asunikud Soomest ja Ingerist

[Silvia]

Kas keegi teab, kust leida Soomest Siberisse läinud (või saadetud) inimeste nimekirju.
Minu vanavanaema Gustava-Wilhelmine (või Emilie) oli pärit Hämenmaalt, Janakkala pidäjä, Turenkin asema Heikkelin talosta. Tal oli vend, keda kutsuti Heikkeli Jussi ja õde Hedvig (kutsuti Edu). Nad elasid Siberis Rõžkovo või Ivanovka asunduses.
Gustava läks Siberis mehele Kusta Juhani p Ivanovile (Saari), esimene laps sündis 1870-1875 paiku.
Kusta oli Siberis sündinud, tema vanemad olid sinna tulnud 1803.a Ingerimaalt, olid Ungern-Sternbergi talupojad Jamburgi vallast ja ühed esimesed Rõžkovo asunduses.
Ingerist saadeti Siberi 26 peret (150 inimest). Mul on need nimekirjad olemas, kui keegi huvi tunneb.

Otsin infot ka Pingus ja Petrov kohta, siin või Siberis

Suured tänud vastajatele

[pinus000]

Tere
Kahjuks teie kusimustele ma vastata ei oska, kuid oleksin huvitatud mainitud nimekirjast, sest nii mu ema kui ka isa esivanemad on Ingerimaalt.

[Silvia]

Tere
Võta ühendust mob. 53 474 471
Saan sind aidata!

[Kirsti Ervola]

Kas nende õde-vendade kohta on midagi täpsemalt – sünniaega, isa nime tms. Probleem on see, et Heikkilä pole perekonnanimi. Nende eesnimed (Wilhelmina, Hedvig, Jussi = Johan, Juho jne.) oli sellal väga tavalisi.

Kriminaalsi saateti Siberisse, nende nimekiri: http://www.genealogia.fi/emi/siperia/siperiaa.htm

Muud inimised võttis passi ja läks reisi peale. Migratsiooni-instituuti andmebaasist on võimalik passi taotlusi otsida. http://www.migrationinstitute.fi/emreg/index.php
Rajatud otsimine (Rajoitettu haku) on tasuta, aga otsitaval peaks olema ka perekonnanimi. Täieline otsimine (Täyshaku) makstab 20 eur.

Janakkala kihelkonna kirikuraamatud nimelt rippikirja ( = personaalraamat) on digiteeritud kuni a. 1885. http://www.digiarkisto.org/sshy/index.htm (vasakult: Kirkonkirjat).
Turengi küla Heikkilä talu on a. 1855-1861 raamatus piltis 507-510, a. 1862-1868 raamatus piltis 476-479, a. 1869-1875 raamatus piltis 423-425. Täiesti sobivi inimisi ma ei kohe leia. . .

[Kirsti Ervola]

Vajab täpsustamist . . . unustasin et migratsioni-instituuti passiregisteris vanimad andmed kahjuks näib olevat 1880-ndailt aastailt.

[Silvia]

Suur, suur tänu!
Nüüd saan edasi otsida. Kahjuks ma perekonnanime ei tea. Siberis kutsuti neid Heikkeli Jussi, Heikkeli Edu, kuidas Wilhelminat kutsuti ei tea, tean ainult surmaaega 1885, aga see oli Siberis. Tean veel, et teda kutsuti parunipreiliks, aga sel juhul peaks ta isa olema parun!? Või läks Heikkeli talu üks poegadest vabatahtlikult, aga kodunt kaasavõetud rahaga Siberi. Sellega sai alustada kohe oma elu ja jõukuse kasvades võidi teda kutsuda paruniks. Kas aga Soomest keegi läks vabatahtlikult Siberi?

[Kirsti Ervola]

Palju ma ei sellest teemast tea, aga ka vabatahtikult on inimisi Siberisse läinud. Enim osa Siberi soomlasist oli küll sinna välja saatetud. Kriminaalste väljasaatmine Soomest lõppes a. 1887. – Millepärast Wilhelmina parunipreiliks kutsuti, ei tea, võib-olla mingisugune nalja.

Migratsiooni-instituuti väljaandete hulgas on ms. raamat Max Engman: Suureen itään, 2005. http://kauppa.siirtolaisuusinstituutti. ... reen-itaan Juhtus nii hästi et peatükk Siberi kohta on näideks netis. Ümbes 20 lk, juttu ka Ryžkova asundusest. Noh, soome keeles. . . http://www.migrationinstitute.fi/art/Engman.pdf . . . väga huvitav, hakkan lugema,

Family Search'i andmebaasis on Vene luteri kiriku kirikuraamatuid kuni a. 1885, aga Tobolski (kas see on õige?) kubermangu ma ei leia.
https://familysearch.org/search/image/i ... /waypoints

[Silvia]

Leidsin 1862-1868 lk 477 Gustav Eriku p pere Heikkilä talust. Abielu 18.05.1850 (lk 113) on perenimi Heikkilä. Tütar Wilhemina sünd 1851 (lk 6) on perekonna nimi Mikkola, aga sünnikoht ei ole Heikkilä. Milles asi?
Järgmises rippikirjas leidsin ainult noorema tütre Edla, kuhu teised võisid jääda. Kas läksid Siberi? Millal Soomes perekonnanimed pandi ja kas nende kohta on mingi andmebaas?
Lugesin Rõžkovo kohta, väga-väga huvitav! Suur tänu!

[Kirsti Ervola]

Tere,
need Gustaf Erikipoja ja Albertina Gustavitütre lapsed Wilhelmina, Hedvig ja Johan Gustaf tundub küll väga head kandidaatid olevat. Hakkasin ka nende jälgi otsima, aga põrgasin lõpuks vastu seina! Kas sobib, et saatan need leheküljed, kus nemad kuni a. 1875/1876 esineb.

Natuke perenimist Soomes:
Nimi pole pandud (noh, küll Rootsi sõjaväes), inimised on ise nimi võtnud sellal kui tahtas. Aastast 1921 peab igaüksel kohustuslikult perekonnanimi olema. Veel 19. sajandi keskpaikal elas Lääne-Soomes suurim osa maaelanikkonast ilma perekonnanime. Kikuraamatusse on pastorid mõnikord elukoha nime isikule perekonnanimeks kirjutanud, aga see võis muutuda kui elukoht vahetus. Mida nime inimised ise kasutas, on raske kirikuraamatuide põhjalt teada.

Selgitust rippikirja- raamattu kohta:
Pealahteri ülaosas on küla- ja talunimi, mitte perekonnanimi. Kõik inimised selle talu leheküljil elas sama talu maal - talurahvas, sulased, tüdrukud, torparid ja saunikud. Kui kellel oli oma püsiv perekonnanimi, on see üldse tema kohta kirja pantud.
Vasakupoolsel leheküljel märkuste lahteris (rootsi Kommer ifrån) on lehekülje number või koht, kust inimine oli sinna tulnud. Parempoolse lehekülje ääres (rootsi Afgått, läinud) kuhu inimised on minnud; kas mujale või teisele leheküljele või surnud. Nende abil – siis kui need on õige! - peaks olema võimalik isiku jälgi ees- ja tahapoole käia. Kahjuks on need märkused mõnikord vajad.

Ja natuke ka ühiskonnast: Sellal oli Janakkalas palju väga suuri talusid. Enim osa maal elavast rahvast oli maatu, nad haris rendimaat (torpar/pops, rootsi Torpare), oli töömehi ja -naisi (saunik/elanik, rootsi Inhysning) või teenijaid (sulane, tüdruk, rootsi Dräng, Piga). Noored sulased ja tüdrukud vahetas tööandja sageli.

Gustaf Erikipoja pere elu kuni a. 1875:

Janakkala rippikirja 1848-54 (pilt 528, lk 484):
Gustaf on vanemate ja vennaga Heikkilä talus, isa on taluperemees (rootsi Bonde). Heikkilä talu oli juba varem kaheks tükeldatud, nii et tema peakirjas lugeb ½ Skattehemman. Pere on sitte talu kaotanud, vanemad ja vend suri, a. 1855-1861 raamatus talus on teine omanik.
Pärast abiellumise Gustaf oli torpar Heikkilä talu maal torparikohas mille nimi oli Mikkola (pilt 455, lk 416). Gustaf perega on läinud a. 1854 Vanaja (r. Vånå) kihelkondasse. Vanaja sisserännatuide raamatus tema on ainult torpar Gustaf Erikipoeg. Lapsed Hedvig ja Johan Gustaf sündis sitte Vanajas.
http://www.digiarkisto.org/sshy/kirjat/ ... 261/59.htm (parempoolne lk).

Janakkala rippikirja 1862-1868 (pilt 607, lk 677):
Gustavi pere oli tulnud Vanaja kihelkonnast tagasi 24.12.1865 Virala külla, kus Gustaf on torpar.
Alates 1.1.1867 Gustaf Erikipoja pere elab jälle Heikkilä talu maal, aga nüüd tema on saunik (pilt 477, lk 523).

Janakkala rippikirja 1869-1875 (pilt 423, lk 431):
http://www.digiarkisto.org/sshy/kirjat/ ... 61/423.htm" onclick="window.open(this.href);return false;
Lesk Gustaf Erikipoeg oli veel saunik Heikkilä talus, aga läks Hedvigi ja Edlaga Mäkelä talu Eerola torppa (pilt 365, lk 373). Vilhelmina on läinud teenistusse leheküljele 484.
Eerola torpas Gustav oli sulane. Hedvig on läinud teenistusse leheküljele 372.
Hiljem Gustav on Mäntyniemes torpa saunik (pilt 370, lk 378). Sinna on ka poeg Johan Gustav tulnud. Aga sitte - kust neid oleks võimalik a. 1876-1885 raamatust leida - mingisugust viidet ma ei näe.
http://www.digiarkisto.org/sshy/kirjat/ ... 61/370.htm

Vilhelmina elu kuni a. 1875:

Janakkala rippikirja 1869-1875 (pilt 457, lk 484), tema on torpari tüdruk Monikkala külas,
sitte tüdruk Kerkkola küla Brusila talus (pilt 321, lk 329),
sitte tüdruk samas külas Taappola talus: (pilt 314, lk 322); õde Hedvig teenib samas talus.
Vilhelmina on a. 1874 abiellu välja kuulutatud (rootsi Förelyst) ja laulatatud 6.12.1874 Henrik Johan Axelipojaga. Sulane Henrik oli sündnud Hämeenlinna linnas 30.1.1848. Nende laps Johannes Oskar sündis Janakkalas 6.12.1875.
Pere elas aluks Monikkalas (pilt 475, lk 484) – see lehekülg on väga segav sest et Vilhelmina on samale leheküljele 2 korda kirja pantud. Vilhelmina ja Henrik on sitte minnud leheküljele 317 (pilt 309).
http://www.digiarkisto.org/sshy/kirjat/ ... 61/309.htm.
Seal Henrik on Kiipula talus sulane naise ja lapsega (med qw. o. b.). Aga paremal olevad kriipsud jääb vähimalt esialgu minu poolest selgitamata.

Hedvigi elu kuni a. 1876:

Janakkala rippikirja 1869-1875 (pilt 364, lk 372), Hedvig on tüdruk Wuorenpää torpas,
sitte tüdruk Taappola talus (pilt 314, lk 322),
sitte tüdruk Kiipula talus (pilt 307, lk 315) - sünnikuupäev on valesti kopeeritud! Hedvig on a. 1876 abielllu välja kuulutatud aga märkust abielust või muut viidet seal ei ole. - Jälle vastu seina.
http://www.digiarkisto.org/sshy/kirjat/ ... 61/307.htm

Kaotan nende jäled ümbes a.1875/1876. Igatähes, kui see sama Vilhelmina Siberis abiellus, oli ta sellal abielust lahkunud või lesk. Kahjuks Janakkalast mujale läineide nimekirja 1870 -dailt aastailt pole digiteeritud. Vajab arutamist. . .

[Silvia]

Tere,
suur tänu nii põhjaliku vastuse eest. Tundub, et see Gustavi pere ei ole vist õige, kahjuks.
Samas leidsin 1869-1875 pilt 423 lk 431 Heikkelä talust endise peremehe tütre Wilhelmina Henriki t sünd. 14.01.1854.a. Mida võib tähendada märkus ja kuupäev paremal poolel?
1876-1885 II pilt 226 lk 836 on ta läinud vist Peterburgi?

[Kirsti Ervola]

Tere,
tõepoolest see pere ei või õige olla. Leisin sitte neid a. 1876-85 II raamatust (pilt 13, lk 588), Wilhelminal oli 4 last, ja perekonnanimi Rantanen. . . ülearu innustusin .

Märkused a.1869-75 raamat, lk 431: Frejbevis till StPetersbug 2/x1 1872 tähendab et a. 1872 talle on kirjutatud usutavustunnistuse kiri Peterbugi – arvatavasti tema oli sinna teenistusse minnud. till Wiborg 25/8 1876 tähendab et on Wiiburi läinud. Järgmine, a. 1876-1885 raamatu märkus Vistas i Peterburg tähendab et ta elab Peterburgis - annab lootusi!

Riigiarhiivis käides silmasin Janakkalast läinute mikrofilmatuid nimekirju a. 1866-76. Kes maalt välja läks, on Janakkalast minnud eriti Helsingi linna (ja võib-olla hiljem sealt edasi Peterburgi). Janakkalast otse Peterburgi oli minnud ehk 3 inimist. Püüan täpsemalt vaadama kas seal on midagi selle Wilhelmina kohta.

Peterburgi soomlase Maria luteri koguduse kirikuraamatud on säilinud ja digiteeritud. Neid pääseb lugema Soome riigiarhiivi saitilt http://www.arkisto.fi/fi/aineistot. Nii kerget kui SAAGA selle kasutamine kahjuks pole. Registeri ei ole, ja alguseks peab ise märksõna välja mõelda .

Algust teha näiteks niimoodi: Digitaaliarkisto → Hakupalvelu → märksõna: pietarin → Pietarin Pyhän Marian seurakunta – selle arhiivist leidub m.s. kogudusse sisse tulneide nimekirjad (Seurakuntaan ja seurakunnasta muuttaneiden luettelot), abiellu välja kuulutatud (Kuulutettujen ja vihittyjen luettelot), laulatatud (Vihittyjen luettelot), soome kogudusit saatetud kirikutähed (Seurakunnista saapuneet muuttokirjat) jne.

[Kirsti Ervola]

Jälle unustasin: Peterburgi soome Maria koguduse abielluneite nimekirja andmeid on ka Soome Genealoogia Seltsi HisKi – andmebaasi http://hiski.genealogia.fi/hiski?fi kopeeritud. Näib et selles koguduses Wilhelmina/Gustava ja Kustav Juhani p. Ivanov ikkagi ei ole laulatatud.

[Silvia]

Tere Kirsti
Olen oma otsinguga tupikus. Nüüd tahaks veel nõu ja abi. Võibolla on võimalik pöörduda Turenki või Janakkala palvelutoimisto poole, neil peaks olema arhiivis inimeste nimed, kes lahkusid vabatahtlikult, kuni 1875, nende kihelkonnast Venemaa poole. Minul on teada, et see perekond oli tulnud otse Soomest Siberisse.
Veelkord suur tänu abi eest

[Kirsti Ervola]

Tere Silvia
Andmeid nende kohta on nii vähe, et väga raske on ainult digiteeritu materjaali abil leida – ja ka muidu.

Midagi erilist nimekirja Venemaale või üldse välismaale läineide kohta Janakkala koguduses ei ole. Kui keegi kavatses mujale elama asuma ja võttis selle jaoks kirikutähe on märkus kogudusest välja läinede nimekirjas (Muuttaneet) ja rippikirjas. Kuhu nad tõesti ja lõppude lõpuks on sitte minnud, see ei sealt ilmne. Olen Janakkalast välja läineide nimekirja 1860-70-dailt aastailt arhiivis läbi sirvinud. Isikud Johan- või Wilhelmina -nimega kes on Turengi külast mujale läinud, on kõik teatanud et lähteb naaberkihelkonnasse (Vanaja) või Hämeenlinna või Helsingi linna.

Kui keegi Venemaale või välismaale läks, tarvitses igatähes reisipassi. Passi andja oli läänivalitsus, Janakkala elanikuile Hämeen lääninhallitus. Vanad passitaotluste loendused on riigiarhiivis, aga mitte digiteeritud. Pakun et võin need loendused Janakkala kohta läbi käia. Lootan et sealt midagi tabavamalt leidub.

Venemaal soomlase reisipassi haldja tarvitses ka erilise vene elamisloa või –passi. Sellise andas Peterburgi Soome passibüroo. Vene elamisloa taotlejade alfabeetilised nimekirjad on siin: http://digi.narc.fi/digi/dosearch.ka?sartun=41080.KA.
Nuberid nime taga viitab Pitäjänkirja, kus andmed on lääni- ja kihelkonna vastavalt. Häme läänist a. 1848-69 tulneid leidub sealt: http://digi.narc.fi/digi/dosearch.ka?sartun=41079.KA. Kahjuks on a. 1870- edasi oleva Häme lääni pitäjäkirjaga väga halb õnn - see on a. 1924 Nevajõe tulvas Leningradis hävinud.

[Silvia]

Suur tänu Kirsti
Uurisin need nimekirjad läbi, aga ei leidnud midagi tuttavat. Pean selle otsimise mõneks ajaks pooleli jätma. Püüan leida Siberi Omski arhiivist täpsemaid andmeid Vilhelmina ja Kusta kohta, siis saan edasi otsida.
Veelkord suur, suur tänu abi eest
Silvia

[Kirsti Ervola]

Tere Silvia,
kurb et nende leidumine peab nii rasket olema . . . soovin õnne ja edu Omski arhiiviga. Kui midagi leian mis võis asi edendada, saatan teada.
Veel kaks pilti. Vanas entsüklopeedias leidub pilt Ryškova luteri kirikust ja ka kogu külast:
http://runeberg.org/tieto/8/0730.html.
Janakkala, Turengi jaama koht ja ümbrus praegusel kaardil: http://kansalaisen.karttapaikka.fi/link ... 49&lang=fi