Seda märkust on mitme tegelase nime ees, see polem???
Mida see võiks tähendada, kas keegi oskab aidata?
Abimaterjalides seda märkust pole...
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 0,403,81,0
Mida tähendab see märkus?
-
Maret Ehlvest
- Postitusi: 217
- Liitunud: Kolmapäev 14. Detsember 2005, 08:15:12
- Status: Eemal
Mida tähendab see märkus?
Kas võiks olla poolemees (polem), pidas poolt talu?
Noh, ma ise mõtlesin ka, et pooleteramees - sihuke termin oli Eesti ajaloos olemas. Ma täpselt ei tea, aga see pooltera - see sõtlus andami suurusest, vist.
Ju vist oli seotud talumaade suurusega - et mingil ajal tehti näiteks talu pooleks või midagi sellist.
See pooleteramees on ajalooõpikust pärit väljend.
Ju vist oli seotud talumaade suurusega - et mingil ajal tehti näiteks talu pooleks või midagi sellist.
See pooleteramees on ajalooõpikust pärit väljend.
Kui terviktalu pidasid kaks peremeest, siis oligi tegemist pooleterameestega. Talul üks koormis, mida mõlemad pooled pidid omalt poolt täitma (poole jagu), näiteks kui tuli mõisas teha 6 teopäeva jalgsi, siis üks pool tegi 3 ja teine 3.
Terviktalu jagunes pooleks näiteks vendade vahel, kes alguses elasid ühes majas, kuid aja jooksul nende laste ja lastelaste ajal juba rajati omaette majapidamised. Mingil ajal võis ühe pere liin mingil põhjusel välja surra või majapidamiseks võimetuks osutuda (või ka väga edukaks ning siis asustati nad mõnda teise terviktallu) ja nii vabaks jäänud talu pool läks nö võõra pere hallata.
Või siis kui ühel perel läks terve talu pidamine raskeks, kas siis vähese tööjõu või muude olude tõttu. Siis pandi talusse näiteks teine elujõulisem (noorema perepeaga, lastega) pere ka elama ning kahe pere kohustused jagati. Eks neid variante oli teisigi.
Tuleb meeles ju pidada, et kuni pärisperemeesteks saamiseni võis mõis talupidajaid mööda talusid oma suva järgi ümber tõsta (kuigi vist mingil määral oli ka vallal/külarahval sõnaõigust, selles mõttes, et talurahvas pidi tagama, et talu ikkagi peetaks).
Hiljem, tekkisid juba omaette majapidamised ning endised pooleterameeste majapidamised kasvasid niiöelda lahku, omaette majapidamisteks ja taludeks. Ma olengi aru saanud, et kui veel 19.saj lõpus või 20.sajandil räägiti pooleterameestest, siis oli see lahkukasvamine olnud suhteliselt hiline, kui aga kaugemast ajast, siis enam neid asju nii täpselt ei mäletatud (ning eks ikka oli pisut uhkem öelda, et ma pole taluperemees kui et pooleteramees).
18.sajandi pooleterameeste talupaarist sai 19.sajandil kaks omaette talu. Kui just üks pool kehvaks ja teine ootamatult tugevaks ei osutunud. Asja sai ju mingi ajani ka tagasi keerata.
Seetõttu on tihti külas mitu ühenimelist talu, sageli paiknevad talumajapidamised paaris - see paistab näiteks väga hästi välja Vooremaal, kus tee ääres ikka on kaks majapidamist kõrvuti. Eriti ammu oli ilmselt üks talu, mis siis hiljem jagunes. Mõned talud jagunesid hiljem veelgi ning siis tekkis juba 3 või 4 talu kogumeid, mis üldjuhul (st kui uut maad juurde ei tehtud) on mõnevõrra väiksemad, kui nö täistalud.
Terviktalu jagunes pooleks näiteks vendade vahel, kes alguses elasid ühes majas, kuid aja jooksul nende laste ja lastelaste ajal juba rajati omaette majapidamised. Mingil ajal võis ühe pere liin mingil põhjusel välja surra või majapidamiseks võimetuks osutuda (või ka väga edukaks ning siis asustati nad mõnda teise terviktallu) ja nii vabaks jäänud talu pool läks nö võõra pere hallata.
Või siis kui ühel perel läks terve talu pidamine raskeks, kas siis vähese tööjõu või muude olude tõttu. Siis pandi talusse näiteks teine elujõulisem (noorema perepeaga, lastega) pere ka elama ning kahe pere kohustused jagati. Eks neid variante oli teisigi.
Tuleb meeles ju pidada, et kuni pärisperemeesteks saamiseni võis mõis talupidajaid mööda talusid oma suva järgi ümber tõsta (kuigi vist mingil määral oli ka vallal/külarahval sõnaõigust, selles mõttes, et talurahvas pidi tagama, et talu ikkagi peetaks).
Hiljem, tekkisid juba omaette majapidamised ning endised pooleterameeste majapidamised kasvasid niiöelda lahku, omaette majapidamisteks ja taludeks. Ma olengi aru saanud, et kui veel 19.saj lõpus või 20.sajandil räägiti pooleterameestest, siis oli see lahkukasvamine olnud suhteliselt hiline, kui aga kaugemast ajast, siis enam neid asju nii täpselt ei mäletatud (ning eks ikka oli pisut uhkem öelda, et ma pole taluperemees kui et pooleteramees).
18.sajandi pooleterameeste talupaarist sai 19.sajandil kaks omaette talu. Kui just üks pool kehvaks ja teine ootamatult tugevaks ei osutunud. Asja sai ju mingi ajani ka tagasi keerata.
Seetõttu on tihti külas mitu ühenimelist talu, sageli paiknevad talumajapidamised paaris - see paistab näiteks väga hästi välja Vooremaal, kus tee ääres ikka on kaks majapidamist kõrvuti. Eriti ammu oli ilmselt üks talu, mis siis hiljem jagunes. Mõned talud jagunesid hiljem veelgi ning siis tekkis juba 3 või 4 talu kogumeid, mis üldjuhul (st kui uut maad juurde ei tehtud) on mõnevõrra väiksemad, kui nö täistalud.
-
Maret Ehlvest
- Postitusi: 217
- Liitunud: Kolmapäev 14. Detsember 2005, 08:15:12
- Status: Eemal
Mida tähendab see märkus?
Ma arvan, et poolemees ja pooleteramees on erinevad mehed.
pooleteramees - rentnik, kes talu ja selle inventari kasutamise eest maksab poole osaga maasaagist, millest seeme maha arvatud. Andrus Saareste . Eesti keele mõisteline sõnaraamat III, 1962, 1190
poolemees - poole talu pidaja. Andrus Saareste. Eesti keele mõisteline sõnaraamat, IV, 959.
pooleteramees - rentnik, kes talu ja selle inventari kasutamise eest maksab poole osaga maasaagist, millest seeme maha arvatud. Andrus Saareste . Eesti keele mõisteline sõnaraamat III, 1962, 1190
poolemees - poole talu pidaja. Andrus Saareste. Eesti keele mõisteline sõnaraamat, IV, 959.