nimed

[janelys]

Kas olen õigesti teie arvates nimesid eesti keelde ümber "pannud"/ transkribeerinud:
Eggi-> Jõgi
Tennav-> Tänav
Egga-> Õha
Vagger-> Vaher
Reem-> Rõõm
Mand, Mend-> Mänd
Pegel-> Peegel
Jugandson-> Juhanson
Jugat-> Juhat
Lehmus-> Lõhmus
Tanav, Tennav-> Tänav
Jugan-> Juhan
Jakov-> Jakob
Kasik-> Kaasik
Nem-> Nõmm

PS. Kuidas olete toiminud programmi inimeste või kohanimede sisestamisel? Kas
Marri-> Mari
Tenno-> Tõnu
Kaiswere-> Kaisvere
Mihhkel-> Mihkel
Petr-> Peeter
gans-> Hans
Käkko-> Käku
Aawik-> Aavik
Widdevik-> Videvik
Wendel-> Vendel
Jurri-> Jüri
Juhhan, Johhan-> Juhan

Kas võib olla teie arvates tegemist sama perekonnaga:
Lember ja Lemberg
Jugandson ja Juhanson
Paperits ja Paberits
Küt ja Kütt
Lao ja Lau
Maripuu ja Marripu
Munk ja Muuk
Muru ja Muro
Nelis ja Nellis
Nigol ja Niggol
Turman ja Tuurmann
Tameaid ja Tammeaid
Tiik ja Tik
Väli ja Välli
Kajo ja Kaju
Mulle tundub, et kirikuõpetaja lihtsalt kirjutas inimeste nimesid kord nii kord naa.
Lisaks olen märganud, et aeg ajalt oleks kirikuõpetajal otsekui sassi läinud Ivan ja Joann, Aleksei ja Andrei, Maria ja Marie/Marii, Mart ja Martin. Muud nimed ja kohad kõik klapivad, ainult ühe või teise inimese isainimes on erinevus.

[maidu.leever]

Ühest soovitust on raske anda. Ka siin foorumis on olnud tuliseid vaidlusi sel teemal mis on õige/õigem.

Mina isiklikult kirjutan Jürri asemel Jüri, Marri asemel Mari.

Kirikuõpetajad on kohati väga palju eksinud. Nimede moondumine on loomulik. Iga juhtumi puhul tuleb vaadata erinevalt, üldistusi teha ei saa.

[janelys]

Tänan Maidu!
Ka kõigi teise arvamused on teretulnud.

[aivarj]

Minu üks esiemadest oli ühes raamatus Rõõt ja teises Reet, alguses arvasin et peaks olema Krõõt.
Hinriku olen tänapäeval nimetanud Hendrikuks,
Olo on Ülo,
Ado on Aadu,
Tõnnis on Tõnis,
Rino võiks olla Riinu,
Anno võiks olla Anu või Anna?
Ewa on Eva

[avagula]

Ma niivõrd totaalset ümbernimetamist küll ei pooldaks.
Pigem muudaks sellised Jürri-Jüri, Eddo-Ädu ja Tõnnis-Tõnis, aga Hindrikud, Hansud jms ma jätaks pigem rahule. No May ja Lys muudaks ka ära, siin on pigem tegu kirjapaneja kiiksuga, neid kihelkondi võib sõrmedel lugeda, kus nii kirjutati ja ka seal mitte kogu aeg. Perekonnanimede osas võiks uurida, kuidas seda nime edasi kasutati, kui ei tea, las jääb algkujule, kui kasutati mitut moodi nagu Kikas-Kikkas, siis ma eelistaks muuta sealt peale, kus see ka reaalselt muutus. Need, kelle eluajal nimi muutus võiksid olla kahe nimega näiteks Tauber (Taube), varasem nimi sulgides või muul moel välja toodud, muidu ei leia tavalise otsinguga üles.
Kirjapandud andmetega on see häda, et esiteks, me ei pane neid kirja ju ainult enda jaoks, teised peavad ka aru saama, ja andmed peavad otsingule alluma. Seega ma ei poolda mittetriviaalseid või mingil hetkelisel hajamõttel põhinevaid muudatusi.

[avagula]

Näiteks tooksin ühe oma suguvõsast pärit nime - Tirmann. Seda kirjutati Tiirman, Tirmann, Tirman, Tiirmann - ja kuskil läksid inimeste teed lahku, nii et praegu ongi elus ja liikvel neljast variandist kolm - Tiirman, Tirmann, Tiirmann. Seega suht mõttetu neid ka kuidagi sugupuus ühe nimetaja alla üritada lükata. Või näiteks Taube ja Tauber, mõlemad on siiani kasutuses.

[janelys]

Olen ka ise pannud kirja võimalusel erinevad variandid mõlemad, samas mõne inimese puhul kirjas kord nii kord naa kirikuraamatus. Ühe lapse sündides on isanimena kirjas Jugandson Jogan (vene keeles), teise lapse puhul Juganson Ivan, abikaasa nimi ja isaisa eesnimi aga samad.
Kuid kas külanimed võiks ikka ühendada Egga-> Õhaks jms Kaiswere-> Kaisvereks jne. Vanas viisis kohanime ei osata ilmselt ju teiste poolt ka programmist otsida. Gampse-> Haamse jne.

[aivarj]

Kuidas lugeda lehe alguses toodud peigmehe nime, kas Läus Ollustwerre Olo poeg?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1287.3.1:41

[mlauri]

Mina olen kohanimed püüdnud ikka viia tänapäevasele kujule - need kohanimed on ju enamus tänapäeval olemas. Vahel ajab asju segi see, et nimi on muutunud, kuid üldiselt olen proovinud viia ikka lõpuks tänapäevasele kujule. Paar korda on ette tulnud, et tänapäevast nime ei ole õnnestunud leida, siis olen nö enese tarkusest eestistanud. Abiks on mõned 30-ndate aastate maakaardid, kus talunimed ja rohked külanimed peal on, kuid ka Regio kaardil on külanimesid rohkem, kui ametlikult neid kirjas on.

Teisendused Jürri> Jüri, Jahn > Jaan on loomulikud, sest need nimed on pandud kirja vanas saksapärases kirjaviisis ning üpris kindel on, et neid kirjapildi järgi ei hääldatud. Hilisematega (st 19.saj keskpaigast alates) on juba keerulisem ning siis ma üldiselt olen jätnud nime ristimisejärgsele kujule (st Josep, Hans mitte Joosep ja Ants).

Vene keeles kirjutatud nimed tuleb ikka eesti keelde panna. Tsaariajal oli kombeks nimesid tõlkida, mistõttu Leenad, Leenud ja Helenad olid Jelenad, Antsud ja Hansud aga Gansud. Kui ikka nimi oli Hallik, siis miks kirjutada Galik või Gallik.

Kui aga inimene on õigeusukirikus ristitud Ivaniks, siis on see ka tema nö põhiliseks eesnimeks. Kui aga on kuskil andmeid, et teda ka Jaaniks on nimetatud, siis olen sellegi kirja pannud.

Muidu olen perenimede puhul ka kõik variandid kirja pannud, kuid nö põhiliseks on jäänud viimane teadaolev kuju. Tulemuseks võib küll olla nii, et Aunapu'l on nii Aunapu, Aunapuu kui ka Õunapuu ja Ounapu nimelised järglased. Ikka seetõttu, et hiljem võisid pered lahku kasvada ning seega ka nimekujud erinevaks osutuda. Nii hea näha, kuidas lahkukasvamine toimus.

[janelys]

Kuidas olete aga toiminud nimedega mis vene keelsetest kirikuraamatutest leidnud?
Kas Jugandson-> Juhanson, Vagger-> Vaher, Lop-> Lopp, Küt-> Kütt jne?
Kas eesti aegsed w, kirjutatud Woldemarid, Awikud jne panna kirja ikka Voldemaride ja Aavikutena või peaks jätma samaks?