palun selgitust

[maurus]

Tere! Jaan Solbal ja naisel Wiol sünnib poeg Widrik Solba. Aga kes on esimene vader ehk kuidas seda lahti mõtestada? Aitäh ette. Alfred
link: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,874,292,0" onclick="window.open(this.href);return false;

[maurus]

Link läks valesti. Nüüd uuesti:
linkSaaga EAA.1259.1.47:27?1517,1289,935,270,0
Ja veel: mida tähistab see L tähe moodi kujutis Wio järgi?

[whosol]

Pakun, et Widrik Solba on peremehe poeg. Teised vaderid on sulane Michel Serzek? ja peremehe Jaan Suremäe naine Liso. L täht vanemate järgi tähistab luteriusku.

[maurus]

Aitäh! Sai kõik selgeks. Alfred

[maurus]

Tere õhtust! Oleks veel abi vaja, alloleval lingil jäävad segaseks hingeloendis nimede ees olevad selgitused (kas siis sugulussidemed või töösidemed), ja ka muud selgitused, nendest ei oska aru saada. Kui keegi võtab ette nii pika lingi lahti mõtestamise, oleksin väga tänulik. Alfred
link:Saaga EAA.1865.2.45/9:7?1398,290,993,989,0

[Arvo.Jägel]

Solba Johann - Gestorben im Jahr 1800
deßen Sohn Jürrÿ
Schwiegersohn Adam, gegenwärtigen Wirth
deßen Sohn Märt
Knecht Hans, jetzt Knecht in No 54
Einwohner Michel - Gestorben im Jahr 1802
deßen Sohn Märt, jetzt Knecht in No 52
Knecht Johann, das Knecht Hindriks Sohn aus No 44
Junge Andres - nachher geboren
Knecht Jahn - Gestorben im Jahr 1801
deßen 1) Sohn Michel
2) Sohn Märt - zum Rekruten abgegeben im Jahr 1802
3) Sohn Adam, jetzt Wirth auf die andere Hälfte des Gesinde Landes

Solba Juhan - surnud aastal 1800
tema poeg Jüri
väimeespoeg Adam, praegune peremees [parandasin ära - enne olin kogemata võõraspojaks tõlkinud ]
tema poeg Märt
sulane Hans, praegu sulane [talus] nr. 54
elanik Mihkel - surnud astal 1802
tema poeg Märt, praegu sulane [talus] nr. 52
sulane Juhan, sulase Hindriku poeg [talust] nr. 44
poiss Andres - pärast seda [eelmist revisjoni] sündinud
sulane Jaan - surnud aastal 1801
tema 1) poeg Mihkel
2) poeg Märt - aastal 1802 nekrutiks üles antud
3) poeg Adam, praegu teise poole talumaade peremees

Vast seekord väga mööda ei läinud

[maurus]

Arvo,väga suur tänu! Alfred

[männiku]

Tere! Üks küsimus oleks veel - Tähtvere vald kuulus enne Tartu linnaga liitmist Nõo kihelkonna hulka ja sealt leidsin hingerevisjonidest andmeid oma Tähtvere esivanemate kohta. Aga neljanda ja viienda hingerevisjoni puhul ei ole Tartumaa kihelkondade hulgas Nõo khk. Vaatasin ka Kambjat, sest kuskilt vilksas, et Nõo omad võivad ka Kambja all olla. Aga ei olnud. Ja ma ei tea nüüd, kust otsida neid hingerevisjone, aga väga oleks vaja, sest seal, st. Nõos nii vanu kirikuraamatuid digis pole, algavad alles 1804. Mida teha? Alfred

[Arvo.Jägel]

maurus? männiku? on teid palju?

Polegi midagi teha vist. Tartumaalt pole varasemate revisjonide kohta eriti palju andmeid säilinud, 1811 on isegi hästi. AISist võib ju otsida, aga esmapilgul seal neid ka ei leidu. Varasemast ajast on sirvitavad Liivimaa adramaarevisjonid, aga seal on vaid taluperemehed kirjas ja neid suguluse määramisel kasutada ei saa.

Nõo kirikuraamatud põlesid 1804 paiku ära. Tartu-Maarja meetrikates peaks Tähtvere sündmused sees olema - aga need (meetrikad) algavad ka alles 1775; pealegi ma ei tea, mis ajast Tähtvere Tartu-Maarja alla kuulub. Võrreldes 1811 seisuga on 1775 muidugi põlvkond kaugemal; eks ta üks suurem kaevamine tuleb. Kui huvitab, siis Tartu-Maarja esimeste meetrikate lühisisukord (peatükkide kaadrinumbrid) on mul välja kirjutatud.

Kambja raamatutes on osade Nõo lähedaste mõisate (Luke ja Unipiha) sündmused; revisjonid minu arust mitte. Tähtvere sinna alla kindlasti ei satu - kaarti vaadates jääb ta kaugele.

[männiku]

Aitäh, Arvo! Jah, meid on tõesti palju , tervelt kaks, taat ja memm, kes tegelevad oma sugupuudega, praktiliselt valmis, Genis ka (Tänu Mardo abile!). Vaat nüüd tekkis üks küsimus: Selles lõigus, mis sa eile öösel ära tõlkisid, on kirjas sulane Jaan koos oma kolme pojaga. Aga otsides ülespoole edasi, tekkis küsimusi kohe kaks: 1. miks on kasupoeg Adam talu peremees, mitte perepoeg Jüri? ja põhiline küsimus: kas see sulane Jaan ei või olla vana Juhani poeg, st. kas poeg ei või isa talus olla sulaseks? Või oleks teda sel puhul ikka kirja pandud Juhani pojana? Ja tõesti,ongi Tähtvere aastal 1800 Tartu Maarja koguduse all, saan sealt otsida, sest nendest adramaa revisjonilehtedest hakkas pea ringi käima! Alfred

[Arvo.Jägel]

Peremeheks pandi tavaliselt see mees, kes talu majandamisega paremini hakkama sai. Pealegi pole võõraspoeg lihtsalt kasupoeg, ta lausa sugulane Küllalt on ka asjalik sulane peremeheks pandud.

Põhilisele küsimusele hetkel vastata ei mõista. Ma võin homme mõtiskleda selle revisjoni juures, et kuidas teistes taludes kombeks oli kirja panna ehk kas kuskilt paistab korraga sulase ja poja staatuses isikuid - otse loomulikult võisid pojad sulaseks olla ja olidki, ainult et kirja pandi neid eri kohtades erinevalt.
Kuidas selle talu rahvale hiljem perekonnanimesid pandi? Vahel (mõnes mõisas) juhtus, et lähedased sugulased said samad nimed.

Kui suudaks mõne kande meetrikast juurde leida, oleks vast lihtsam.

[Katsa]

Oot-oot, Tähtvere mõis pole kunagi Tartu-Maarja kihelkonda kuulunud. See, et mõned Tähtvere mõisale kuulunud talupojad käisid Tartusse kirikusse - sest mõisa alad paiknesid nii, et osadel inimestel oli sinna lähem käia - ei tähenda, et mõisa administratiivne kuuluvus kuidagi muutus. Enamik maadest asus ikka Nõo kihelkonnas ja ka enamik talupoegi käis Nõos kirikus. Solba talu asus Nõgiaru külas, see omakorda asub vaat et Nõo külje all, seega pole kuigi tõenäoline, et Nõgiaru inimesed Tartusse kirikusse käisid. Nõkku käidi isegi Kardla külast ja Tähtvere mõisast olgugi, et Tartu oli hoopis lähemal.

Sulane Jaan ei ole tõenäoliselt vana peremehe Juhani poeg, muidu oleks Nõo kirikuõpetaja ta sellena kirja pannud:
Jaani pere Saaga EAA.1259.1.317:11?30,484,881,670,0
Juhani pere Saaga EAA.1259.1.317:11?942,176,879,619,0
Võin kinnitada, et Nõo pastor püüdis pärast kirikuraamatute ärapõlemist võrdlemisi täpselt taastada oma kogukonna inimeste omavahelisi sugulussidemeid - see, et Jaan on Juhanist täiesti eraldi, on üsna kõnekas.

[tilulilu]

Adam oli Solba Johann´i väimees (schwiegersohn), mitte võõraspoeg

Airi

[Arvo.Jägel]

Ups, muidugi väimees - seda enam sugulane. Mul oma kaevamistes järjest võõraspojad elik Stiefsohn'id ja nii ma mööda kirjutasingi.

[maurus]

Tere õhtust! Aitäh teile kõigile! Ja eriti sulle, Katrin, kes väga põhjaliku analüüsiga tegi asja detailselt selgeks. Nii sisuliselt, kui ka geograafiliselt. Nüüd on teada, kus asus(b) minu ema isapoolsete sugulaste Solbade talu. Otsingu alguses, kui me jõudsime Solba taluni, kus oli peremeheks Juhan ja meie esivanem Jaan oli selles talus sulaseks,otsisime nendevahelist sugulust ja seepärast pakkusimegi välja variandi, et äkki on sulane Jaan Juhani poeg.Aga kui nüüd sai selgeks, et Adam on hoopis Juhani väimeespoeg, st.Juhani poja Jüri tütre Wijo mees, siis sai selgeks,et mõlemad liinid pidid võtma ühise perenime, antud juhul Solba.Ja üks küsimus ka -kas me õigesti saame aru, et kui kirjutatakse Solbaja Jaan, siis tähendab see seda, et ta on Solba talust? Või kuidas? Muidu me ise mõtlesime, et on Solbad ja Solbajad, nagu oleks kaks talu olnud. Igatahes on nüüd asjad paigas, ainult et lahtiseks jääb, kes on Jaani isa? Veel kord suur aitäh ja head ööd. Alfred ja Niina (ehk maurus ja männiku )

[maurus]

Tere taas üle pika aja! Jälle oleks vaja abi arhiivimaterjalidest välja lugemisel ja eriti selles osas, mis puudutab seal toodud isikuid ja nende liikumist. Aitäh ette. Maurus
Link:Saaga EAA.1234.1.146:4?67,1304,1815,283,0

[jaaguar]

Aalbok'id liikusid 1898 Ambla khk Jänedale.
Info link:
http://www.biblioserver.com/geonimed/in ... exes&gid=1" onclick="window.open(this.href);return false;

ja täpsemalt

http://www.biblioserver.com/geonimed/in ... &gid=1&id=" onclick="window.open(this.href);return false;

Alumine Asso, Ewa, Jaan ja Marri peaks olema läinud Weissenstein - Paide

http://www.biblioserver.com/geonimed/in ... &gid=1&id=" onclick="window.open(this.href);return false;

Minu arvates pole nad Aalbok'iga seotud.

[maurus]

Aitäh seletuse eest, kuid mul oleks veel üks küsimus: nimelt on teada, et osa Aalbokidest on välja rännanud Türgimaale, nagu minu esivanemadki 1880-ndatel aastatel. Ja kas Johannese taga olev märge ,ilmselt kirikutäht (?) 289 1882 Turgol ei anna selle kohta mingit vihjet, sest kui teised lapsed on siin leeris käinud, siis Johannese kohta ju leerimärget pole? Ja hiljem pole tema kohta tabeli lõpus ka mingeid andmeid? Võib-olla polegi just Johannes see lahkunud, aga me otsime kõiki Aalbokkeid, kes lahkusid Eestist just Türgimaale. Ehk saate aidata. Aitäh. Alfred

[arkin]

Mainitud koht ei ole Türgiga seotud. See on Turgel ehk Türi kihelkond. Aalbokkide hulka ei kuulu viimasel real olev Eva (Jaani ja Mari tütar, perekonnanimega ilmselt Asso, Ässo vmt). Tema on, vastupidi, mitte läinud, vaid tulnud 1882 Väätsalt, Türi kihelkonnast

[tilulilu]

Johannes Aalbok koos perega Jänedal Saaga EAA.1248.1.57:154?513,533,4184,690,0, seal on kirjas, et elavad Novgor.Troitskis, isa Jüri on 25.06.1908 seal ka surnud, veel on kirjas, et 1908 a on Kirikutäht saadetud Gatšinasse. Johannese õde Kristina on 1898 a sünnitanud vallaspoja August Johannese ja 1900 a on abiellunud, abikaasaks Hans Põld. Õde Anna on abiellunud Juhan Pent´iga, nemad võib leida leheküljelt 106 Saaga EAA.1248.1.57:109?523,2639,4177,370,0
Võib-olla on Johannes Gatšinast edasi Türgimaale kolinud, kes seda teab.

Airi

[maurus]

Aitäh teile mõlemale, aga paistab, et need Aalbokid ei ole otsitavad väljarändajad. Aga meie juba rõõmustasime, et Turgol = Türgi, aga võta näpust, Türi hoopis! Alfred ja Niina

[Niisama]

Mina olen aalbokide järeltulia,minu vanavanaema sai selle nime oma mehelt.