Vingi Mihkli poja Tavidi tr. Mari

[Mari.Sarv]

Tere,

palun aidake aru saada, mis on tema kohta sünnikirje juures märgitud.
Saaga EAA.1243.2.2:14?57,883,364,88,0

Ette tänades,
Mari

[Kirsti Ervola]

Tere,

pooleks peab arvama hakata, aga loen välja et Tawid viibib venna Hinrichi juures, tema on ratsamees(?), aga kas Toppo on tema nimi või kohanimi - ei saa aru. K -algune kohanimi ehk on Tawidi päris asupaik. - Viimne vaader on rütle Hinriko naine An.
hält sich auff bey s. bruder hinrich Toppe rütle ashemal(?) Tawit von Kal.ferschen(?) Gesindern.

[Mari.Sarv]

Tänan väga,

Tavid elas koos oma naise Elluga jah tükk aega rüütel Hinriku juures Topi asemel [ehk kohalikus keeles "koha peal"], aga ma iial ei arvanud, et see ta vend võiks olla, nüüd kui hakkasin seda kirjapanekut lähemalt vaatama, siis märkasin et tõesti bruder, aga päris ikka ei uskunud. Niisiis olen jällegi leidnud ühe vaaronu ja vaarvaarisa

Kas võiks olla nii ...
... Toppe rütle assemel weit von Kalterschen gesindern ...
ehk siis Topi rüütli [talu-/elu-]kohal, Kaltri peredest/taludest [pisut] edasi.

Kõnealune Topi talu asub Kullamaa khk. kagunurgas Vigala-Kirbla piiril. Kus aga Vingi Mihkel võis elada, ma ei tea.

Mari, terv.

[Kirsti Ervola]

Tere hommikust! Jah, täpselt nii see kindlasti ongi, weit von. . .

[maidu.leever]

Üks vaderitest Mulki Jaak Keskülast Kasari wallast on ka seal lähedal üle jõe.

[Mari.Sarv]

Kas keegi oskab öelda, mis SEAL kirjas on?

Tegu võiks siis ehk olla eelpoolmainitud rüütel Hinriku [hiljem juba "vana rüütel Hinriku"] seniteadaolevalt vanima poja sünnikirjega.
(No ei ole neid Hinriku poeg Hinrikuid sealkandis eriti, rüütlid mängus ja asukoht ka sobib)
Nüüd siit tuleb välja, nagu oleks siinne Hinrik hoopis ise rüütli poeg. Kas rüütellus (või mis see iganes oli) pärandus isalt pojale?
Eelpool tuli välja ka et rüütel Hinriku vend Tavid on Vingi Mihkli poeg;
ma mõistan, et selle põhjal on pisut raske oletada, kas siin sündinud Hinriku vanaisa võib olla seesama Vingi Mihkel.

Aga kui keegi suudaks siit midagi välja veerida, oleks ehk jälle üks mingi vihje edasi otsimiseks.

Ette tänades,
M.

[Katsa]

Reuter ei ole siiski mitte rüütel, vaid piirivaht. See SEAL on arvatavasti (ees?)nimi - Nuht ehk? Kõlab nagu maavillane Knut näiteks.

[Mari.Sarv]

Aa, tänan väga, väga huvitav teada, ma olengi kõikseaeg mõelnud, et mis rüütlid seal metsas elada said, pealtnäha nagu tavalised inimesed.
Ei tea, siis millal sõna rüütel tähendusenihe tabas ?!?
Vt. nt. selges eesti keeles Saaga EAA.1243.2.2:96?442,1126,344,54,0, Saaga EAA.1243.2.2:31?1925,844,325,76,0 vm.

Knut sobib muidugi sinna hästi, aga jällegist mitte selle Vingi Mihkliga.

Siin kaardil on all paremas nurgas talle tore majakenegi joonistatud, rüütli kodu. Punkt nr. 31 peaks Knudi kohta käima, kui keegi veel selle oskaks välja veerida?
Hiljem u samal kohal Nuudi talu.

Aga aitähh veel kord, siin on mõtlemisainet.
Mari

[Katsa]

Ma oletan (saksa keele ajalooga ma hirmus kursis pole, nii et võin puusse pannaga täiega), et tegemist on kõlalisest sarnasusest tuleneva "nihkega". Ja ka ehk sõnade Reuter (piirivalvur) ja Ritter (rüütel) tulenemisest samast tüvest, mis viitab ratsutamisele - reiten - ehk siis hobusega ringi liikuvale inimesele. Reuter paistab olevat rohkem kohalikus käibes (Baltikumis? alam-saksi murdekeeles?) olnud sõna, Ritter on üldteada saksakeelne termin aadliseisusest relvakandjale.

Tänapäevase terminoloogia järgi oleks sõna Reuter tähendus - maksu- ja tolliameti töötaja
Väike ekskurss nimetatud organi ajalukku SIIN

27.09.1782 pandi ametisse iga 10 versta kohta kaks piirivahti (Reuter) ja 50 versta kohta üks järelevaataja (Grenz-Zoll-Aufseher). 11.12.1784 kinnitas kindralkuberner Eesti- ja Liivimaal ametisse 238 piirivahti ja 24 järelevaatajat.

[Mari.Sarv]

Nii peale vaadates tundub, et eestikeelne "rüütel" on tulnud pigem alamsaksa Reuterist (vrd. soome ritari).

[Katsa]

Nojah, eks eestlased puutusid kokku nii hobuse seljas ringi ratsutavate sõdalastega kui ka maksuametnikega. Sõda ja maksud on mõlemad sama vanad kui inimkond

Ma olen neid Reuter-eid ikka ja jälle kohanud 18. saj. meetrikates, hiljem enam mitte eriti. Veekogude lähedastes paikades liiguvad ringi veel ka Strandreuter-id (rannavalvurid?). Nad on vabad inimesed, mitte pärisorjad, nad elavad tihtipeale kuskil talusarnases kohas, nende naised on täitsa tavalised Marri-d ja Liso-d, nii mõnigi on kirjeldatud epiteediga "endine" jne. - erinevalt rüütelkonda (Ritterschaft) kuuluvatest tegelastest, kes kõik on von See ja von Too sünnist surmani, kelle tiitel pärandub põlvkonniti edasi, kes kõik sehkendavad ümber kõrgema võimu, omavad märkimisväärset kinnisvara jne. Nii et mulle tundub, et sisuline vahe kahe termini vahel on täitsa olemas.

[passer urbanus]

eee ... randrüütel tuleb meelde ... ei tea küll kust - ehk herman sergo romaanidest? randrüütel ja rannavaht - ehk on sünonüümid?

http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/ ... 1/134.html" onclick="window.open(this.href);return false; - siit näikse midagi piirivalve ja tolli/maksuameti moodi olevat ...

[Katsa]

Jah, täiesti tüüpilised rohelised mehikesed piiril