Abi vaja!!!

[malle]

Kas keegi oskab välja lugeda, siiski vist tõlkida mis on Johhani ees ja taga, samuti Madle ees ja taga kirjutatud?
Saaga EAA.1261.3.1:126?1390,1308,796,98,0 Tänud ette

[Katsa]

Cassinorm Hofs Weber Johhan mit der Laisschen (?) Hofs Magd Madle, in Brauts Schmuck - Kassinurme mõisa kangur Johhan Laiuse mõisa tüdruku Madlega, pruudi ehtes.

See "pruudi ehtes" tähendab arvatavasti seda, et pruut oli titeootel. Kui abiellujate nimekirja vaadata, siis tundub, et sääraseid "pruudi ehtes" pruute oli päris palju. Pastor kasutas ka muid väljendeid abielueelsete suhete tähistamiseks - in der Haube jne. - ja väljendite valik oli tal igatahes päris rikkalik.

Huvitav, et käekirja järgi otsustades oli sama pastor ametis ka Laiuse koguduses, kuid mulle ei tule ette, et ta sealses abielumeetrikas ennetähtaegset nahistamist nii põhjalikult üles tähendas.

"Ehe" ise sündis siin Saaga EAA.1261.3.1:80?17,597,1038,171,0

[whosol]

Laiusel ja Palamusel oli selajal tõepoolest sama pastor (Eberhard Reimers vist) ning ka Laiusel on abiellumiste juures ohtrasti kasutatud samu väljendeid:
Saaga EAA.2434.2.1:157
Samas kahtlen ma Katsa tõlgenduses, vastasel juhul sünniks ka massiliselt enneaegseid lapsi. Enamusel nendest paaridest sünnivad lapsed täiesti normaalsel ajal. In der Haube oleks tõlkes tanutatud, tanus ning in Brauts Schmuck nagu Katsa pakkus pruudi ehtes ehk pruut oli pulmade jaoks ehitud. Miks seda aga pidi eraldi välja tooma, ei tea.

[Katsa]

Nojah, neid ehitud pruute paistab tõepoolest liig palju olevat. Samas on jälle lehekülgede kaupa paare, kelle kohta pole mingit säärast märkust. Et in der Haube võiks tähistada ka mitteneitsist pruuti, oletan selle kande põhjal Saaga EAA.1261.3.1:125?268,252,797,116,0.

See pastor pidi üks vinge sell olema, kui ta jõudis kahes koguduses korraga olla. Ja seda aastate kaupa.

[Kirsti Ervola]

Tere,

ma ei tea laulatuse kasutusi Eesti- ja Liivimaal 18. sajandil, aga arvan et väga suurt erinevust Rootsi (ja Soome) vahel ei ollud. Siin ’pruuti ehtes’ (med skrud, med skrud och slöja) tähendas alati, et pruut oli kombeline, neitslik. Pruuti ehed sisaldas üldse pruutikrooni ja ka muid eheid (põll, vöö, vms). Pruuti ehed oli koguduse omad, ja neid laenatati pruutile tasu vastu. Kui abiellunute esiklaps sündis siiski enneaegaselt, pidas mehe maksta kirikule trahviraha.

Pruutikroon ja –loor oli ainult neitsliku pruuti ehed. Tanutatud pruut oli juba mehele minnud, lesk või rase.
Meetrika märkus pruuti varustusest oli kahe asi kirjapanek - kirikuõpetaja oli ju koguduse moraali vaht, ja teisalt see oli märkus kiriku rahasaamisist.

[madis.michelson]

Kirstile tänu huvitava lugemise eest.