http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.567.3.132:18
Palun, kas keegi oskab välja lugeda, mis märkused on kirjutatud nende kahe Treimani talu taha!
Tänud! Sirje
ma pole kunagi saksa keelt õppinud, sellepärast on mul raskusi päris lihtsatest asjadestki aru saada. tunnen vaid meetrikas ja revisjonides tihemini esinevaid sõnu. kui kellelgi aega ja tahtmist on, äkki aitaks mul aru saada ka sama raamatu 7 ja 8 kaadrist.see on see "peale katku" aeg
ja nagu näha vana legend kolmest mehest peab paika.(Dreymansdorf)
Palun veel tõlkeabi!
Palun veel tõlkeabi!
Viimati muutis berta, Laupäev 21. Veebruar 2009, 23:05:02, muudetud 2 korda kokku.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.567.3.132:18
ma proovisin uuesti
ma proovisin uuesti
Viimati muutis berta, Laupäev 21. Veebruar 2009, 23:12:02, muudetud 2 korda kokku.
-
maidu.leever
- Postitusi: 683
- Liitunud: Kolmapäev 20. Juuli 2005, 12:05:07
- Asukoht: Pärnumaa (Läänemaa)
- Kontakt:
- Status: Eemal
-
Kirsti Ervola
- Postitusi: 1326
- Liitunud: Pühapäev 07. Mai 2006, 19:13:05
- Asukoht: Helsinki
- Status: Eemal
Tere,
sellest aasta 1715 inventarist loen välja et
Lettja Pett on pärit Tallinna suunalt - teisest kohanimest ei kahjuks saa täpsemalt aru - ja 2(??) aasta tagasi sinna tullud: Ist aus Revalschen unter ....iki gebührtig und vor ? Jahr an her gekommen.
Hanns Hindrich Hanns on pärit Neu-Salisist ja aasta tagasi sinna tullud: der deren(?) ist von Neu-Salischen gebührtig und vor ein Jahr an her gekommen.
Ettekanne piltis 7- 8 on ainult selgitus Tahkuranna mõisa majanduse seisukorrast, bilanss a. 1711-1712. - Vasakul on sissetulekud, Debet (viljasaaki ja koormiste rahaline väärtus), paremal väljamenekud, Credit (vilja ostamine, sõjaväe ülalpidamine, mõisa ülalpidamine, palgad).- Aastal 1710 oli Pärnu linna ümberpiirav armee kogu lõiguse võtnud või hävitanud.
sellest aasta 1715 inventarist loen välja et
Lettja Pett on pärit Tallinna suunalt - teisest kohanimest ei kahjuks saa täpsemalt aru - ja 2(??) aasta tagasi sinna tullud: Ist aus Revalschen unter ....iki gebührtig und vor ? Jahr an her gekommen.
Hanns Hindrich Hanns on pärit Neu-Salisist ja aasta tagasi sinna tullud: der deren(?) ist von Neu-Salischen gebührtig und vor ein Jahr an her gekommen.
Ettekanne piltis 7- 8 on ainult selgitus Tahkuranna mõisa majanduse seisukorrast, bilanss a. 1711-1712. - Vasakul on sissetulekud, Debet (viljasaaki ja koormiste rahaline väärtus), paremal väljamenekud, Credit (vilja ostamine, sõjaväe ülalpidamine, mõisa ülalpidamine, palgad).- Aastal 1710 oli Pärnu linna ümberpiirav armee kogu lõiguse võtnud või hävitanud.
Tänan Sind, Kirsti! olen ikka veel hädas, nimelt ma ei saa aru, mida see tabel tähendab! Ja kas ma loen õieti välja - alt kolmas on Letti Peedi sulane Jürgen? ja mis on kirjutatud vasakpoolse lehe peale?Saaga EAA.567.3.132:20
veelkord suured tänud Sulle!
Sirje
veelkord suured tänud Sulle!
Sirje
-
Kirsti Ervola
- Postitusi: 1326
- Liitunud: Pühapäev 07. Mai 2006, 19:13:05
- Asukoht: Helsinki
- Status: Eemal
Tere Sirje,
nii palju kui saan aru, on nimekiris need kes ei ollud peremeehi või vabadikke, aga ometigi omas loomi. Seal on peremeeste sulaseid, vendi, poegi, ja nende hobused, härjad, lehmad ja vasikad. Esimene on ikkagi 'vana naine Simo Marti juures'; temal oli lehm ja vasikas. Letti Peeti sulane Jürgenil oli hobune.
Pealkiri: Verzeichnis derer Tackerohrtschen Bauer Knechten ihr Viehe, nach genauere unter suchen und er forschen wie folget -
Arvan et mõisale oli tähtist kõik ressursid täpselt inventeerida, kuna paljud talud oli sõja, näljahäda ja katkepideemia ajal tühjiks jäänud ja suur osa loomadest oli minetatud.
Aasta 1715 algpoolel [pilt 18] elas Lettja Petti talus 2 meest, 1 naine ja 3 last; peale selle võõraid (Frembde Bauern) 1 mees ja 1 naine. Hobusi oli 3 (ehk hulgas on ka see sulase hobune), lisaks lehm ja 2 vasikat. Põllu pindala oli 1/8 adramaad, töökoormis mõisale nädalas 2 päeva hobusega. - Eelmise, a. 1713 inventari järgi [pilt 14] oli talus ka 2 meest ja 1 naine; lapsi pole mainitud. Hobusi oli 2, põllu pindala 1/16 adramaad.
Ehk ka Tahkuranna mõisa seisund samal ajal oleks võrdlevalt huvitav. Piltis 11-12 on seletatud mõisa ehitiste seisukord ja loomade arv kevadel 1713 ülevaatuse järgi. Mõisale oli turma ajal tõitud karju tühjist taludest üldse 35 veiseid, aga nendest oli ainult 7 lehma ja üks pull üle jäänud. Muud loomad oli 4 siga (tühjist taludest võetud, von verstorbenen Gesindern daher genommen worden), 6 lammast, 4 kitse. Hobuste arv oli ilmselt 4.
Piltis 20 vasakul tõdedakse kolme noore inimise elukohad. Nad oli Tahkurannast ümbes 2 aasta tagasi jalga lasnud. Ühe peaks elama Cirraferis?, teine ja üks tüdruk elab Neu Salisis, poiss Kollo Hanso ja tüdruk Ketkesse Matzi juures.
Aga vihjet Treimani / Dreimannsdorfi küla ajaloost ei nendest dokumenteist kahjuks leida.
nii palju kui saan aru, on nimekiris need kes ei ollud peremeehi või vabadikke, aga ometigi omas loomi. Seal on peremeeste sulaseid, vendi, poegi, ja nende hobused, härjad, lehmad ja vasikad. Esimene on ikkagi 'vana naine Simo Marti juures'; temal oli lehm ja vasikas. Letti Peeti sulane Jürgenil oli hobune.
Pealkiri: Verzeichnis derer Tackerohrtschen Bauer Knechten ihr Viehe, nach genauere unter suchen und er forschen wie folget -
Arvan et mõisale oli tähtist kõik ressursid täpselt inventeerida, kuna paljud talud oli sõja, näljahäda ja katkepideemia ajal tühjiks jäänud ja suur osa loomadest oli minetatud.
Aasta 1715 algpoolel [pilt 18] elas Lettja Petti talus 2 meest, 1 naine ja 3 last; peale selle võõraid (Frembde Bauern) 1 mees ja 1 naine. Hobusi oli 3 (ehk hulgas on ka see sulase hobune), lisaks lehm ja 2 vasikat. Põllu pindala oli 1/8 adramaad, töökoormis mõisale nädalas 2 päeva hobusega. - Eelmise, a. 1713 inventari järgi [pilt 14] oli talus ka 2 meest ja 1 naine; lapsi pole mainitud. Hobusi oli 2, põllu pindala 1/16 adramaad.
Ehk ka Tahkuranna mõisa seisund samal ajal oleks võrdlevalt huvitav. Piltis 11-12 on seletatud mõisa ehitiste seisukord ja loomade arv kevadel 1713 ülevaatuse järgi. Mõisale oli turma ajal tõitud karju tühjist taludest üldse 35 veiseid, aga nendest oli ainult 7 lehma ja üks pull üle jäänud. Muud loomad oli 4 siga (tühjist taludest võetud, von verstorbenen Gesindern daher genommen worden), 6 lammast, 4 kitse. Hobuste arv oli ilmselt 4.
Piltis 20 vasakul tõdedakse kolme noore inimise elukohad. Nad oli Tahkurannast ümbes 2 aasta tagasi jalga lasnud. Ühe peaks elama Cirraferis?, teine ja üks tüdruk elab Neu Salisis, poiss Kollo Hanso ja tüdruk Ketkesse Matzi juures.
Aga vihjet Treimani / Dreimannsdorfi küla ajaloost ei nendest dokumenteist kahjuks leida.
Suur tänu Sulle, Kirsti! Nägid palju vaeva, kuigi enamusest sain ma ise ka aru(inimeste ja loomade arv,koormised jms.)
Ega seda Treimani legendi vakuraamatutest ei leiagi, selle pani mu vaarisa kirja 1965 aastal oma vanaema juttude põhjal(ta ise oli siis juba ligi 90-aastane) Tänapäeval ongi kasutatud just neid materjale küla ajaloo uurimisel. Üks versioon oli, et järele jäid 3 meest - üks Hanso talust(kust mina põlvnen) ja kaks venda Peedi talust.Nüüd tuleb välja, et Hanso tuli Uue-Salatsist ja Letti Peet tuli Tallinna suunalt, aga Letti talust sai hoopis Kestla talu. Võimalik, et üks neist (Lettyl oli ju kaks meest) rajas siis Peedi talu. Aga seda on mul vaja alles tõestada. Ega midagi, eks ma pusin edasi ja kui hätta jään, siis hüüan appi!
Veel kord suur tänu!
Sirje
Ega seda Treimani legendi vakuraamatutest ei leiagi, selle pani mu vaarisa kirja 1965 aastal oma vanaema juttude põhjal(ta ise oli siis juba ligi 90-aastane) Tänapäeval ongi kasutatud just neid materjale küla ajaloo uurimisel. Üks versioon oli, et järele jäid 3 meest - üks Hanso talust(kust mina põlvnen) ja kaks venda Peedi talust.Nüüd tuleb välja, et Hanso tuli Uue-Salatsist ja Letti Peet tuli Tallinna suunalt, aga Letti talust sai hoopis Kestla talu. Võimalik, et üks neist (Lettyl oli ju kaks meest) rajas siis Peedi talu. Aga seda on mul vaja alles tõestada. Ega midagi, eks ma pusin edasi ja kui hätta jään, siis hüüan appi!
Veel kord suur tänu!
Sirje