1. Siin on ilmselt peremehe tütar, Liso Mickovna, aga nime ees on veel mingi tekst?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 8,591,65,0" onclick="window.open(this.href);return false;
2. Ja see on sulane?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 9,373,58,0" onclick="window.open(this.href);return false;
3. Ja see on tüdruk?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 9,537,75,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Palun lugemisabi
Re: Palun lugemisabi
Ja siin on sama talu, 1811.a. loenduse aegu:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,872,580,0" onclick="window.open(this.href);return false;
1. Mick oli juba olemas, aga mida ütleb jutt tema nime juures!
2. Talus varem olnud isikuid enam ei ole, ja kõigiga on midagi 1803.a. toimunud?
Tänud ette!
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,872,580,0" onclick="window.open(this.href);return false;
1. Mick oli juba olemas, aga mida ütleb jutt tema nime juures!
2. Talus varem olnud isikuid enam ei ole, ja kõigiga on midagi 1803.a. toimunud?
Tänud ette!
Re: Palun lugemisabi
Tere
1. peaks olema "deren Stieftochter" e. nende võõrastütar, arvatavasti siis tegelikult Anne tütar.
2. vist küll saab sealt soovi korral knecht välja veerida
3. jah
1. Mikk oli varem sulane talus nr. 4, arvatavasti siis järgmises talus, Keoküla Matsi juures.
2. Sutlema mõisnik on ostnud need talud aastal 1803 Mäekülast. Endine peremees Tõnu on Sutlemas vabadik. Sulane Mart on surnud 1798. Jain on antud 1805 nekrutiks. Teised on jäänud 1803 Mäeküla mõisa.
1. peaks olema "deren Stieftochter" e. nende võõrastütar, arvatavasti siis tegelikult Anne tütar.
2. vist küll saab sealt soovi korral knecht välja veerida
3. jah
1. Mikk oli varem sulane talus nr. 4, arvatavasti siis järgmises talus, Keoküla Matsi juures.
2. Sutlema mõisnik on ostnud need talud aastal 1803 Mäekülast. Endine peremees Tõnu on Sutlemas vabadik. Sulane Mart on surnud 1798. Jain on antud 1805 nekrutiks. Teised on jäänud 1803 Mäeküla mõisa.
Re: Palun lugemisabi
Tere!
See 1803.a. ostu-müügi tehing tekitab küsimusi.
Talude ostmine, kuidas see välja nägi, koht jäi ju paigale. Kas see kajastus kuidagi ka hingerevisjonides. Liikusid vist ikka inimesed, ka nimetatud koha hingedest on 1811.aastaks enamik lahkunud, aga siis ilmselt müügi käigus, või kuidas?
See 1803.a. ostu-müügi tehing tekitab küsimusi.
Talude ostmine, kuidas see välja nägi, koht jäi ju paigale. Kas see kajastus kuidagi ka hingerevisjonides. Liikusid vist ikka inimesed, ka nimetatud koha hingedest on 1811.aastaks enamik lahkunud, aga siis ilmselt müügi käigus, või kuidas?
Re: Palun lugemisabi
Jah, niipalju kui mina aru saan, jäi enamus inimesi endisesse mõisa, st vahetas elukohta.
Endise peremehe saatust võid muidugi uurida, tema on teise mõisa üle tulnud, võibolla elab nt. sama talu juurde kuuluval vabadikukohal vmt.
Võid muidugi ka arhiivi minna ja SEDA dokumenti lugeda.
Endise peremehe saatust võid muidugi uurida, tema on teise mõisa üle tulnud, võibolla elab nt. sama talu juurde kuuluval vabadikukohal vmt.
Võid muidugi ka arhiivi minna ja SEDA dokumenti lugeda.
Re: Palun lugemisabi
Seal ei toimunud ostu-müüki, vaid piiride reguleerimise käigus vahetati mõisate vahel talusid.
Mäekülast läks Sutlemale neli talu ja Sutlema sai Mäekülalt viis talu. Mäeküla revisjonist saab tehingust ehk parema pildi.
Saaga EAA.1864.2.VI-36:198?163,917,595,281,0 Bey dem zwischen den Gütern Mähküll und Sutlem zur Regulierung der Gränzen im Jahr 1803 agbeschlossenen Tausch sind nachstehende vier Gesinder mit den Ländereyen von Mähküll nach Sutlem gegeben mit Vorbehalt einiger bemerkten Leuten - Mäeküla ja Sutlema mõisate vahel piiride reguleerimiseks 1803. a. kokku lepitud vahetusega on järgmised neli talu koos maadega Mäekülalt Sutlemale üle antud ... edasi tuleb juttu inimestest, arvatavasti on mõte selles, et mõned äramärgitud isikud oli õigus endale jätta (Mäekülal antud juhul).
Saaga EAA.1864.2.VI-36:198?1277,1420,490,292,0 - ja siin on enam-vähem sama jutt Sutlemalt Mäeküla alla tulnud viie talu kohta.
Kogu seda tehingut on natuke raske revisjonis jälgida, sest vahetus tehti 1803, ent revisjon kajastab talude koosseisu 1795 ja 1811, mitte vahetamiskokkuleppe momendil. Natuke vastuoluline on see värk ka vist, kui võrrelda mõlema mõisa revisjonide andmeid.
Mäekülast läks Sutlemale neli talu ja Sutlema sai Mäekülalt viis talu. Mäeküla revisjonist saab tehingust ehk parema pildi.
Saaga EAA.1864.2.VI-36:198?163,917,595,281,0 Bey dem zwischen den Gütern Mähküll und Sutlem zur Regulierung der Gränzen im Jahr 1803 agbeschlossenen Tausch sind nachstehende vier Gesinder mit den Ländereyen von Mähküll nach Sutlem gegeben mit Vorbehalt einiger bemerkten Leuten - Mäeküla ja Sutlema mõisate vahel piiride reguleerimiseks 1803. a. kokku lepitud vahetusega on järgmised neli talu koos maadega Mäekülalt Sutlemale üle antud ... edasi tuleb juttu inimestest, arvatavasti on mõte selles, et mõned äramärgitud isikud oli õigus endale jätta (Mäekülal antud juhul).
Saaga EAA.1864.2.VI-36:198?1277,1420,490,292,0 - ja siin on enam-vähem sama jutt Sutlemalt Mäeküla alla tulnud viie talu kohta.
Kogu seda tehingut on natuke raske revisjonis jälgida, sest vahetus tehti 1803, ent revisjon kajastab talude koosseisu 1795 ja 1811, mitte vahetamiskokkuleppe momendil. Natuke vastuoluline on see värk ka vist, kui võrrelda mõlema mõisa revisjonide andmeid.
Katrin H.