Jüri ja Anton Laks

[Kalmerm]

Otsin andmeid mulle küll täiesti tundmatu, kuid väidetavalt küllalt tuntud helilooja Jüri Laks´i kohta.
Tema kohta on praegu vähe teada. Õppis Leipzigi konservatooriumis. Pärast tegutses (peamiselt) Peterburis või Gatschinas (Peterburi 1915 aadressraamatus Laks Jüri Antoni poeg Gatschina, Keiser Nikolai I nimeline Vaeslaste Instituut).
Kõige rohkem huvitab mind Jüri Laksi päritolu ja seega andmed tema isa Anton Laksi kohta. Väidetavalt oli ta 1878-87 kusagil Eesti alal politseiülem. Näib et vähemalt Eestimaa kubermangus küll mitte.
Perekonnanime järgi on Lakse terves Eestis muidugi suhteliselt lootusetu otsida. Nii jäängi lootma õnnelikule juhusele, et keegi on nendega suguvõsauurimises või muus seoses kokku puutunud.

[Kalmerm]

Kokkuvõttes peab tõdema, et tegemist on huvitava, aga lootusetu juhtumiga. Eesti päritoluga muusik ja helilooja (?), õppinud Saksamaal, tegutsenud (peamiselt ?) Venemaal. Uurivad ja teavad temast midagi ainult Hollandi muusikaajaloolased. Mingeid andmeid pole õnnestunud leida ka raamatukogudest ning Teatri- ja Muusikamuuseumist.

[vanapaganakas]

Siberi eestlaste ajalooga tegeledes tekkis mul üks lemmik, kelle nimi on Anton Laks. Tegemist oli silmapaistvalt andeka ja edasipüüdliku mehega. Too mees alustas oma karjääri õpetajana kadetikorpuses, siis toimetas Moskvas ajakirja "Московское обозрение". Siis sai sellest tublist filosoofis politseiülem. Aga mitte Eestis (kes siis eestlasel Eestius karjääri teha laskis!) vaid Pensas. Järgnevalt oli ta politseiülem Aarhangelskis, siis Venemaa vanglapealinnas Tobolskis (see on imeilus ajalooline linn, kust kaua aega ka kõik sunnitööle või sundasumisele mõistetud eestlased omal jalal läbi kõmpisid ja siis sealt edasi, juba neile määratud kohtadesse edasi kõndisid, ja praegu asub seal Venemaa üks ilusamaid arhiive). Nii teenis Anton Laks välja kindralmajori pagunid. Korraks vilksatas tema teenistuslehel Riia, ent juba määrati ta Tomski kuberneriks. Tomskis oli ta ametis lühikest aega, ent oli ometi üks populaarsemaid kubernere üldse. Juba ametisse astudes teatas ta, et on ööpäevaringselt kättesaadav kõigile, kes hoolib kubermangu heast käekäigust. Uus kuberner sõitis läbi suure osa oma valdustest. Tema populaarsusele mõjusid kaasa nii kubermangus läbiviidud revisjon kui ka mitmete seadusevastaselt hindu tõstnud viinakaupmehe-monopolisti kohtu alla andmine. ... 1888. aastal sai kuberner jalutuskäigul läbimärjaks, kõlmetus ja suri kopsupõletikku. Tema matustele kogunes peaaegu terve Tomski linn ... 1917. aasta märtsis kirjutati vaimustusega, et Jaan Poska on esimene eestlane, "kes Vene riigis eales kuberneri aujärjele jõudnud". Aga äkki nad eksisid ja lihtsalt ei tundnud ajalugu?

[Kalmerm]

Vabandus, ei osanud sellele teemale enam tagasisidet loota. See on tõesti väga põnev lugu.
Pisut sellest, mis Anton Laksi järeltulijaist, mida vahepeal olen teada saanud.
Ilmselt oli Jüri Anton Laksi ainuke poeg (laps).

Jüri Antoni poeg Laks ja abiellus Klara Christofani t Gessleriga (Hessler ?). 7 nov 1885 sündis neil poeg Mihhail. Peres oli veel ka kasupoeg Konstantin. Mõlemad õppisid Gatschina Orbude Insituudis. Seejärel astus Mihhail Alexander III nimelisse elektrotehnika insituuti. Selle lõpetamise järel töötas raudteede peavalitsuses telegraafi teeniustuse ülemana.
I Maailmasõja ajal muutis oma nö saksapärase perekonnanime ja võttis perekonnanimeks Jurjev. 1917. aastal asus koos abikaasaga elama Moskvasse, kus töötas lektorina Moskva Elektrotehnika instituudis. 1934. aastal sai akadeemikuks.
(Esimesed teoreetilised tööd telegraafiteooria alal NSV Liidus ?) 1934 aastal suri isa Anton, kes on maetud Gatschina kalmistule. 1934 Mihhail Jurjev koos grupi Moskva teadlastega arreteeriti. Mihhail koos perekonnaga saadetakse asumisele Kasastani. Töötas mõnda aega Alma-Ata ülikoolis, kus õppis ka tema tütar Natascha. Uuesti arreteeriti Mihhail Jurjev 6. nov 1937 ja lasti maha 8. märtsil 1938. aastal

[Kalmerm]

Sellise isiku puhul, nagu Anton Laks tekib muidugi soov tema sünnikoht ja andmed Eestis ülese otsida.
Tema sünniajaks märgitakse 2.jaan 1825. aasta. Sünnikoht on teadmata. Vene allikates on tollal teda Baltikumi päritolu tõttu üheselt sakslaseks peetud. Tallinnas 19 saj paar saksa rahvusest Lacks´i ju oli (või olid nad saksastunud eestlased), aga enamus Eesti- ja Liivimaa Laksidest olid ikka eestlased ja ega Anton ja Jüri eriti saksa nimed nagu pole. Anton Ivanovits Laks oli ilmselt Anton (või Tõnu?) Jaani poeg. Perekonnanime, eriti siis kui ta oli pärit Eestimaa kubermangust, ei pruukinud tal sündides/ristimisel veel olla. Paljudes luteriusu koguduste arhiivides on kahjuks just 1820. aastatel meetrikaraamatutes lüngad.
Anton Laks abiellus ilmselt 1840. aastate lõpul või 1850. a aadlisoost Vene kindrali tütre Natalja Aleksei tütar Balbekovaga.

[agusa]

Äkki Henry Laks teaks midagi sellest .