Palun abi tekstist arusaamisel

[kaits1]

Vana Põltsamaa mõisa vakuraamatus aastast 1744 on Kaavere asunduse kohta kolm lehekülge juttu.Kui seda palju pole kaeda,siis kas oleks kasvõi üldiselt võimalik tõlkida millest seal jutt käib.Uurin selle paiga ajalugu ja seepärast oleksingi tõlkest väga huvitatud.
Ette tänades!!!

Saaga EAA.1348.2.4:10

[Kirsti Ervola]

Tere,
see dokument on kõrvalmõisa inventar: hooned, põllumaad, veskid, kõrtsid, heinamaad, karjamaad, kalapüük, metsad jne. Esimesena on meehed, kes on inventari tehnud ja vande all tagavad et see on tõepärane. Kui sa soovid sisu täpsemalt, käib see küll, nõudab ainult natuke lisa aega...

[kaits1]

Kui see väga suur töö pole,siis kas saaksid mõne sõna võrra täpsemalt.Just kõrtside, veskite jne osas.Kindlasti on väga huvitav mis seal kirjas
Ette tänades!!!

[Kirsti Ervola]

Tere, kõigest ei saa kindlalt aru. . .

Mõisa ehitised on väga laostuneid, ainult üks ait on uus:
Die Hofes Gebäude - bey dieser Hoflage in schlechtem Stande, und wären mehrentheils aus(s)er einen neuen Klethe sehr verfallen.

Mõisa põllumaast on 2 tükki keskmised, kolmas on väga halb, neid haritakse koduseks kasutamiseks(?) ja seejaoks pidetakse 80 päid veisekarja. Eelmisel sügisel külvati ühtekokku 100 vakka rugist, 29 vakka sõnnikumaale:
Die Hofes Felder - 2 Lotten von mittelmässiger Qualitet, die 3te gantz schlecht, würden nach nothdurft cultiviert und dazu 80 Stück Horn Vieh gehalten. Verwichenen Herbst ist in allen 100 Lof Rocken und davon 29 Lof in Mistland ausgesäet worden.

Arvan et see tähendab alemaad; seda ei ole: Röhdungen - keine.

Arvan et see tähendab kütismaad; seda on, aga halva kvaliteediga:
Küttihzen - etwas, jedoch von schlechter Qualitet und importance.

Veski ei ole: Mühlen - keine.

Kõrtsi ei varem ollud, aga mõis on nüüdsama ehituse loa saanud, kõrts on Tartu suvetee ääres Kädalas, alguses oli õllemüük 35 - 40 tündrit:
Krüge - keine ehemahlen gewesen, nunmehro aber hätte dieses Guth die Freyheit enen zu erbauen erhalten, und zwar am Dorptschen Sommer Wege Käddalasse genannd, in welchen zum Anfange 35 bis 40 Fass Bier verkrügert worden.

Heinasaak on 15 -16 kuhjamaad: Heuschläge - zu 15 bis 16 Kujhen Stellen.

Karjamaad on keskmised: Viehweyde - mittelmässig.

Kalapüük, ei sugugi: Fischerey - gar nicht.

Metsa ehitusmaterjaliks pole mõisa omal maal, aga mõis on osanik mõisade ühismetsas. Küttepuud on küllaldavalt:
Wald - auf eigenen Grentzen zum Bau nicht, ausser dass es die Communitæt des Waldes mit dessen übrigen von Oberphalen abgetheilten Güthern hat. Brennholtz aber hinlängl(ich).

Tammikut pole, tuhkleelise, lubja, tõrva või tellise põletamist ei ole: Eichen Wald, Asch, Kalck, Theer und Ziegel Brand - nichts.

Mõisa kohustus kirikule on 3 2/3 vakka vilja igal aastal:
Kirchen Gerechtigkeit - ist jährl(ich) aus dem Hofe mit 3 2/3 Lof Irgl(?) Korns zu entrichten.

[kaits1]

Suured suured tänud väga huvitava tõlketöö eest.Aga nagu alati iga vastus toob endaga kaasa hulka küsimusi Tegelikult ma mõtlen seda Kädala kohanime.Mis nime võiks see asula nüüd kanda.Netist otsides sellist vastet ei leia.
Koos Kaavere eramõisaga eksisteeris mõnda aega ka samanimeline küla.Samas vakuraamatus on mõni rida ka selle küla(Kawer)kohta.Kas oleks võimalik tõlkida seda.
Saaga EAA.1348.2.4:64
Ette tänades!!!

[Kirsti Ervola]

Tere,
ja vabandust - see kõrtsi nime tõlge oli küll väga hoolimatu ! Täpselt on kõrtsi koht Kaddalasse genannd, nimetakse Kaddalasse.

Lingis on ainult, et need Kawere küla talupoegade ja vabadikude maad mis on Kawershoffile siirdatud on täpsemalt vakuraamatus (siis piltis 133):
Nach diesen Dorffe gehören Bauern- und 3 Tages Pobollen Länder welche in Wackenbuch namentl(ich) specifiert und zur Hoflage Kawershoff verlegt sind.

[kaits1]

Tere.Leidsin veel ühe Kaavere mõisa vakuraamatu.Selleks ajaks on Kaavere küla mõisastatud ja mõisa alla on liidetud ka ümbruskonna külad.
Kui ma nüüd liiale ei lähe,siis kas oleks jällegi võimalik tõlkida mõisa olukorda.Võrreldes vanema vakuraamatuga on Kaavere kõrvalmõis vahetanud omanikku- läinud Vana Põltsamaa alt Uue Põltsamaa mõisa alla.
Ette tänades!!!
Saaga EAA.1347.1.4:3

[Kirsti Ervola]

Tere,
mõni asi on teisiti, aga usaldusmeehed on samad: Wixi Jürri, Seasabba Tönno ja Kuigo Pebo Hans.

Kõrvalmõisa ei (enam) ole: Hoflage - keine mehr.

Kõik mõisa hooned on uued, praeguse rentniku ehitamad: Hofes Gebäude - sind alle von dem jetzigen Arrendatore Neuerbauet.

Põllud on samad, aga kogu kari on surnud. Sügisel külveti 134 vakka rukist ja 7 vakka talvenisu:
Hofes Felder: sind 2 Lotten von mittelmässiger, das dritte aber von schlechter Qualitet, bisher unter guter Cultur gehalten, nun aber ist alles Vieh gestorben, diesen Herbst sind 134 Lof Roggen und 7 Lof Winter Weitzen ausgesäet.

Kütismaad on samad: Röhdungen und Küttihzen - etwas jedoch von schlechter qualitet.

Uus veski on, aga vee puuduse tõttu töötab vähe: Mühlen - eine Neu erbauet, welche aber aus Mangel des Wassers wenig mahlet.

Kõrts on väike, mõisa lähedal, õllemüük 50 tündrit: Krüge - eine kleine ohnweit dem Hofe darin 50 Fass Bier verkrügert wird.

Hainasaak on sama: Heuschläge - 15 bis 16 Kujen Stellen.

Karjamaad on mõisa põllumaal, enda tarbeks: Viehweyde - auf dem Hofes Felder, und zur Nothdurft.

Kalapüük on olematu: Fischerey - gar nichts.

Metsa olukord on sama, muud ei ole: Wald - zum Bau in eigenen Grentzen nichts, hat aber in dem anderen Oberpahlschen Güthern in Communione. Brennholtz hinlängl(ich). Sonst keine Appertinentien.

Viina põletakse mõisa tarbeks: Brandtweins Brand - zur Hofes Nothdurft.

Kohustus kirikule on sama: Priester Gerechtigkeit - wird aus dem Hofe bezahlt 3 2/3 Lof jegl(ichen) Korns.

Lõpuks tähendakse, et talupoegade olukord ja varakus ilmeneb järgnevas selgituses:
Der hier unter behörigen Bauern zustand und Vermögen ist aus nachfolgender Specification zu ersehen,
ja et vakuraamat on tehtud varasema rootsiaegase normi järgi:
Das Wackenbuch ist nach Anleitung des vormahligen Schwedischen Norm behörig eingerichtet.

[kaits1]

Äitähh Kirsti suure töö eest.Nüüd ma hulka targem

[kaits1]

Tere.Ikkagi kaevasin ma veel ühe Kaavere mõisa vakuraamatu välja alajaotuse Estica alt.Kas oleks võimalik ka seda tõlkida.Huvitav oleks teada saada neist muutustest mõisas,mis vahepeal on toimunud.
Ette tänades!!!!
Saaga RGADA.274.1.238/2:34

[Kirsti Ervola]

Tere,
nüüd on teised ülevaatusmeehed: Inspector Georg Johann Gerstenberg ja kubja Kassi Pertli Jürri.

Kõrvalmõisa ei ole: Hoflage ausser den Hofe keine.

Kõik mõisa hooned on heas korras: Hofes Gebäude alle im guten Stande.

Põllud on samad, sügisel külveti 130 vakka rukist ja 5 vakka talinisu: Hofes Felder: sind zwey Lotten von mittelmässiger, die dritte aber von schlechter qualité,... ... unter guter Cultur gehalten. Verwichenen Herbst sind hier 130 Lofe Roggen und 5 Lofe Winter-Weitzen ausgesäet worden.

Kütismaad on samad: Röhdungen und Küttihzen etwas jedoch von schlechter qualité.

Veski jahvatab vee puuduse tõttu harva: Mühlen, eine alte so aber wegen Wasser Mangel selten mahlet.

Kõrts on, aga praegu konfiskeeritud Kurista tõttu: Krüge eine, stehet aber gegenwärtig unter sequester wegen(?) Kurrista.

Heinasaak on sama: Heuschläge 16 Kuihen.

Karjamaad on piisavalt: Viehweyde zureichlich.

Kalapüüki ei ole: Seen und Fischerey nichts.

Metsa olukord on sama: Wald zum Bau in eigenen Grentzen nichts, hat aber den Oberpahlschen Wald Commun. Brennholtz zureichl(ich). Sonsten keine Appertinentien.

Talvel põletakse viina kolm tündrit nädalate kaupal: Brandtwein wird des Winters Wöchentlich drey Fass gebrannd.

Kohustus kirikule on sama: Priester Gerechtigkeit 3 2/3 Loof jegliches Korns jährl(ich) vom Hofe.

Ja lõpuks samad tähendused kui aastal 1750:
Derer hierunter gehörigen Bauern itziger zustand und Vermögen ist aus nachfolgender Specification zu ersehen, und
Der Wackenbuch ist nach Anleitung des vormahligen Schwedischen Methode behörig eingerichtet.