Tervitus!
Mis siin sünnikoha lahtrisse maha on märgitud?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1,183,49,0
Paar loetavat tähte jäävad arusaamisest puudu.
Hea tänu abi eest.
Mihkel
Ei loe ära kuidagi
-
turvamees
- Postitusi: 992
- Liitunud: Teisipäev 20. Jaanuar 2009, 19:12:01
- Asukoht: Venemaa
- Status: Eemal
Re: Ei loe ära kuidagi
On kirjas nii
? Kein hiesiger
e.
? ei ole kohalik
? Kein hiesiger
e.
? ei ole kohalik
Re: Ei loe ära kuidagi
Mihkel Busch ei olnud tõepoolest Saarde kihelkonnas sündinud, s. o. mittekohalik. Ta oli pärit Kolga-Jaani kihelkonnast tegelikult ja ta tuli millalgi 1830-ndatel elama Saarde kihelkonda.
Katrin H.
Re: Ei loe ära kuidagi
Suur tänu, Katsa ja Turvamees!
Tõepoolest, ei olnud kohalik. Enne Kilingi jõudmist tegi veel paariaastase vahepeatuse Kõpu kihelkonnas
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 9,170,49,0
Teda oli lausa huvitav uurida. Üks eripärane asjaolu oli veel tema koduküla Oiu asukoht administratiivhierarhias. Oiu on Võrtsjärve kaldal ja Kolga-Jaani kihelkonnas, aga kuulus tsiviiljaotuse poolest Viljandi kihelkonna Vana-Võidu mõisa alla. Soovi korral võib seda lugeda Vana-Võidu eksklaaviks.
Tänud,
Mihkel
Tõepoolest, ei olnud kohalik. Enne Kilingi jõudmist tegi veel paariaastase vahepeatuse Kõpu kihelkonnas
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 9,170,49,0
Teda oli lausa huvitav uurida. Üks eripärane asjaolu oli veel tema koduküla Oiu asukoht administratiivhierarhias. Oiu on Võrtsjärve kaldal ja Kolga-Jaani kihelkonnas, aga kuulus tsiviiljaotuse poolest Viljandi kihelkonna Vana-Võidu mõisa alla. Soovi korral võib seda lugeda Vana-Võidu eksklaaviks.
Tänud,
Mihkel
Re: Ei loe ära kuidagi
Aga miks Te teda uurisite, kui pole saladus? Nimetet Mihkel on mu abikaasa vanavanavanavanaisa 
ja ma olen Oiu kanti ja pere põlvnemist samuti päris põhjalikult uurinud. Ja ma pole ainus, suguvõsa on üsna kenasti kaardistatud nüüdseks tänu mõnedele entusiastidele.
ja ma olen Oiu kanti ja pere põlvnemist samuti päris põhjalikult uurinud. Ja ma pole ainus, suguvõsa on üsna kenasti kaardistatud nüüdseks tänu mõnedele entusiastidele.Katrin H.
Re: Ei loe ära kuidagi
Tere kauge sugulane! Ei ole ühti saladus see uurimine, kohe seletan.
Mihkel Busch (1809-1879) võttis naiseks Anno (1812-1869), nad said tütre Lotti (1838-1887), kes läks mehele Jüri Tamp'ile (1837-1888). Neile sündis tütar Liisu (1863-1939), kes on mulle emapoolne vanavanaema.
Ehk meil on üht-teist huvitavat jagada esivanemate kohta. Mul näiteks haigutab suur tühjus Anno Buschi vanemate kohal, sama lugu Mihkli ema vanematega.
Mihkel Busch (1809-1879) võttis naiseks Anno (1812-1869), nad said tütre Lotti (1838-1887), kes läks mehele Jüri Tamp'ile (1837-1888). Neile sündis tütar Liisu (1863-1939), kes on mulle emapoolne vanavanaema.
Ehk meil on üht-teist huvitavat jagada esivanemate kohta. Mul näiteks haigutab suur tühjus Anno Buschi vanemate kohal, sama lugu Mihkli ema vanematega.
Re: Ei loe ära kuidagi
Lahe. Maailm on väike ja kõik eestlased on omavahel sugulased, kui mitte tuttavad 
Minu abikaasa põlvneb Mihkli ja Anu pojast Märdist, kes sündis 1835.
Mihkli naise Anuga jõudsin mina ka omal ajal tupikusse, tean vaid, et ta oli arvatavasti Suure-Kõpu mõisas tüdrukuks. See oli päris mitu aastat tagasi, kui temaga tegelesin, vahepeal on Saagasse uusi allikaid tekkinud ja ma kavatsesin ta uuesti "läbi töötada". Ma ikka loodan leida mingeid jälgi.
Mihkli ema Mai oli minu teada Kala Annuse tütar Parika külast. Mai sünd peaks olema see: Saaga EAA.1285.2.2:171?42,545,1022,115,0 ja vanemate abielu pakun, et see: Saaga EAA.1285.2.2:634?94,1478,990,149,0. Aga see haru vajab mul ka veelkordset uurimist, kaardistasin seda samuti päris mitu aastat tagasi. Ma saan täpsemalt oma andmeid vaadata siis, kui olen need teise arvutisse ümber tõstnud.
Minu abikaasa põlvneb Mihkli ja Anu pojast Märdist, kes sündis 1835.
Mihkli naise Anuga jõudsin mina ka omal ajal tupikusse, tean vaid, et ta oli arvatavasti Suure-Kõpu mõisas tüdrukuks. See oli päris mitu aastat tagasi, kui temaga tegelesin, vahepeal on Saagasse uusi allikaid tekkinud ja ma kavatsesin ta uuesti "läbi töötada". Ma ikka loodan leida mingeid jälgi.
Mihkli ema Mai oli minu teada Kala Annuse tütar Parika külast. Mai sünd peaks olema see: Saaga EAA.1285.2.2:171?42,545,1022,115,0 ja vanemate abielu pakun, et see: Saaga EAA.1285.2.2:634?94,1478,990,149,0. Aga see haru vajab mul ka veelkordset uurimist, kaardistasin seda samuti päris mitu aastat tagasi. Ma saan täpsemalt oma andmeid vaadata siis, kui olen need teise arvutisse ümber tõstnud.
Katrin H.
Re: Ei loe ära kuidagi
Äge! See on väägade põnev!
Ehk on Mihkli enda või tema vanemate pulmasissekanne ka olemas? Ma ise veel nii kaugele ei ole jõudnud.
Või on ehk revisjonilehti rohkem leitud?
Siiani on mul kogunenud järgmised:
Vana-Võidu 1811 EAA.1865.3.282/19:34
Vana-Võidu 1826 EAA.1865.3.283/13:107
Vana-Võidu 1834 EAA.1865.3.284/7:62
Kilingi 1834 EAA.1865.3.249/3:26
Kilingi 1850 EAA.1865.3.251/2:29
Kilingi 1850 EAA.1865.3.251/2:50
Kilingi 1858 EAA.1865.3.252/2:49
Kõpuskäigust ta väga palju pabereid maha ei jätnud. Ma pole suurt miskit leidnud. Ainult viiteid, et ta oli Puiatu mõisa all 1830-1832.
Vallaraamatuid ma pole ka uurinud veel.
Ehk on Mihkli enda või tema vanemate pulmasissekanne ka olemas? Ma ise veel nii kaugele ei ole jõudnud.
Või on ehk revisjonilehti rohkem leitud?
Siiani on mul kogunenud järgmised:
Vana-Võidu 1811 EAA.1865.3.282/19:34
Vana-Võidu 1826 EAA.1865.3.283/13:107
Vana-Võidu 1834 EAA.1865.3.284/7:62
Kilingi 1834 EAA.1865.3.249/3:26
Kilingi 1850 EAA.1865.3.251/2:29
Kilingi 1850 EAA.1865.3.251/2:50
Kilingi 1858 EAA.1865.3.252/2:49
Kõpuskäigust ta väga palju pabereid maha ei jätnud. Ma pole suurt miskit leidnud. Ainult viiteid, et ta oli Puiatu mõisa all 1830-1832.
Vallaraamatuid ma pole ka uurinud veel.
Re: Ei loe ära kuidagi
Mina pean Mihkli ja Anu abielukandeks seda kannet siin: Saaga EAA.3149.2.6:21?1279,1452,797,131,0. Tõsi küll, otseselt see ei järeldu, sest siin abielluvad (vist) köstri sulane Mihkel Puk ja tüdruk Anu. Need on hästi napid ja mõneti vaieldavad andmed, samas ühtki teist sobivat abielu sobival perioodil Kõpus sõlmitud ei ole. Mihkel Pukk nimelist isikut Kõpus ma leidnud pole, misõttu kahtlustan, et kirikuõpetaja on perekonnanime lihtsalt valesti kirja pannud Busch->Puss->Puk. Kuigi Mihkel kirjutati 1826. a. Vana-Võidust ümber Puiatusse, ei saa välistada, et ta läks edasi köstri majapidamisse teenima. Köstri elukoht asus arvatavasti Suure-Kõpu mõisa aladel. Juhul kui see on õige abielu, siis pidid nad üsna kohe Saarde kihelkonda edasi liikuma, sest juba juunis ristiti Saarde koguduses nende esiklaps Kadri.
Mihkli vanemate Aadu ja Mai abielukanne: Saaga EAA.1285.2.2:652?1119,1471,967,78,0
Mihkli vanemate Aadu ja Mai abielukanne: Saaga EAA.1285.2.2:652?1119,1471,967,78,0
Katrin H.
Re: Ei loe ära kuidagi
Tänud, Katsa!
Ma sattusin nüüd küll kullasoonele, küll on hea olla ikka ühe kogenud genealoogi sugulane
Küsiks siis veel juurde, kui sünnib.
Näiteks on mul Aadu (Ado Puss) vanemate ja vanavanemate sünniaastad, aga sünnikuupäevi ega ristimississekandeid ei ole.
Ning Maie (Mai Puss) poolt on mul teada ainult tema vanemate nimed, sedagi ainult tänu ühele heale ja abivalmile sugulasele
mingeid kuupäevi ega aastaid mul neist pole, Mai vanavanematest isegi nimesid mitte, v.a Simo Jürri.
Üht asja veel mõtisklesin Mihklist, tema ametist nimelt. Ma olen siiani leidnud ainult, et tema kohta on märgitud "Knecht" ja "Lostreiber". Ehk on tulnud välja kuskilt, kas ta mingit ametit ka pidas. Olen leidnud varem oma esivanemaid uurides, et need kes mitu korda kolisid, need olid mingid käsitöölised või oskustööline. Ühe kõva rändaja kohta leidsin näiteks, et oli veskipuusepp, teine oli jälle rätsep ja kolmas erinevate mõisate all mõisakangur.
Lisaks on minus segadust tekitanud Kõpu laulatuskirjete otsimine. Mul on vahel kahtlus tekkinud, et kas kõpulased käisidki üldse Viljandi kirikuraamatutesse abielluma. Sirvisin üht sellist raamatud ja vaatasin kahe aasta pulmad läbi ja nende hulgast tuli vist kokku kolm laulatust terve kolme tolleaegse Kõpu kihelkonna mõisa kohta. Tundus veidi vähevõitu. Pärast käisid hoopis Suure-Jaani või Paistu?
Head tervist!
Mihkel
Ma sattusin nüüd küll kullasoonele, küll on hea olla ikka ühe kogenud genealoogi sugulane
Küsiks siis veel juurde, kui sünnib.
Näiteks on mul Aadu (Ado Puss) vanemate ja vanavanemate sünniaastad, aga sünnikuupäevi ega ristimississekandeid ei ole.
Ning Maie (Mai Puss) poolt on mul teada ainult tema vanemate nimed, sedagi ainult tänu ühele heale ja abivalmile sugulasele
mingeid kuupäevi ega aastaid mul neist pole, Mai vanavanematest isegi nimesid mitte, v.a Simo Jürri.Üht asja veel mõtisklesin Mihklist, tema ametist nimelt. Ma olen siiani leidnud ainult, et tema kohta on märgitud "Knecht" ja "Lostreiber". Ehk on tulnud välja kuskilt, kas ta mingit ametit ka pidas. Olen leidnud varem oma esivanemaid uurides, et need kes mitu korda kolisid, need olid mingid käsitöölised või oskustööline. Ühe kõva rändaja kohta leidsin näiteks, et oli veskipuusepp, teine oli jälle rätsep ja kolmas erinevate mõisate all mõisakangur.
Lisaks on minus segadust tekitanud Kõpu laulatuskirjete otsimine. Mul on vahel kahtlus tekkinud, et kas kõpulased käisidki üldse Viljandi kirikuraamatutesse abielluma. Sirvisin üht sellist raamatud ja vaatasin kahe aasta pulmad läbi ja nende hulgast tuli vist kokku kolm laulatust terve kolme tolleaegse Kõpu kihelkonna mõisa kohta. Tundus veidi vähevõitu. Pärast käisid hoopis Suure-Jaani või Paistu?
Head tervist!
Mihkel
Re: Ei loe ära kuidagi
Ma arvan, et Mihkel oligi see, kellena ta tavaliselt kirjas oli - sulane. Vahetas elukohti, liikus talust tallu vastavalt sellele, kuidas tal õnnestus ennast sulaseks "maha müüa". Ma ei ole leidnud seni midagi, mis viitaks mingile muule ametile. Küll aga leidus tema poja Märdi järglaste seas metsavahte ja metsatöölisi. Muide, eesnimi Märt on pärandanud kuni siiani ja on käibel ka noorimas põlvkonnas
Ma ei usu, et Kõpu rahvas mujal kirikus käis. Kõpus oli kirik juba vist 15. sajandist alates, olles Viljandi Jaani koguduse abikirik ja kõik kanded peaksid olema Viljandi all kirjas. Ega neid kandeid 18. sajandil nii hirmus palju ei saanudki olla, sest hilisem Kõpu kihelkond oli ju üsna väike - suurem mõis oligi Suure-Kõpu, ülejäänud olid pigem pisikesed. Muidugi on võimalik, et Viljandi meetrikates on osa kandeid jäänud lihtsalt tegemata. Hilisemal ajal peeti Kõpu abikoguduse raamatuid juba eraldi ja on siis ka paremini jälgitavad.
Ma saadan Mihkel Buschi esivanemate info erakirjana, arvatavasti teistele foorumikülastajatele need väga palju huvi ei paku. Mul läheb vaid natuke aega, kuni ma nad ritta sean
Ma ei usu, et Kõpu rahvas mujal kirikus käis. Kõpus oli kirik juba vist 15. sajandist alates, olles Viljandi Jaani koguduse abikirik ja kõik kanded peaksid olema Viljandi all kirjas. Ega neid kandeid 18. sajandil nii hirmus palju ei saanudki olla, sest hilisem Kõpu kihelkond oli ju üsna väike - suurem mõis oligi Suure-Kõpu, ülejäänud olid pigem pisikesed. Muidugi on võimalik, et Viljandi meetrikates on osa kandeid jäänud lihtsalt tegemata. Hilisemal ajal peeti Kõpu abikoguduse raamatuid juba eraldi ja on siis ka paremini jälgitavad.
Ma saadan Mihkel Buschi esivanemate info erakirjana, arvatavasti teistele foorumikülastajatele need väga palju huvi ei paku. Mul läheb vaid natuke aega, kuni ma nad ritta sean
Katrin H.