēres – matusetalitus)
Cf – konfirmēto jeb iesvētīto reģistrs = leeritatute register
(iesvētīt – leeritama, pühitsema, iesvētīts - leeritatud, iesvētīšana- sisseõnnistamine)
Cm – dievgaldnieku reģistrs – armulauale võetute (kommunikantide) register.
(dievgaldnieks – armulaualine, armulauale võetu, otsetõlge jumala puusepp või issandatisler ? )
DS – draudzes locekļu saraksts – koguduse liikmete nimekiri, eesti keeles ehk enam kasutusel personaliraamat.
Baznīku grāmata – kirikuraamat, meetrikaraamat ka metrisko grāmata.
Kalmer
Dz – dzimušo un kristīto reģistrs = sünni- ja ristimiste register (dzimšana – sünd, dzimis- sündinud; krisīsana- ristimine, kristits- ristitud)
L – laulāto reģistrs = abielude (laulatuste) register
(laulības – abielu, laulats – laulatatud, precējies- abielumees; ārlaulības bērns - väljaspool abielu sündinud laps, vallaslaps)
M – mirušo reģistrs = surnute register
(mirt – surema, miris – surnud; bēres – matusetalitus)
Cf – konfirmēto jeb iesvētīto reģistrs = leeritatute register
(iesvētīt – leeritama, pühitsema, iesvētīts - leeritatud, iesvētīšana- sisseõnnistamine)
Cm – dievgaldnieku reģistrs – armulauale võetute (kommunikantide) register.
(dievgaldnieks – armulaualine, armulauale võetu, otsetõlge jumala puusepp või issandatisler ? )
DS – draudzes locekļu saraksts – koguduse liikmete nimekiri, eesti keeles ehk enam kasutusel personaliraamat.
Baznīku grāmata – kirikuraamat, meetrikaraamat ka metrisko grāmata.
Kalmer
ametlik leht on siin:
http://www.lvva-raduraksti.lv/ru.html
endal vaja ka uurida Ainazi ja Lipupe kanti. Pole veel alustanud, kuna ei oska neid sealt välja otsida... ei tea millise koha alla nad käivad. ei saa veel aru kuidas seal salvestada saab või kuidas mõne pildi url'i saaks.
http://www.lvva-raduraksti.lv/ru.html
endal vaja ka uurida Ainazi ja Lipupe kanti. Pole veel alustanud, kuna ei oska neid sealt välja otsida... ei tea millise koha alla nad käivad. ei saa veel aru kuidas seal salvestada saab või kuidas mõne pildi url'i saaks.
-
Kalmerm
- Postitusi: 366
- Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
- Asukoht: Tallinn
- Status: Eemal
Praegu on sisestatud vaid Kuramaa (laiemas tähenduses st Kurzeme ja Zemgale) luteriusu kogudused ja neistki umbes pooled nimekirja kantud kogudustest (mille arhiivid/kirikuraamatud on ilmselt olemas ja säilinud) Eestlastele enam huvi pakkuv Vidzeme koos Riia linnaga ehk Liivimaa Läti osaga läheb ilmselt veel aega.matuk kirjutas:ametlik leht on siin:
http://www.lvva-raduraksti.lv/ru.html
endal vaja ka uurida Ainazi ja Lipupe kanti. Pole veel alustanud, kuna ei oska neid sealt välja otsida... ei tea millise koha alla nad käivad. ei saa veel aru kuidas seal salvestada saab või kuidas mõne pildi url'i saaks.
Ainazi ja Limbazist lääne pool asuv Liepupe (Pernigel) asuvad mõlemed Vidzemes.
Kalmer
-
Kalmerm
- Postitusi: 366
- Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
- Asukoht: Tallinn
- Status: Eemal
Kindlasti tekitab küsimusi kui mitte arusaamatust termin, mida lähemalt ei selgitata ja ei tõlgita: Apdzīvotās vietas, koos selle all olev nimekirjaga.
Selle mõiste kohta annab nö juriidilise selgituse Läti seadus Läti Vabariigi teritoriaalse ülesehitise ja apdzīvoto vietu (asustatud kohtade, elupaikade) staatuse määratlusest. (redaktsioon 25.10.2006).
Apdzīvotās vietas (asustatud kohad, elupaigad ?) on territoorium, kus pidelalt (alaliselt) elavad inimesed ja kus on reeglina püsivad materiaalsed eeltingimused teritoriaalseks asustuseks:
Läti vabariigis on järgmised asustatud kohad:
1. linnad
2. maa(piirkonna) asustatud kohad
Maa asustatud kohad on:
1. külad
2. üksikülvid ? (mõeldud on ilmselt hajatalu taoliseid elukohti)
See selgitus ei selgita aga antud juhul eriti midagi. Olukord pole siisgi nii hirmus, et iga (Kuramaa) linn, küla ja muu elupaik on nimekirjas ära toodud ja nagu selles edasi nähtud jaguneb 2-6 koguduse vahel.
Mõeldud on ikkagi (eelkõige) omavalitsusüksusi: pagasts (ehk meie mõistes vald) ja linnu. Lähimal vaatlusel selgub, küll et asi on piisavalt põnev ja segane, aga sellest täpsemalt ehk kunagi hiljem.
Kalmer
Selle mõiste kohta annab nö juriidilise selgituse Läti seadus Läti Vabariigi teritoriaalse ülesehitise ja apdzīvoto vietu (asustatud kohtade, elupaikade) staatuse määratlusest. (redaktsioon 25.10.2006).
Apdzīvotās vietas (asustatud kohad, elupaigad ?) on territoorium, kus pidelalt (alaliselt) elavad inimesed ja kus on reeglina püsivad materiaalsed eeltingimused teritoriaalseks asustuseks:
Läti vabariigis on järgmised asustatud kohad:
1. linnad
2. maa(piirkonna) asustatud kohad
Maa asustatud kohad on:
1. külad
2. üksikülvid ? (mõeldud on ilmselt hajatalu taoliseid elukohti)
See selgitus ei selgita aga antud juhul eriti midagi. Olukord pole siisgi nii hirmus, et iga (Kuramaa) linn, küla ja muu elupaik on nimekirjas ära toodud ja nagu selles edasi nähtud jaguneb 2-6 koguduse vahel.
Mõeldud on ikkagi (eelkõige) omavalitsusüksusi: pagasts (ehk meie mõistes vald) ja linnu. Lähimal vaatlusel selgub, küll et asi on piisavalt põnev ja segane, aga sellest täpsemalt ehk kunagi hiljem.
Kalmer
-
Erny
- Postitusi: 7
- Liitunud: Reede 20. Aprill 2007, 11:18:04
- Asukoht: Riga - Saulkrasti
- Status: Eemal
Fotografije raznih ljudej, projekt sdelan LVVA sovmestno s LNB
http://old.lnb.lv/retumiprojekts/main.htm
http://www5.acadlib.lv/kopprojekts.htm
http://old.lnb.lv/retumiprojekts/main.htm
http://www5.acadlib.lv/kopprojekts.htm
Looge oma online põlvnemise boon.lv
Läti kiriku Raamat Internet Archive http://www.lvva-raduraksti.lv
Läti kiriku Raamat Internet Archive http://www.lvva-raduraksti.lv
Läti Reimssoni mõis
Tere
Loen okupatsiooni andmebaasist et minu vanaisa ja vennad on sündinud nimetatud" Läti Reimssoni mõis" kohas. Kuidas oleks selelkoha tänapäevane nimi või mis haldusüksusest Läti Saagast otsida ?
Igasuguse vihje eest tänulik
UrmasH;)
Loen okupatsiooni andmebaasist et minu vanaisa ja vennad on sündinud nimetatud" Läti Reimssoni mõis" kohas. Kuidas oleks selelkoha tänapäevane nimi või mis haldusüksusest Läti Saagast otsida ?
Igasuguse vihje eest tänulik
UrmasH;)
Üks koht kus leida võid on siin: http://home.vrweb.de/~scherzer/stephan/Map.htm
Teine: http://de.wikipedia.org/wiki/Liste_deut ... scher_Orte
Remessen asub pildidl kohas: 8-B - arvan et praeguse nimetusega Remten mis asub Läti kaardil umbes samal kohal kus Liivi kaardil 8-B ning suurim linn seal lähedal on Saldus, Kuramaal
Teine: http://de.wikipedia.org/wiki/Liste_deut ... scher_Orte
Remessen asub pildidl kohas: 8-B - arvan et praeguse nimetusega Remten mis asub Läti kaardil umbes samal kohal kus Liivi kaardil 8-B ning suurim linn seal lähedal on Saldus, Kuramaal
-
Kalmerm
- Postitusi: 366
- Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
- Asukoht: Tallinn
- Status: Eemal
Re: Läti Reimssoni mõis
Remtes´i (saksa k. Remten) pagasts (vald) asus Zemgales, Tukumsi maakonna lõunaosas (Kirikuraamatute pealkirjadel Raduraksti andmebaasis on märgitud küll Kuldiga maakond ?). Praegu on sama nimega vald Salduse´i rajoonis.urmash kirjutas:Tere
Loen okupatsiooni andmebaasist et minu vanaisa ja vennad on sündinud nimetatud" Läti Reimssoni mõis" kohas. Kuidas oleks selelkoha tänapäevane nimi või mis haldusüksusest Läti Saagast otsida ?
Igasuguse vihje eest tänulik
UrmasH;)
Nn elupaikade (Apdzīvotās vietas) nimekirjast selgub, et see vald jagunes kahe koguduse vahel: Muizciema ja Remtes (viimane on ilmselt ekslikult märgitud kaks korda). Sellest nimekirjast selgub et kummagi koguduse kirikuraamatuid pole sisestatud. See on ekslik, kuna koguduste nimekirja all (Draudzes) on Muizciema ja Remtes mõlemad olemas (tegelikult ongi tegemist ühe kogutusega Muizciema-Remtes) Sisestatud kirikuraamatud katavad perioodi 1678-1902.
-
Kalmerm
- Postitusi: 366
- Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
- Asukoht: Tallinn
- Status: Eemal
Kaadri (pildi) kohal ei õnnestu midagi avada. Aga näit lehitsemise nuppude juures saab parempoolse hiireklahviga valida Select All ja seejärel saab „Select” käskluse abil kuidagimoodi välja printida ½ kaadrist valides kaaadri ülemise või alumise osa (kui valitud on väikseim pildi suurendus). Vaevalt, et see selliselt peabki toimima ja alati ka õnnestub. (Kaadri salvestamine ei õnnestu kuidagi). Ilmselt peab lihtsalt tõdema, et praegu andmebaasist väljaprintimise ja salvestamise võimalused puuduvad.matuk kirjutas:Kas keegi on välja mõelnud kuidas seal nn Lätlaste SAAGAs pilte salvestada või printida?
-
maidu.leever
- Postitusi: 683
- Liitunud: Kolmapäev 20. Juuli 2005, 12:05:07
- Asukoht: Pärnumaa (Läänemaa)
- Kontakt:
- Status: Eemal
Internet Explorer'iga (mul versioon 7) see tõesti ei õnnestu, aga Opera brauseriga pole probleeme. Parema klõpsuga avaneb menüü, sealt valida Save image...matuk kirjutas:Kas keegi on välja mõelnud kuidas seal nn Lätlaste SAAGAs pilte salvestada või printida?
Firefox'iga ei ole proovinud.
Opera brauseri võib alla laadida siit http://www.opera.com/download/
-
Mardo Margumets
- Postitusi: 696
- Liitunud: Reede 26. August 2005, 00:01:08
- Asukoht: Rapla
- Kontakt:
- Status: Eemal
Seal on kaks suurendust. Esimene mis laeb suurema resoga pildi, asub lehe paremal üleval nurgas. (need kolm ruudukest) Teine suurendus on pildi peal vasakul pool. See suurendab tarkvaraliselt see tähendab, et olemasolev pildi fail venitatakse suuremaks ja sellega kaasneb ka kvaliteedi kadu.
Kui oled valinud paremalt nurgast kõige suurema ruudukese ja vaskult pannud ka selle suurenduse põhja siis see ongi kõige suurem suurendus. Rohkem pole võimalik.
Kui oled valinud paremalt nurgast kõige suurema ruudukese ja vaskult pannud ka selle suurenduse põhja siis see ongi kõige suurem suurendus. Rohkem pole võimalik.
-
Kalmerm
- Postitusi: 366
- Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
- Asukoht: Tallinn
- Status: Eemal
Apdzīvotās vietas, mida iganes see Läti keeles otseselt ei tähenda, on antud seoses üldnimetus Läti omavalitsusüksuste: valdade (läti k pagasts) ja linnade jaoks. Kahjuks ei selgu kusagilt, millise seisuga neid kirjeldatakse. Igatahes on kõik Raduraksti andmebaasi nimekirjas esitatud vallad ja linnad olemas 1939. aastal.
Omavalitsusüksused nimekirjas pole jaotatud Läti nelja piirkonna järgi ega ka vanade maakondade järgi. Sellepärast on nimekirjas väga keeruline orjenteeruda kui see just mingi teadaoleva kohanimega ei seostu. Lätlastel või vähemalt läti ajaloolastel võib arusaamine ehk lihtsam olla sest võrreldes Eesti valdadega on Läti valdade arv ja piirid (erinevalt Läti maakonade/rajoonide piiridest ja koosseisust) läbi ajaloo märksa vähem muutunud.
Näib ka ei omavalitsusüksuste nimekiri on koguduste (Draudzes) nimekirjast maha jäänud. Näiteks ei leidu selles Limbazi linna ega selle ümbruse valdu (Limbazi, Katvari, Vainiži, Umargas). Umargas´i ja Limbazi kogudused on aga täiesti olemas. Valdade ja kirikukihelkondade suhe on lätis üpris segane. Ühes kirikukihelkonnas võib asuda mitu valda nagu tavaliselt on Eestis. Samas võib üks vald olla jaotatud mitme luterliku koguduse vahel.
Praegu saab ikka enam lähtuda koguduste (Draudzes) nimekirjast.
Omavalitsusüksused nimekirjas pole jaotatud Läti nelja piirkonna järgi ega ka vanade maakondade järgi. Sellepärast on nimekirjas väga keeruline orjenteeruda kui see just mingi teadaoleva kohanimega ei seostu. Lätlastel või vähemalt läti ajaloolastel võib arusaamine ehk lihtsam olla sest võrreldes Eesti valdadega on Läti valdade arv ja piirid (erinevalt Läti maakonade/rajoonide piiridest ja koosseisust) läbi ajaloo märksa vähem muutunud.
Näib ka ei omavalitsusüksuste nimekiri on koguduste (Draudzes) nimekirjast maha jäänud. Näiteks ei leidu selles Limbazi linna ega selle ümbruse valdu (Limbazi, Katvari, Vainiži, Umargas). Umargas´i ja Limbazi kogudused on aga täiesti olemas. Valdade ja kirikukihelkondade suhe on lätis üpris segane. Ühes kirikukihelkonnas võib asuda mitu valda nagu tavaliselt on Eestis. Samas võib üks vald olla jaotatud mitme luterliku koguduse vahel.
Praegu saab ikka enam lähtuda koguduste (Draudzes) nimekirjast.
-
LauriKreen
- Postitusi: 76
- Liitunud: Kolmapäev 20. Jaanuar 2010, 08:29:01
- Status: Eemal
Re:
Tere ja head aastavahetust!
Täiesti kogemata leidsin sellise Läti suguvõsauurijate lehe aadressi:
http://www.ciltskoki.lv/index.php" onclick="window.open(this.href);return false;
Kui kasutajaks registreerisin selgus, et siitkaudu pääseb
ligi (vähemalt osadele) indekseeritud Raduraksti sünnimeetrikatele.
Usku ja kogudust teades (aimates) jõuab perekonnanimede ning ees ja isanimede nimekirjani kus ka viited
kaadrinumbritele:
Uzvārds Piezīmes par Uzvārdu Vārds Tēvs Reģ. gads Reģ. nr. Kadra nr. Piezīmes
Ābel - Pēters Jānis 1835 34 30 -
Jaksu
Lauri
Täiesti kogemata leidsin sellise Läti suguvõsauurijate lehe aadressi:
http://www.ciltskoki.lv/index.php" onclick="window.open(this.href);return false;
Kui kasutajaks registreerisin selgus, et siitkaudu pääseb
ligi (vähemalt osadele) indekseeritud Raduraksti sünnimeetrikatele.
Usku ja kogudust teades (aimates) jõuab perekonnanimede ning ees ja isanimede nimekirjani kus ka viited
kaadrinumbritele:
Uzvārds Piezīmes par Uzvārdu Vārds Tēvs Reģ. gads Reģ. nr. Kadra nr. Piezīmes
Ābel - Pēters Jānis 1835 34 30 -
Jaksu
Lauri