Küsimus

[Rebane90]

Küsimus siis selline, et kui minu esiisa on pärit Reuteri talust(LINK1) ja ma ei leia teda sündinute nimistust, seal nimistus ei ole üldse ühtegi Reuteri talu sündi, siis kas ma otsin lihtsalt vale nimega või on mingi muu põhjus?


Link1:


http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 0,299,56,0" onclick="window.open(this.href);return false;

[passer urbanus]

ära otsi talunime järgi - see võib kokku langeda, võib mitte.
Hans elas 1795 Reuteri talus, mis tingimata ei tähenda, et ta seal sündinud oleks
otsi sobivast aastate vahemikust sobiva pere koosseisuga
viidatud andmete põhjal ei saa isegi kindel olla, et ta Abjas sündinud oleks

[madis.michelson]

Kuna 19.a. Hans oli 1795.a. juba Reuteril, siis otsiksin üles Hansu abielu. Seal ta võiks kirjas olla ehk Reuteri Merti pojana ja saaks ka isa osas rohkem selgust - kumb Mert? Vanim poeg tal oli vist 1811.a. 8, seega 1803 abielud ja 1795-ni välja. Selle kandi ja selle aja kirikuõpetaja kirjapanemise viis nüüd sugupuu-uurijasõbralik küll ei olnud, seega soovin kannatlikku meelt!

[Rebane90]

Sealt millegi väljalugemine paistab tõesti suhteliselt võimatu tegevus olevat.

[karin.rannu]

Tere,

"suhteliselt võimatu" ei tähenda võimatu.

Ma pakun vähemalt ühe variandi Hansu abielust, vt kanne nr 42 aastast 1800.
[url]http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,1053,94,0[/url

Kui silm sellise kribuga veel harjunud pole, siis siin on kirjas, et Abialt (seda tähistab kriips kui kordusmärk) Reiter Märts ... (mingi arusaamatu poogen) Sohn Hans mit Auli Johanns tochter Anno

Edasi võiksid läbilappamise teel otsida Hansu laste sünde ja vaadata, kas ema nimi klapib, st on Anno ja näiteks, kas mõni vader on Auli-nimeline (ema vend või õde), see lisaks kindlust, aga ilmtingimata ei pea see nii olema.

Jõudu!

KR

[karin.rannu]

URL uuesti ja seekord korralikumalt.
Vabandust!

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,1053,94,0

[Rebane90]

Suur aitäh!

Ja kui ma nüüd ei eksi, siis see link peaks tõestama, et tegu on sama Hansuga.

Link:

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,832,125,0" onclick="window.open(this.href);return false;

[karin.rannu]

Bingo!

Ma panen sulle veel ühe lingi enne kui endal akna sulgen, aga ma ei ole üldse kindel, et tegemist on sinusse puutuvate inimestega.

Ma nimelt otsisin täna hea õnne peale alustuseks Hansu sündi sünnimeetrikast ca 1776 (läbisin Abja mõisa ajavahemiku 1770-1778) ja seal on Hansusid nagu kirjuid koeri, mh ka neid, kelle isa nimi Mert, aga talu nimi hoopis midagi muud meile seni teadaolevast. See oli konkurentsitult kõige populaarsem nimi tollal sealkandis. Mis sinu ülesannet muidugi ainult raskendab. Ma lootsin, et äkki on kirjas, et Hans oli Reuteri/Reiteri Märdi poeg, aga sellise isaga Hansu ma ei leidnud. Me ei tea ju ka Hansu ema nime ega seda, kus ta varem elas või kust pärines.

Minu tähelepanu köitis ainult 1 kanne, mis ütleb, et 28. aprill 1774 sündis Kappa kõrtsmik Märdil ja ta naisel Ann'il poeg Hans. Seni on ju teada, et Hans liikus hiljem Kappa kõrtsmikuks, aga pole ju võimatu, et ta nö. naases sinna....
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1275.1.165:5

Aga igal juhul suhtu sellesse infosse äärmiselt kriitiliselt ja seda tuleb kindlasti kontrollida.

KR

[Rebane90]

Aitäh jällegi!

Nüüd ma küsin küsimus, mis paistab kindlasti pisiaval idiootne, aga heaken küll...

Et küsimus siis selline, et kas Kappa Krüger Mert ja Reuteri Merdi poolven ei või olla samad isikud?

[passer urbanus]

hüpoteesina hea küll, kontrollida vaja

[Rebane90]

Äkki oskate mulle kontrollimise jaoks nõu anda?

[madis.michelson]

Kas selles raamatus ka leer kirjas? Hansu leeriaastaks ilmselt 1794, kui uskuda vanust 1795.a. Mul on leeris käidud ka 15-20 aastaselt. 1792.a. leer ka üle vaadata. Mis seal isa nimeks?
Ehk on midagi täpsustavat?

[karin.rannu]

Tere,

Vaata, kas sul allpoolsest infost on veidi abi või toetuspunkte.

Võtsin ette vakuraamatud, mida on üksikud, meie jaoks üldiselt "valedest" aastatest ja mis paljut pere kohta ei ütle, aga ühtteist küll.

Kõigepealt 1805 vakuraamat, kus kirjas peremehed ja talude koormised. Aastal 1805 on Reuteri Mert ja Reuteri Hans taluperemehed Pallo külas. http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 9,651,82,0
Esimeses kahes tulbas on üles loetud töövõimeliste inimeste numbrid taludes. Selgub, et kummalgi oli 3 töövõimelist meest ja 2 töövõimelist naist. Kes need olid, jääb vakuraamatust teadmata.
Ülejäänud numbrijada kajastab mõisa heaks tehtavaid tööpäevi, palju pidi mõisale annetama rukist, loomi jne.

Edasi st ajas tagasipoole on Saagas kättesaadavates vakuraamatutes paus kuni aastani 1758.

Ja 1758 vakuraamat räägib mõndagi huvitavat. Näiteks saame sellest teada, et Abja mõisa kubjas aastal 1758 oli Reuter Märt http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=RGAD ... ,676,128,0
See Märt ei pruugi olla sugulane, ta võis lihtsalt elada sel aastal Reuteri talus, aga sama suur on tõenäosus, et ta on veel üks põlv vanem esiisa. Meie 2 Merti pidid 1758 olema ca 15- ja 12-aastased, seega liiga noored selliseks ametiks, aga nende isa võis ju vabalt ka olla Mert.

Aga Kappa kõrtsis tegutses sel ajal keegi Andres - http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=RGAD ... ,650,104,0

1758 Reuteri talu Pallo küla alla märgitud pole, selle asemel on külanimeks Passast koos Kalpokülaga (ma ei uurinud hetkel nende külade eesti nimesid) http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=RGAD ... 1802,132,0
Reuteri talu suuruseks on 1/8 adramaad, peremeheks Reuteri Märt, kelle taga on uuesti kirjas, et ta oli mõisa kubjas. Talus on 4 töövõimelist mees- ja 4 töövõimelist naishinge; 1 vana või töövõimetu naine ning 3 poisslast ja 2 tütarlast. Kuskil mujal vakuraamatus kohtasin ealist jaotust - vanuriteks loeti 60+, lasteks nooremad kui 15.
Pane veel tähele, et samas külas elasid Aulid (2 kannet edasi) ehk tõenäoliselt Hansu naise esivanemad.

Veidi tagapool raamatus jätkub koormiste loetelu. Eks neid oligi palju, ei mahtunud korraga kõik kirja panna
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=RGADA,274.1.243/2:39

Mõisa territooriumil asunud kõrtsid, õigemini kõrtsipidajad on kõik ühte kokku pandud ja too Andres on siin. http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=RGAD ... 1194,120,0

Lõpuks igaks juhuks märgin, et süüvimine sinu esivanematesse oli tingitud sugupuu-uurija hasardist, mitte mingist salahuvist konkreetselt sinu pere või esivanemate suhtes.

Aga tundub, et sugulussidemete leidmiseks ja kinnitamiseks ei jää sul palju muud üle, kui tõesti vanad meetrikaraamatud lihtsalt läbi lapata... See on aeganõudev ja silmi tappev, aga pakun, et enamik foorumlasi on seda korduvalt ja korduvalt pidanud tegema, allakirjutanu sealhulgas.

KR

[Katsa]

Otsingutes ehk on abiks veel alljärgnev:

Talunimi hingeloendis Reuter ei ole eestipärane sõna ja viitab sellele, et talu peremees (ei pea sugugi mitte olema praegune, võib olla kas praeguse lähem või kaugem esiisa või ka üldse mitte sugulane praegusele) oli ametilt Reuter ehk piirivaht.

1811. a. hingeloendi kirjutaja oli nähtavasti padusakslane, et kasutas saksakeelset sõna, üsna tihti on kirikuraamatutes kirjas märksa maakeelsemad väljendid - kuivõrd pastorid, kuigi ka enamasti saksalased, olid talupoegadega hoopis lähemas kontaktis ja mõistsid keelt.

Seega tasub tähelepanu pöörata kõikidele meetrikakannetele, kus talunimena esinevad sõnad nagu Reiter, Reitri, Rütri, Rüter, Ritri, Ruitri, Rütli, Ritli, Ruitli jne. jne. - kõikvõimalikud kombinatsioonid, mis võiksid häälduda umbes samamoodi nagu tänapäevases kirjapildis Rüütri ja Rüütli.

[Rebane90]

Suur suur aitäh Teile kõigile!


Ma nüüd natuke vaatasin seda sünnimeetrikat ja võib-olla leidsin midagi, mis haakub selle kupja looga.
Panen siia lingi, ehk keegi leiab seost.


http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=16 ... a1f9af39f3" onclick="window.open(this.href);return false;

[madis.michelson]

Illustreerimaks Katsa juttu http://books.google.com/books?id=RmIUAA ... er&f=false" onclick="window.open(this.href);return false;
Reiter=Reuter=rüütel
Põhja-Eesti 1732.a. adramaarevisjonides leidub nn. võõraste/juurdetulnute hulgas üsna sageli Soomest ja Ingerimaalt pärit tegelasi, kes ennast Reuter`iks nimetavad. Reuter/Reiter peaks ka ratsaväelast tähendama. Eks nad Põhjasõja ajal Rootsi kuninga väest väest maha jäid või ära kargasid.
Verb reuten tähendab ka maad põlluks tegema. Reitknecht=tallimees, tallipoiss. Nii, et võimalike esivanemate ametivalik on lai.
Otsiksin kõik Kupja Merti laste sünnid üles ja vaataksin kuidas need kajastuvad revisjonis.

[karin.rannu]

Hmmm. See sinu leitud kupja lapse - Hansu - sünd on kahtlane. Esiteks on see aastal 1774. Ma ei tahaks uskuda, et keegi nii kaua mõisa kubjas oli. Teiseks, see sünd on aset leidnud Penuja, mitte Abja mõisas. Kolmandaks, vakuraamatus 1758 kupjaks märgitud Märt pidi olema üks põlvkond tagapool Hansu isast - seega eeldades, et Abja kubjas Märt on sugulane (mida me ju kindlalt ei tea), pidid tema pojad omakorda olema Märt ilmselt ühe naisega ja Märt teise naisega (kui poolvend) vms. Meie poolt kohatud Hans tuli mängu alles põlvkond hiljem.

Siin foorumis on praegu joonistatud "punktiirjooned" pikkade ajavahemike taha, mille tegelikkus tuleb alles tõestada ja mille vahelised tühimikud täita. Teisisõnu, ikkagi peaksid liikuma samm-sammult ja alustama Hansu isa väljaselgitamisest ja kindlakstegemisest, siis leidma nt Hansu õed, vennad (kellel samad vanemad). Seejärel isa ja ema abielu, isa sünni ja alles sealt peaks hakkama paistma see 1758 kubjas Märt (kui see kõik õige on). Nagu passer urbanus sulle kirjutas, hüpotees on olemas, kindla teadmise saamiseks on nüüd seda vaja asuda kontrollima.

Niiet, silm näpu vahele ja sukeldu meetrikasse!

[Rebane90]

Aitäh teile kõigile.

Tegevus on tappev ja paistab tulutu, aga ehk õnnestub miski.