Namsingute sugupuu: palun abi

[turvamees]

[passer urbanus]

suure tõenäosusega on Michel Namsing'i vanemad Sare Mihkle Rein ja Tio (Sare Mihkle on siis talunimi; Mihkel võib olla Reinu isa või vanaisa nimi, võib ka mitte)

Samatviisi on ilmselt Anno vanemad Kiwita Hans ja Tina (Kiwita on talunimi).

Michel ja Anno näikse olnud samuti Kiwital elanud - nende esimese tütre Mari järele on märgitud vanemateks Kiwita Mihkel (=Michel ?) ja Anno.


Säälkantis (Liivimaal) saadi perekonnanimed 1826. niiet noid talunimesid võid nimetada ka perenimedeks, aga mitte perekonnanimedeks.


et vanemad päris kindlalt paika panna, otsi meetrikatest välja - need näikse olemas olevat, aga paraku näivad külade/mõisate kaupa jagatud olema - võtab pisut aega.

PS: Udomlja! kas sa oled sinna ise sattunud või on su esivanemad sinna sattunud?

[turvamees]

[passer urbanus]

ma homme vaatan edasi, aga alustuseks leidsin kätte Mihkle sünni:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1103,149,0" onclick="window.open(this.href);return false;
säält selgub, et sündinud Adavere's (Addafer), nime all märgitud "zu Hauss" (??? ma pole sealkandis enne ringi vaadanud ja mujal sellist märkust varasemalt näinud - küllap see tähendab, et kodus sündinud ... või siis sootuks et kodus ristitud - viimane on tõenäolisem) - sünnipärane nimi Mihkel (1803 perekonnanimesid veel polnud). Isa "Sare Mihkli Rein", ema Tio. Mis see "Loimets" ema nime järel tähendab - ei tea - ehk ema päritolu talu?

See mu "Mari" peaks siiski "Madli" olema. minu viga ...

[passer urbanus]

Namsing'id 1826 revisjonil Viljandi-Põltsamaa-Adavere (ilmalik territoriaaljaotus erines kiriklikust Viljandi-Pilistvere-Adavere):

Mihkel Reinu poega ei leia, Reinu ka mitte. Ilmselt tuleb varasemaid ja hilisemaid revisjone uurida. Rein võib olla surnud ning Mihkel Reinu poeg on ehk mõnda aega ära või mõnes muus mõisas sulaseks.

Mihkel Jaani poeg, tema isa Jaan Jaani poeg (peremees) elavad 1826 Nachkro Matzi Jürri talus. Isa vend Jüri on surnud 1822 - näib olnud eelmine peremees (talugi tema järgi veel nimetatud): http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 2149,420,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Kütti talu saunik on Mats Märdi poeg Namsing, tema poeg Michel on 1825 Hermanshofi (Hermani rüütlimõis) läinud: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1049,183,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Hermani mõisas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1132,130,0" onclick="window.open(this.href);return false;


siit peaks nüüd otsad käes olema - 1811 ja 1816 Adavere revisjonid on ka olemas - säält peaks pere kokku saama.


Nahkro: 1826 revisjoni alusel paistab, et algne Nahkro talu on jagatud kaheks (http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.5.91:52" onclick="window.open(this.href);return false;) - talu 80 on Nachkro Michel ja talu 81 on Nachkro Matzi Jürri. Hüpoteesina võib arvata, et Mihkel (Michel) ja Mats (Matz) olid vennad (aga see on ainult hüpotees) - seega tasuks kontrollimist, kas äkki Nachkor'id ja Namsing'ud sama pere kaks liini pole - mingil põhjusel erinevad perekonnanimed saanud/võtnud.

Väga suure tõenäosusega (pigem üsna päris kindel) on kõik sealsed Namsingud sugulased. Seaduse järgi tohtis ühes mõisas sama nime anda vaid veresugulastele (selle vastu küll ka eksiti).

[passer urbanus]

ehk pakub ka huvi: Michel Namsing läheb perega Hermanist Sootaga, Äksi'sse:

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1186,426,0" onclick="window.open(this.href);return false;

[turvamees]

[passer urbanus]

Leidsin kah terve Nahkro’id ning Namsing’uid rivi :

Nahkro on siis talunimi ja Namsing perekonnanimi

1.Ei saa aru ainult seda lause: „Nahkro Matzi Jurri, Jans Sohn“. Tõlkisin eesti keelde nii: “Nahkro Matzi Jurri, Jani poeg”. Kes aga on see Matzi?

tõlge õige.
ette võib kujutada sellist asjade käiku: Nahkro talu jagati kaheks - üks pool sai Matz'ile, Matsi surres võttis peremehe rolli üle tema poeg Jurri, kuivõrd aga rahva suus ja paberites oli koha nimi Nahkro Matzi, siis Jüri sai selllise liite ette kohanimi-vanaisa nimi-isanimi.
Aga - see võib olla nii, võib ka mitte - tõenäosus suur, aga vajab kinnitust (meetrikad, revisjonid, personaalraamatud, armulaualiste nimekirjad jne).

2. Pakub kah huvi: miks neil on nimelt saksa perekonnanimi Namsing? Kas see oli nende saksa mõisahärra nimi? Mis põhimõtte neil oli 1826 aastal?

talurahva seaduse alusel tuli talumeeste vabaks andmisel neile perekonnanimi anda. Liivimaal toimus see 1826 revisjoni käigus, Eestimaal (Põhja-Eestis) 1834 revisjonide alused 1835 aastal (s.t. komplektis tuleb vaadata 1834 revisjoni ja 1835 nimedepanemise raamatut).
Üks reegel oli, et ühes mõisas tohib sama nime anda ainult veresugulastele - enamjaolt see pädes, aga nagu ikka, reeglite vastu ka eksiti. Viljandimaal olla juhtunud ja siin foorumis keegi väitis ka, et Otepääl on ette tulnud.
Liivimaal osades kohtades said talumehed ise valida (ilmselt sõltus ka läbisaamisest mõisnikuga), aga paljudes kohtades käis asi mõisniku suva järgi. Nt. Karulas, mulle tuttavamas kohas, on mõisnikuga mitte hästi läbi saanud peremehele nimi Luttik (lutikas - mõisnik olla öelnud, et see mees mul naha vahel, kui lutik. Hiljem moondus nimi Lattik'uks), siis näiteks Pudrunahk, Eitea, Nimetu, Habenicht - selge mõisniku kius. Kaks mõisa pidi olema, kus anti linnade nimed - Paris, London, Tallinn jne (ise pole neile peale sattunud). Lihtne lahendus on kõik -son'id - nimesaaja isanimi oligi vastav. Selge on ka juhtum, kus talunimi on saanud perekonnanimeks (Adaveres nt. Nahkro-Mihkle talus nimi Nahkor). jne jne.
Namsing kohta arvata ei oska.

3. Kes on see salaparane Marri Namsing?

ei oska arvata - link ei avane


Linkide paremaks tähistamiseks - v.t. Saaga juhendit:
http://www.ra.ee/dgs/guide.php?tid=0&ii ... 244429956b" onclick="window.open(this.href);return false;

http://www.ra.ee/dgs/guide.php?tid=0&ii ... 244429956b" onclick="window.open(this.href);return false;
(viimasest vaata eriti p. 4 ja 5)

Hargla nimede andmisest võib siit lugeda: http://web.zone.ee/genealoogia/ettekann ... enimed.doc" onclick="window.open(this.href);return false;

Üldisemalt siit: http://merge.starman.ee/genea/panekust.htm" onclick="window.open(this.href);return false;
ja siit: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/BE83B4 ... 33005DEE59" onclick="window.open(this.href);return false;

Jõudu!

[turvamees]

[turvamees]

Tere!
Kas saab "Mati" ja "Mats (Matz)" samasugune meeste nimi olla?
PS. Ledsin, et Marri Namsing'i (sünd.1803, Laimetsa) isa isanimi oli Sare Mihkli Mati Namsing (teises raamatus on tema ka Mati Nahkro).

[passer urbanus]

Mati kõlab kahtlaselt - ma ei ole 1800 ümbruses sellist nime kohanud - ehk oli hooletumalt kijrutatud Mats - gooti s, millel alumine pool on lühemaks jäänud või siis tint otsa saanud või siis kirjutaja lihtsalt hooletu olnud, võib i moodi välja küll näha.

[turvamees]

[passer urbanus]

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1,983,68,0" onclick="window.open(this.href);return false; - sääl seisab
Mgd (Magd - teenijatüdruk), sündinud Löimetsas 1803, abiellus 1841 Jürri Kotkasega, vanemad Nahkro Mats ja Tio. (pigem siiski Mats, kui Mati)

[turvamees]

Suur aitäh!

[turvamees]

[passer urbanus]

mhmhh - Sare Mihkle Mats
igaks juhuks: Marri on Jürri Kotkase teine naine

Jürri Kotkase näib seal ka kaks tütart olema - Kai ja Tio.

[turvamees]

[passer urbanus]

Tio on suure tõenäosusega Marri Kotkase (sünd Namsing) tütar, aga lõplik kinnitus tuleb siiski sünnimeetrikast.

Test - pole aimugi - loogiliselt peaks see viitama vaderitele, aga see peaks olema Taufzeuge või Paten - keegi targem ehk oskab aidata.

"Sare Mihkli Jurri Matsi Matsi Hans" ... sääl on kaks nime (koma on vahel): Sare Mihkli Jürri, Matsi Matsi Hans - nemad on siis vaderid.

[Ingrid.Raudsepp]

Test(es) = ristimise tunnistajad (vaderid)

[turvamees]

[passer urbanus]

ristivanemad. suguvõsa uurimisel teab mis huvitav info ei ole, kui ainult niipalju, et kes kellega läbi käis, samuti, kui on mõisnik või pastor vms tähtis asjamees vaderiks, võib arvata, et lapse vanemail oli teeneid ... samuti võib vaderite nimedest ja ametinimetustest üht-teist tausta teada saada ja oletada.

http://et.wikipedia.org/wiki/Vader" onclick="window.open(this.href);return false;
http://www.eelk.ee/~eelk96/tekstid/sundmused.htm" onclick="window.open(this.href);return false;
paganlikus traditsioonis (mis suuresti jätkus ja kristlikus): http://www.maavald.ee/prindi.html?id=48" onclick="window.open(this.href);return false;

[turvamees]

Sain aru. Aitah!

[turvamees]

[passer urbanus]

kuidas Jaan sobiks?

siin on üks Namsing Jaan Jaani poeg, sündinud ca 1775, kellel naine Mall:

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,2184,89,0" onclick="window.open(this.href);return false;

[passer urbanus]

näib olevat sama pere: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 2309,260,0" onclick="window.open(this.href);return false;

[turvamees]

[turvamees]

[turvamees]

[passer urbanus]

http://et.wikipedia.org/wiki/Vabadik" onclick="window.open(this.href);return false;

[Uku.Velbri]

See Viki artikkel on mu meelest ikka väga puus. Olen oma otsimiste käigus näinud "kehvikute" hulka kuuluvate nimekirjas päris mitmearvuliselt, arvata, rikkamasse kihti kuulujaid - körtsmikke, seppasid jne. Või järsku ma ise valesti mõistnud?