Palun lugemisabi!

[andresa]

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1147,664,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Siin on ühes talus olnud meeshinged, keda 1834.a loenduseks pole sinna enam jäänud. Mis neis sai?
Ja naishingedest, kes 1816.a. olemas olid, pole sõnakestki?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,919,253,0" onclick="window.open(this.href);return false;

[Mari.Sarv]

Mikk Jurjev suri 1820
Juhan Mikkelev on aastast 1833 läinud Hageri pastoraadi alla
Jüri on nüüd mingis teises külas, mille nime ma ei suuda välja lugeda, talus nr 2, ilmselt sama mõisa all
Mart 1830 on ära läinud "als ?Lautenis" - ma ei tea, mis see on, Jooksik?

Naistele pole isegi seda lahtrit ette nähtud, kus saaks vanust eelmises revisjonis näidata, jo siis tollal ei jälgitud nende liikumisi nii täpselt.

[andresa]

Tänud Marile!
Aga sellest vastusest kasvas välja uusi küsimusi:
1. Kas see kuhu Juhhan 1833.a oli läinud - Hageri pastoraati - oli ka talu http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 3,428,88,0" onclick="window.open(this.href);return false;. Seltskond on seal suur ja kirju, kes nad kõik on.
2. Nimepanemisel 1835.a. saab nimetatud Juhhan oma vennast erineva nime? Kas see oli tavaline nähtus
3. 1816.a. hingeloendis on Käokülla talu peremeheks Mick Jurjev, naine Ann, pojad Johan, Jürri ja Mart ning tütar. Ja siis ilmselt sulaseid. 1834.a. loendis on kirjas et Mick on surnud 1820, Juhhan on 1833 läinud Hageri pastoraadi alla, Jürri on samas Sutlema külas teises talus sulaseks, Mart on.. ka kuskile ära läinud (ca 15 aastaselt??), naishingedest pole juttu. Kas saab siis oletada, et see talupere lihtsalt lakkas olemast 1834.aastaks http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,900,520,0" onclick="window.open(this.href);return false;

[passer urbanus]

1. Gesinde Poodja (või Toodja) - ja mis see seltskond ikka väga kirju on. Et pererahva sugulusest teada saada, tuleks edasi uurida, aga on seal veel poegasid, sulaseid, sulase poegasid, uus peremees, kasupoeg, teenijanna abieluväline poeg.
2. Vennast erinev nimi - tuli ette - mul on samuti Hageris juhtumeid
3. See on ennatlik arvamus - naispere üle ei peetud nii täpset arvestust, arvepidamine käis maksu- ja sõjaväekohuslaste üle. Naispere liikus tavaliselt kaasa või abiellus või suri - seda peab meetrikatest uurima. 15 aastaselt sulaseks minna - pole midagi erilist. Uuri ka 1826 vaherevisjoni - säält võid uusi vihjeid saada.

[Katsa]

See poiss Mart on als Cantonist abgegangen - kantonistina ehk alaealise nekrutikooli õpilasena ära läinud. Muidu nimetati kantonistideks soldatilapsi.

Paistab, et Sutlemast on kaks poisikest läinud nekrutikooli (või kuhuiganes need lapsed pisteti - ega ma päris täpselt tea... ): Saaga EAA.1864.2.VIII-95:59?857,963,403,165,0

Ja kokkuvõttes kajastuvad nad nii: Saaga EAA.1864.2.VIII-95:82?1373,1442,682,61,0 - alaealiste linnanekrutitena ära antud.

[andresa]

Oh oskaks ma lugeda...

Suur tänu Katsale abi eest! Seal Käoküllas oli veel meeshingi http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 097,1227,0" onclick="window.open(this.href);return false;:
1.Tõnno Martinow
2.Carl Janow
3.Juhhan Hindrikow
4.Jaan Jurjew
5.Matz Jurjew
6.Fritz Mickow
7.Jürri Fritzow
Kui saaks selgust nende positsioonis seal, saaks nagu edasi arutleda.
Tänud ette!

[passer urbanus]

1. Knecht Tönno Martinow ist jetzt unter die Hofsleuten als ... Vieh huter (?) (Katsa: Vieh lugesin välja!)
Sulane ... on nüüd mõisarahva all lehma karjusena

2. Carl Janow 1831 Rekrut ... - rekruteeritud, elik siis sõjaväkke võetud

3. Juhan Hindrikow jetzt Wirth war als Aufzögling unter Limmat im Gesinde Juhanni Nr 2
... nüüdne peremees, oli kasvandik Lümandu talus Juhani nr. 2 (http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1154,220,0" onclick="window.open(this.href);return false;)

4. Knecht Jaan Jurjew war unter die Hofsleuten
Sulane ... oli mõisarahva all

5. Knecht Matz Jurjew neugeboren
Sulane ... uussündinu (s.t. peale eelmist revisjoni sündinud)

6. - Fritz Mickow war bei seinem Water im Gesinde Käoküll nr. 4
- ... oli oma isa juures talus ...

7. dessen Sohn Jürri Fritzow neugeboren
tema (siis eelmise) poeg ... uussündinu

[andresa]

Tänud!
Aga mida ütleb 1826.a loendus selle pere liikmete kohta?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,877,477,0" onclick="window.open(this.href);return false;

[Mari.Sarv]

Mikk - starb 1820 - suri 1820
pojad:
1. Juhan - ?Hageri [?Haggers] külas talus nr. 4
2. Jüri peaks olema järgmises talus, e. "No 4 Streugesinder"
[ja ongi järgmises talus kasvandikuks "zögling"]
3. Mart ?Haispae küla talus nr. 8

[andresa]

Tänud oskajatele!
1816.a. loendusel oli talus Mik (43), tema naine Ann (35) ja pojad Juhhan (5), Jürri (3) ja Mart (1/4). 1826. a loenduse ajaks on peremees surnud, naine ilmselt siis ka, ja väiksed lapsed on külapeale laiali jaotatud? Ja 1833.a. tuleb tallu sulaseks Juhhan Hindrikow, kes 1834.a loenuses on nimetatud peremehena. Ehk siis minu esialgne oletus peab paika, et talupere liin selles talus katkes, ja kahe poja liin jätkus mujal.
On see tõepärane?

[Mari.Sarv]

Eemalt vaadates kõlab tõepäraselt küll. Ann muidugi võis ka uuesti abielluda või lihtsalt kuskile teise tallu minna.

[andresa]

Pole küll lugemisoskusega seotud, aga - kuidas sellised taludes peremehe vahetused toimusid? Kuigi järeltulijaid oli, siinjuures siis küll mitte täisealisi, siis nemad jäid nagu kõrvale?

[passer urbanus]

tollal oli see reeglina mõisniku voli

[Assar]

tollal oli see reeglina mõisniku voli

Ega tänapäeval midagi teisiti pole siis ometi
Kui talud üldreeglina kuulusid kõik mõisale, siis võis mõis ka korraldada neid talu elanike, visata välja panna keegi teine peremeheks torgata jne.

Tänapäeval samamoodi, kui üürnikud elavad majas ja pole just üürilepingut teinud (selliseid on küll ja küll), siis võib omanik neid täpselt samamoodi välja lennutada ja teha näo nagu poleks ta neid kunagi tundnudki.

Karm, aga seaduslik!

[passer urbanus]

tollal oli see reeglina mõisniku voli

Ega tänapäeval midagi teisiti pole siis ometi
Kui talud üldreeglina kuulusid kõik mõisale, siis võis mõis ka korraldada neid talu elanike, visata välja panna keegi teine peremeheks torgata jne.

Tänapäeval samamoodi, kui üürnikud elavad majas ja pole just üürilepingut teinud (selliseid on küll ja küll), siis võib omanik neid täpselt samamoodi välja lennutada ja teha näo nagu poleks ta neid kunagi tundnudki.

Karm, aga seaduslik!

ütsin ma midagi valesti? oligi ju mõisniku voli und toonaste seaduste järgi oli talu tema omand, kui seaduslikult need maad algselt omandatud olid, on iseasi.