Palun tõlkeabi

Arhiivimaterjalidest (sh Saagas olevatest) raskesti aru saadavate sõnade jm välja lugemine
Vasta
kadira
Postitusi: 9
Liitunud: Pühapäev 08. November 2009, 20:12:11
Status: Eemal

Palun tõlkeabi

Postitus Postitas kadira »

ruheline
Postitusi: 159
Liitunud: Pühapäev 08. Veebruar 2009, 12:14:02
Status: Eemal

Re: Palun tõlkeabi

Postitus Postitas ruheline »

Tere !

Talupoegade ümberkirjutusega 1852 aastal Carlshof`i (Carl=? mõisa) ümberasustatud.
Assar
Postitusi: 2215
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Palun tõlkeabi

Postitus Postitas Assar »

Carlshof või Karlshof Lääne-Virumaa kontekstis võiks olla Kaarli mõis Ambla kihelkonnas Tapa vallas?
või Karila karjamõis Viru-jaagupi kihelkonnas.
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
+ 372 55 32 716
kadira
Postitusi: 9
Liitunud: Pühapäev 08. November 2009, 20:12:11
Status: Eemal

Re: Palun tõlkeabi

Postitus Postitas kadira »

Aitäh veelkord vastajatele!
Mis puhul talupoegi ümberasustati? Oli see vabatahtlik või sunniviisiline? Eelmised hingeloendid on perekond elanud pidevalt Vahakulmus. Kas sel puhul näiteks, kui mõisnik tahtis omale põllumaad juurde saada, siis asustas talupojad kehvematele maadele elama?
Assar
Postitusi: 2215
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Palun tõlkeabi

Postitus Postitas Assar »

kadira kirjutas:Aitäh veelkord vastajatele!
Mis puhul talupoegi ümberasustati? Oli see vabatahtlik või sunniviisiline? Eelmised hingeloendid on perekond elanud pidevalt Vahakulmus. Kas sel puhul näiteks, kui mõisnik tahtis omale põllumaad juurde saada, siis asustas talupojad kehvematele maadele elama?
1852 aastal oli lahkumine pigem vabatahtlik. Enne pärisorjuse kaotamist olid talupojad sisuliselt vallasvara, mida võis osta, müüa, vahetada, kinkida, rentida, pantida ja kui vaja ka hävitada.
Hiljem see nii lihtne siiski polnud. Aga alati jääb võimalus (ka tänapäeval), et riik mingite vajaduste rahuldamise nimel ohverdab teatud iniemste huvid. Näiteks sõjaväeliste ja riigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks.

Kui mõisnik tahtis põllumaad juurde, siis taluhoonestuse arvelt sai ta seda teha vaid siis, kui talu talle kuulus. Enamik talusid vist tollal kuuluski mõisnikele ja kirikule. Nii sai maaomanik tõepoolest kellegi talust välja tõsta enam-vähem suvaliselt või vahetada perekondi kes seal elasid. Aga kindlasti oli mõisnikul kui maaomanikul pigem see huvi, et keegi viljakamatel maadel tegutseks kui vähemviljakatel. Peale Lev Tolstoi aadlimehed üldjuhul väga harva siiski ise põlduharisid.
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
+ 372 55 32 716
Vasta

Mine “Arhiivimaterjalidest välja lugemine”