Eestlased kui paikne rahvas - kas ikka tõesti?

[karin.rannu]

Saagas tuhnimise tulemusel tekkinud mõtisklus.
Olen uurinud kokku kolme erinevat suguvõsa (Ühtegi, Väiso, Reinok), kellest kaks olid üsna paiksed ja sisuliselt mitme sajandi vältel elasid ühes kihelkonnas, enam-vähem ühes mõisas ja naaberkülades/taludes. Aga vaat see kolmas suguvõsa Kesk-Eestist, selle liikmed sibasid igas põlvkonnas ringi nagu sipelgad. Paar aastat ühes mõisas ja siis liikusid edasi kuskile, kus viibisid jälle mõned aastad ja jälle edasi jne jne. Samamoodi jätkasid liikumist nende lapsed ja lapselapsed. Juhtus, et elu jooksul vahetati 7 korda mõisa. Kokkuvõttes tuli mulle tunne, et meile, eestlastele, kinnistunud arusaam paiksest rahvast küll paika ei pea. Alati on näpuga näidatud ameeriklaste peale, kes tänapäeval muudkui elukohti vahetavad ja ühest osariigist teise kolivad. Mulle näib, et eestlased ei erinenud 18-20. sajandil selles suhtes üldse ameeriklastest ja maa või talu või õnne vms otsinguil pühiti aga julgelt tolm jalgadelt, pakiti oma kola vankrisse ja logistati parematele jahimaadele. Rääkimata väljarändest Samarasse või Saraatovisse, eksole. Muidugi, Ameerika mastaabid on teised ja tagamaadki kohati teistsugused (kunagised kullaotsingud jne), aga siiski ei saa mina küll oma suguvõsasid uurides väita, et eestlased olid väga paikne ja kodukohta armastav rahvas.
Kuidas teile tundub, millised on teie kogemused?

[Assar]

Noh mastaabid on isegi ka võrreldavad ameeriklastega. 18-20 sajandi mõistes elasime meie ju tsaari-Venemaal. Samara ja Saratovgi asusid seal.
Eks üks kolimise ajendeid oli ikkagi see, et polnud kusagil elada. Talus elas pere neil võis näiteks 10 last täisealiseks elada. Kujutate pilti, et nad kõik abielluvad ja neil kõigil sünnib rida lapsi, kellest igast perest 10 täisealiseks elavad. Isegi kui elavad vähem, on ikkagi probleem üsna terav. Mõnikord muidugi oli võimalik talumaid juurde teha ka mõisa piires ja mõni majapidamine suri siiski otseses mõttes ka välja, aga sellele ainult ootama jääda pole ka võimalik.
Üldiselt vajati linnades tööjõudu, kes musta töö ära teeks. Mingi aeg tekkis vajadus proletariaadi järele ehk tekkima hakkasid tööstused.
Päris kaugemale sattusime me küüditamiste, sõjaväeteenistusse mineku ja maaga meelitamise tulemusel. Oma maa saamiseks välja rändamine on üsnagi võrreldav ameeriklaste kullaotsimisega - loodeti lahedat äraelamist

[Andrus A]

Aga siiski. Mis "mootor" pani inimesi rändama just sinna punkti, kuhu nad lõpuks maandusid? Ma mõtlen just Eesti piires. Üks minu sugulane rändas koos oma pojaga näiteks 1858. aastal Saaremaa läänerannikult Palamuse kihelkonda Kuremaa mõisa. Tekib küsimus, et kuidas need inimesed teadsid just sinna rännata? Ma ei tahaks uskuda, et mõisahärra elanikele uusi elukohti "välja ajas".

[passer urbanus]

mu vanaisa isa näituseks läks 19 saj lõpul tallinnase voorimeheks (see on nii suulise pärimuse, kui raamatute järgi selgunud) - ohulepas oli enne seda. linnas ei meeldinud ja siis 20 sajandi alul läks kodilasse - oli kuulnud, et seal koht vabaks jäänud.
kas varasemalt sarnaselt ei võinud olla, et kuskilt kuuldi, et kuskil koht vaba või inimesi vaja. küllap saadeti sõna laiali, kui vaja oli. igasugu tegelasi käis ju maad mööda ringi ja kuulsid ja rääkisid. samuti käidi ju voorides! käidi tundmata kohtades ja saadi võimalustest kuulda.
pärisorjuse ajal vast ikka nii väga oma tahet mööda ei käidud ringi - küllap siis oli mõisnike vaheliste tehingutega tegu. ärakargajad viidi tagasi. kui kätte ei saadud, küllap nad siis ka raamatute jaoks kaduma läksid - vastasel korral oleks ju välja tulnud, et ära karanud.
omatahtsi liikumine vast siiski 19 sajandi teisest poolest alanud.

[Assar]

Aga siiski. Mis "mootor" pani inimesi rändama just sinna punkti, kuhu nad lõpuks maandusid? Ma mõtlen just Eesti piires. Üks minu sugulane rändas koos oma pojaga näiteks 1858. aastal Saaremaa läänerannikult Palamuse kihelkonda Kuremaa mõisa. Tekib küsimus, et kuidas need inimesed teadsid just sinna rännata? Ma ei tahaks uskuda, et mõisahärra elanikele uusi elukohti "välja ajas".

Ma ei oska konkreetsele küsimusele küll midagi vastata, aga selgitan siis oma väljaütlemist. Jätame mõisahärra mängust välja. Kui ma ise selline rändur oleks olnud, kellel oma talus nö. kitsaks jäi. Küllap oleks eelkõige minu enda huvi leida võimalus leiba teenida, kuskil kand maha panna ja pere luua.
Jah endalgi on selliseid sugulasi, kes on rändama läinud ja ma tõesti ei tea, kust saadi info, kas rännule minnes kohe teati kuhu minnakse või saadi vajalik know-how kuskilt tee pealt "töökäigus".
Aga oma elukese pealegi mõeldes. Olen ka tegev praegu oma sünnilinnast eemal. Kui 200 aasta pärast keegi uurib, miks ma rändasin kodulinnast lõpppunkti (kas ma seal üldse veel olengi), kas ta saaks arhiivist infot. Vist mitte - ja paljudele küsimustele ei saagi me kunagi vastust paraku

[karin.rannu]

Ma olen ka püüdnud ette kujutada, et kuidas ikka 10 lapsega pere, kus veel ka nt sulaseid, vanavanemaid või onusid-tädisid, ühes talus elas. Hea küll, kõik lapsed ei kasvanud suureks ja magati ka lakas ja aitades ja saunas ja ahju peal jne, aga ikkagi. Tähendab, tüdrukud katsuti noorelt mehele panna ja nö. minema saata, nooremad pojad pidid ise nelja tuule poole liikuma. Aga miks nad siis sinna, kuhu nad liikusid, püsima ei jäänud? Kas tõesti oli nii suur vabadus valida - siin ei meeldi, lähen vaatan edasi. Oi - siin ka vilets koht, lähen parem edasi. Kusjuures koliti ju sageli oma (suure) perega.
Infoliikumine on omaette mõistatus - ilmselt mängisid rolli ka kõrtsid ja laadad jne.
Ma küll pole oma elus 7 korda kolinud (no vast vähe noor ka alles), aga ka minu vanavanemad pole seda teinud. See-eest vanavanavanavanemad küll ja veel. Arhiiviallikate järgi oli üks tegelane ka igal pool peremees, mitte sulane või saunik vms.
Hakkasin mõtlema, et võib-olla oli ka mingi lisaamet, mis sundis liikuma.
Kuskilt lugesin ka, et vist Võrumaale oli mingi kuri kirikuisand saabunud ja siis osad talupojad läksid minema või vahetasid usku.
Ühel juhtumil koguni läks minu esiisa voorimeheks Riiga (mis mind sunnib Saagast Radurakstisse kolima, eksole ).

[Assar]

...Tähendab, tüdrukud katsuti noorelt mehele panna ja nö. minema saata, nooremad pojad pidid ise nelja tuule poole liikuma. Aga miks nad siis sinna, kuhu nad liikusid, püsima ei jäänud? Kas tõesti oli nii suur vabadus valida - siin ei meeldi, lähen vaatan edasi. Oi - siin ka vilets koht, lähen parem edasi. Kusjuures koliti ju sageli oma (suure) perega.

Poiste sünde oodatakse ju praeguselgi ajal rohkem kui tüdrukute sündi. Pärast sunnismaisust mis võis kinni hoida (enne seda toimus ka väike likklus)? Kohustused mõisa ees, eelkõige siis rahalised. Eestlased muudeti pärisorjadest võlaorjadeks ja vana süsteem toimis üsna edukalt edasi. Võlad lasusid talul, aga noorematel vendadel polnud selles osas kohustust, see oli rohkem peremehe asi. Pigemon mitte püsima jäämise põhjuseks see, et ei suudetud paigale jääda ja nö. jalga maha saada. Reisimise osas oli piiranguid muidugi ka. Pidi taotlema näiteks passi kui tahtsid kuhugi kaugemale minna.

[Andrus A]

Aga oma elukese pealegi mõeldes. Olen ka tegev praegu oma sünnilinnast eemal. Kui 200 aasta pärast keegi uurib, miks ma rändasin kodulinnast lõpppunkti (kas ma seal üldse veel olengi), kas ta saaks arhiivist infot. Vist mitte - ja paljudele küsimustele ei saagi me kunagi vastust paraku

200 aasta pärast kirjutavad järeltulevad põlved foorumites, et 21. sajandi alguses tingisid inimeste liikumise enamasti http://www.cv.ee, http://www.rate.ee, http://www.city24.ee, http://www.trip.ee, http://www.facebook.com jms lehed. Ega see väga vale polegi ju?

[karin.rannu]

200 aasta pärast kirjutavad järeltulevad põlved foorumites, et 21. sajandi alguses tingisid inimeste liikumise enamasti http://www.cv.ee, http://www.rate.ee, http://www.city24.ee, http://www.trip.ee, http://www.facebook.com jms lehed. Ega see väga vale polegi ju?

Ja lisaks kirjutatakse veel seda, et tollastel inimestel oli 2 elu - eksisteeris Second Life. Ja kas keegi suudab üldse välja raalida, et tegelikult ei pruugitud üldse liikuda, vaid istuda koguni ühe laua taga, et liikumine oli virtuaalne. Niisiis, kui 19. sajandi allikate puhul märgitakse "fiktiivse rahvastiku probleemi", kuna elukoht ei pruukinud alati klappida "sissekirjutusega" hingerevisjonis, siis tulevikus tekib "virtuaalse rahvastiku probleem"....

[avagula]

Eks see rippus pisut inimesest kah. Mul püsis 90% suguvõsast oma 200 aastat rahulikult paigal, aga mõni oli kohe selline rahutu hing vist, et pidi rändama.
Aga ka mõisa suurus mängis rolli, väga väikestes mõisates polnud enam kellegagi abielluda...
Siis veel hea/paha mõisnik.
Siis geograafia - mõned piirkonnad olid küll erinevates kihelkondades, kuid liikumisteed olid sellised, et naaberkihelkonna rahvast nägi rohkem kui enda oma.
Ost-müük - päris mitmele on kirjutatud, et müüdi siia või sinna.
Vabaks laskmine - kevadise vasika efekt.

[Sander]

Ülo Parbuse "Karja kihelkonna lood V" lugedes jäi mulje, et Pärsama mõisa külades vahetas mõisnik väga tihti peremehi, küll ei olnd ta ühega rahul, vahetas välja, mõne aja pärast jälle jne. Kas peremeeste vahetus mõisa piires või samale omanikule kuuluvates mõisates oli väga levinud või ainult üksikute rahulolematute mõisaomanike kiiks?

[Erast Parmasto]

Kena näide uuemaaegsest JOKK-rahvaliikumisest:
1. jaanuaril 2009 oli Ruhnu saarel 56 elanikku. Tänavu, enne kohalikke valimisi tuli saarele juurde umbes sada inimest, rahvastik kolmekordistus (võib-olla rohkemgi, eks valimistulemustest näe). Kes ei usu, vaadaku: http://ruhnlane.blogspot.com" onclick="window.open(this.href);return false; 30. septembri uudiseid 2009.

[passer urbanus]

Kena näide uuemaaegsest JOKK-rahvaliikumisest:
1. jaanuaril 2009 oli Ruhnu saarel 56 elanikku. Tänavu, enne kohalikke valimisi tuli saarele juurde umbes sada inimest, rahvastik kolmekordistus (võib-olla rohkemgi, eks valimistulemustest näe). Kes ei usu, vaadaku: http://ruhnlane.blogspot.com" onclick="window.open(this.href);return false; 30. septembri uudiseid 2009.

analoogia? valmised 19 sajangul?

[Assar]

Kena näide uuemaaegsest JOKK-rahvaliikumisest:
1. jaanuaril 2009 oli Ruhnu saarel 56 elanikku. Tänavu, enne kohalikke valimisi tuli saarele juurde umbes sada inimest, rahvastik kolmekordistus (võib-olla rohkemgi, eks valimistulemustest näe). Kes ei usu, vaadaku: http://ruhnlane.blogspot.com" onclick="window.open(this.href);return false; 30. septembri uudiseid 2009.

analoogia? valmised 19 sajangul?

analoogia on ju täiesti tajutav. Loomulikult oli valimisi ka 19 sajandil, aga ...
Igal juhul soovitaks lugeda Gogoli Surnud hingi!

[avagula]

Ülo Parbuse "Karja kihelkonna lood V" lugedes jäi mulje, et Pärsama mõisa külades vahetas mõisnik väga tihti peremehi, küll ei olnd ta ühega rahul, vahetas välja, mõne aja pärast jälle jne. Kas peremeeste vahetus mõisa piires või samale omanikule kuuluvates mõisates oli väga levinud või ainult üksikute rahulolematute mõisaomanike kiiks?

Ma oma põhiliseks uurimisobjektiks oleva Arula mõisa kohta avastasin, et 1782 ja 1795 aasta loenduste vahel on praktiliselt kõik peremehed ümber tõstetud.