Bäierler??

[Madis]

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1937.1.334:20
Parempoolse lehekülje keskel:

"Nõmme"
Nõmm Maria (luter. läinud)
laps Arseni /suri
Augustin /....?
Orest /Suurelmaal
Johannes /....?
Aleksei
Feodor

Mis on kirjas Augustini ja Johannese nimede järel? Kas see on mingi mittegrammatiline viis öelda, et mehed olid õllemeistrid? Aga kõik muu tekst on ju eesti keeles?

[Assar]

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1937.1.334:20
Parempoolse lehekülje keskel:

"Nõmme"
Nõmm Maria (luter. läinud)
laps Arseni /suri
Augustin /....?
Orest /Suurelmaal
Johannes /....?
Aleksei
Feodor

Mis on kirjas Augustini ja Johannese nimede järel? Kas see on mingi mittegrammatiline viis öelda, et mehed olid õllemeistrid? Aga kõik muu tekst on ju eesti keeles?

Tere Madis!
Mina uurin seda suguvõsa, mis kannab variatsioone Bäuerleu, Bäuerle, Bauerle, Beyerle jne. Enda suupruuk kannatab kõige paremini välja Bäuerle. Ma arvan, et Breuerei on küll pruulikoda, aga antud juhul on see ikkagi inimese nimi. Kas sul on veel andmeid selle suguvõsa kohta?

Isiklikult arvan, et Nõmm, Maria on koos oma lastega luterlaseks läinud ning ta kirje on maha tõmmatud. Selle asemel on tindiga kirjutatud
"Jüri Bäuerlee, suurelmaal Bäierlee".
Pakun, et see tekst pole perekond Nõmmega seotud.
Kui on siis lõhnab väga lahutuse järgi. Bäuerle´de suguvõsa on Pärit Reini äärsest Strassburgis ja üle Eesti laiali valgunud. Nikolai Bäuerle oli aastast 1921 usuõpetaja ühisgümnaasiumis Kuressaares. Enne seda pastor-vikaar Võrus. Ilmselt oli tal tütar Lydia, kes käis Kuressaare Saksa põhikoolis (Grundschule).

Jään ise ka põnevusega ootama, mis Sina ja teised arvavad.

[Madis]

Äärmiselt põnev on see kuivõrd erinevaid asju võivad kirikuraamatutest välja lugeda erinevad silmapaarid! Igaüks meist valdab veidi teistsugust informatsiooni ja see võimaldab asju hinnata teistmoodi. Mis veelkord annab tunnistust käesoleva foorumi suurest kasutegurist igaühele - info jagamine toob tegelikult infot juurde.

Assari tõlgendus on põhimõtteliselt võimalik küll. Siiski püüaksin seda veidi servast kangutada, et vaadata vundamendi tugevust. "Nõmme" juurde on märkused kirjutatud tumedama tindiga, nagu mujalgi selles dateerimata personaalias. Esimene sõna: kas SURI või JÜRI? Pakuksin siiski, et SURI - sest sarnane sõna paikneb ka naaberleheküljel, kus tähendus peaks kindlasti olema fataalne. Siiski jätab otsad lahtiseks "Nõmme" teksti kõrval oleva märkuse U-tähe peal olev üleliigne täpike, mis võiks teha U-st Ü.
SURI kasuks võiks rääkida see, et Arseeni elutee lõppes (vist) 1930, millise ajaga laias laastus võiks minu arvates dateerida ka käsitletava dokumendimustandi.

Muud argumenti mul selle Jüri Bäuerlee jalgealuse õnnestamiseks vist polegi. Kui ehk...mispärast peaks peen koolmeister elama 20. sajandi Saaremaa küla ühes kõige vaesemas ja tillukesemas majapidamises? Sest just "Nõmme" alla ta ju personaaliamustandis paigutatud on?
Ootan huviga!

[Assar]

Assari tõlgendus on põhimõtteliselt võimalik küll. Siiski püüaksin seda veidi servast kangutada, et vaadata vundamendi tugevust. "Nõmme" juurde on märkused kirjutatud tumedama tindiga, nagu mujalgi selles dateerimata personaalias. Esimene sõna: kas SURI või JÜRI? Pakuksin siiski, et SURI - sest sarnane sõna paikneb ka naaberleheküljel, kus tähendus peaks kindlasti olema fataalne. Siiski jätab otsad lahtiseks "Nõmme" teksti kõrval oleva märkuse U-tähe peal olev üleliigne täpike, mis võiks teha U-st Ü.

Tegelikult see variant "JÜRI" häiris mind ka. Nagu ma mainisin Strassburgist pärit Jüri????? Kuigi sealt põlvnemine toimus 18 sajandil, pole ma leidnud ühtegi eestlast selles suguharus. Ennemini usuks ma, et kui sinna on kirjutatud Jüri, võis ta olla pigem Georg, Georgi või äärmisel juhul Juri. Pealegi selliseid variante mul suguvõsas praegustel andmetel pole. Kuressaarega on seotud see vaimulik ja usuõpetaja Nikolai ja ta tütar Lydia - tema perest üldse vähe tean. Võimalik, et veel üks Nikolai, tolle õde Bertha Caroline (*1870 Tartusm aga on Kuressaarest 1933 Tallinnasse ümber asunud, kunas sinna sai ma ei tea). Võib oletada, et Kuressaarde võis sattuda kuidagi juba Bertha ja Nikolai isa Alexander Magnus Bäuerle (*1817 Tartu) sõjaväearst, sealhulgas mingi aeg sõjalaevastikus.

Kui aga tõlgendada rida realt, siis saaksime seda moodi:

Arseeni - suri
Augustin - Bäierlee
Orest - suurel maal (mandril siis ilmselt)
Johannes - Bäuerlee?

Selline tõlgendus oleks nagu naljakas Eriti, mis puudutaks Augustini ja Johannest. Päriselt ei saa ma välistada, et keegi minu omadest võttis eesti naise ja siis võis ju ka Jüri sündida

Muud argumenti mul selle Jüri Bäuerlee jalgealuse õõnestamiseks vist polegi. Kui ehk...mispärast peaks peen koolmeister elama 20. sajandi Saaremaa küla ühes kõige vaesemas ja tillukesemas majapidamises? Sest just "Nõmme" alla ta ju personaaliamustandis paigutatud on?

See argument häirib mindki. Suurem osa suguvõsast on olnud vaimulikud, arstid, sõjaväelased, kõrgelt haritud tüübid ... Jüri
Mitte, et Jüri seda kõike olla ei võiks, aga ikkagi ...
Mina oskaksin välja pakkuda kaks varianti:
1. Vähemalt osa sellest tekstist pole seotud perekond Nõmmega.
2. Keegi Jüri Bäuerle on selle proua Nõmme ikkagi ära võtnud - selle vastu räägib see, et harilikuga tekst on pealkirjastatud "Nõmme" nime all ja ka hilisem tindiga tekst!!!.

Minul tekib siiski küsimus Arseeni võib ju olla surnud ning Orest ükskõik kui kaugel ja suurel maal, aga mis seob Augustini ja Johannest Bäuerledega? Pealegi Johannese puhul on veel küsimärkki lõpus! Oleks nad naisterahvad, siis arvaksin, et abiellusid kellegi sellisega ja Johannese puhul on see jutu tasemel info (?)! Tead sa kes nende loetletud laste isa võiks olla ja midagi laste saatusest?

Minu esialgse väljalugemise kinnituseks räägiks ka see, et just nimelt suurelt maalt see suguvõsa Kuressaarde tuligi. Pole välistatud, et isegi Venemaa kaudu. Aga nüüd ma oma esialgses vastuses enam nii kindel pole ka.

Aga sellega pean nõustuma küll, et nii paeluvalt huvitavat vastasseisu pole mul siin foorumis tõesti veel kellegagi tekkinud. Hädasti kuluks ära kolmas paar silmi

[Madis]

Maria lesestus juba 1909 ja hiljem polnud ta mitte kunagi enam abielus. Kuid tal oli lesepõlves veel koguni vähemalt 7 last (aga võib-olla ka 8, sest poeg Johannes sündis 1910, täpseid daatumeid ja sellest tulenevad järeldusi aga pole paraku võimalik leida meetrikalünga tõttu), kelle isa(de) kohta ametlikke andmeid pole!

Siiski on vähemalt meetrikajärgselt kindel see, et Maria nö seaduslikud pojad on nii Arseeni (1902), Augustin (1904) kui ka Orest/Oskar (1908), seega vähemalt need pojad ei tohiks Bäuerle nende ISA olla.
Samas ta võiks olla nendega seotud näiteks ema ülalpidajana. Kuigi kui arvestada, et loetletud noormehed polnud sellal enam mitte lapsed ja nad suutsid end ise elatada, siis ei saa Jüri-Georg vist olla ka nende leivaisa.

Kusagilt perepärimusest (Maria on minu vaarema isaliini pidi) meenub, et keegi tema poegadest töötas Kuressaares, tollasel Pikal tänaval asunud õlletööstuses (umbes praeguse Tooma poe kohal). Sellest ka arvamus, et B-tähega algav sõna võiks ehk tööstust-ametit tähendada. Kuigi siin ei klapi saksakeelne sõnapilt muidu eestikeelses ja eestiaegses raamatus.

Käisin neil päevil Tartus ajalooarhiivis ja tutvusin seal ürikuga 1552.1937.1.328, personaaliaga, mis millegipärast pole veel saagasse jõudnud. Sealt leidsin omapärase Maria Nõmme peret käsitleva märkuse:
"Ivani lesk Maria on ise ja muist ta perekonda ka VALATINOODLASTE kog. üle läinud, kas on lastest veel keegi ap.-õig?"
Personaalia on dateerimata, oletatavasti pärit 20-ndate lõpust, 30-ndate algusest. Tekst sinna on kirjutatud võrdlemisi vabakäeliselt ja hoogsalt, kuid siiski loetavalt. Sõna VALATINOODLASTE ei suutnud ma teisiti välja lugeda, kuigi sellisel moel ei ütle ta mulle absoluutselt mitte midagi.
Huvitav, kas too Juri Bäuerle võis olla usutaganeja - uue usulahu algataja? Usuasjanduses haritud mehena võiks tal sellist potentsiaali olla küll. Ühtlasi aitaks see deus ex machina'na meil kimbatusest välja pääseda

[Assar]

Maria lesestus juba 1909 ja hiljem polnud ta mitte kunagi enam abielus. Kuid tal oli lesepõlves veel koguni vähemalt 7 last (aga võib-olla ka 8, sest poeg Johannes sündis 1910, täpseid daatumeid ja sellest tulenevad järeldusi aga pole paraku võimalik leida meetrikalünga tõttu), kelle isa(de) kohta ametlikke andmeid pole!
Siiski on vähemalt meetrikajärgselt kindel see, et Maria nö seaduslikud pojad on nii Arseeni (1902), Augustin (1904) kui ka Orest/Oskar (1908), seega vähemalt need pojad ei tohiks Bäuerle nende ISA olla.
Samas ta võiks olla nendega seotud näiteks ema ülalpidajana. Kuigi kui arvestada, et loetletud noormehed polnud sellal enam mitte lapsed ja nad suutsid end ise elatada, siis ei saa Jüri-Georg vist olla ka nende leivaisa.

Jah, ega sinu kirja uus info olukorda ei kergendanud küll. Küsimus on ju endiselt õhus, et kui kahel suguvõsal isegi hõimlust ei ole (ilmselt siiski on nii), mis neid siis seob, sest Bäuerled on tõesti Nõmme all. Üks variant võib tõesti olla see, et see koht kuulus kellegile Bäuerlele, kes elas "suurel maal" - näiteks Jüri või kes iganes. Ma ei tunne isegi ühtki Georgi nimelist Bäuerled. Kuna too Kuressaare Bäuerle (nikolai) oli vaimulik ja usuõpetaja, siis tema seisusest tulenevalt ootaks ehk küll sellist altruismi, kellegile kodu ja ülalpidamist pakkuda. Isegi kui ta pidi töötama selle inimese juures. Pärast EW teket oli too Nikolai, aga kuival,mis kuival. Ma kahtlustan, et too õpetaja koht võis olla õlekõrs sellele mehele. Eriti kui arvestada, et ka õpetaja palka keeldus Saare maavalitsus talle maksmast. Siis on seegi variant savijalgadel. Mingi suuna võiks anda kinnistu välja tellimine Nõmme krunt. "Nõmme" AIS andis mustmiljon vastet. Sul ehk oleks rohkem infot seda täpsustada. Seal peaks olema omanikud ka ju kirjas. Siis saaks vähemalt teada, et see versioon on jama või siiski mitte.
lisan lingi

https://ester.utlib.ee/search*est/?sear ... C3%A4uerle

(siinsele süsteemile see aadress paistab ei meeldi) N. Bäuerle paistab olevat olnud ikkagi luterlane. Seni ma seda tõesti ei teadnud. Seega ei peaks teda apostlikust kirikust üldse leidma?!

Käisin neil päevil Tartus ajalooarhiivis ja tutvusin seal ürikuga 1552.1937.1.328, personaaliaga, mis millegipärast pole veel saagasse jõudnud. Sealt leidsin omapärase Maria Nõmme peret käsitleva märkuse:
"Ivani lesk Maria on ise ja muist ta perekonda ka VALATINOODLASTE kog. üle läinud, kas on lastest veel keegi ap.-õig?"
Personaalia on dateerimata, oletatavasti pärit 20-ndate lõpust, 30-ndate algusest. Tekst sinna on kirjutatud võrdlemisi vabakäeliselt ja hoogsalt, kuid siiski loetavalt. Sõna VALATINOODLASTE ei suutnud ma teisiti välja lugeda, kuigi sellisel moel ei ütle ta mulle absoluutselt mitte midagi.
Huvitav, kas too Juri Bäuerle võis olla usutaganeja - uue usulahu algataja? Usuasjanduses haritud mehena võiks tal sellist potentsiaali olla küll. Ühtlasi aitaks see deus ex machina'na meil kimbatusest välja pääseda

Ka mulle ei ütle see sõna midagi. Üritan kunagi selle säiliku välja tellida. Kuid millegipärast ma arvan, et seda Jürit olemas pole olnudki. Nikolai Bäuerle, aga ma ei arva, et usku vahetas. Kõlaks sarnaselt nagu "Savisaar astus reformierakonda". See tundub jabur (mine tea muidugi). Vaevalt ta jõudis usulahku asutada veel 1934 oli ta luterlane.
AIS abiga leiab 1934 aastast ka säiliku "Nikolai Bäuerl'i karistamise asjas trükitoodetel ilmumise kuupäeva puudumise pärast". Mis ilmselt sama teos oli, millele ülal viitasin. Ma arvan, et me valgume liialt teemast kõrvale, kuigi kõik variandid tuleks muidugi läbi kaaluda. Sobivaid Ivanne/ Johanne oleks mul küllalt pakkuda.

[Kärri.Sõelsepp]

Äkki need kaks noormeest olid hoopis õpetaja Bäuerlee hoole all koolis? Vaene lesknaine vaevalt neid omal jõul kooli jaksas saata, äkki olid lahtise peaga poisid ja said nö stipendiumi?
Ja Jüri kohta - äkki on kohanimi?

[Assar]

Äkki need kaks noormeest olid hoopis õpetaja Bäuerlee hoole all koolis? Vaene lesknaine vaevalt neid omal jõul kooli jaksas saata, äkki olid lahtise peaga poisid ja said nö stipendiumi?
Ja Jüri kohta - äkki on kohanimi?

Õpetaja hooleall olek on praegu hüpoteetiline võimalus. Pealegi pole teada (vähemalt mulle) nende koolihariduse omandamise kohta midagi. Võib olla ei käinudki koolis vähemalt mitte ühisgümnaasiumis. Võimalik seos Nikolai Bäuerlega pole ka ju fakt.

Üks mõte tekkis veel. Äkki on tõesti nii, et need lahtise peaga noormehed on antud lehel "Nõmme" all kirjas, aga mingi sissekande leiaks nende kohta näiteks "Bäuerle" alt. Ma nüüd ei otsinud ise veel, kas selline variant üldse eksisteerib. See oleks üks hirmus igav ja üsna reaalne võimalus.

Kuid mind ikkagi häirib asjaolu, et tindiga juurde kirjutatu nii ilusasti lause moodustab: "suri Bäuerle suurel maal Bäierlee". Kui nii oligi mõeldud, siis on võimalus oletada, et proua Nõmm jõudis ikkagi veel kuidagi Bäuerleks saada enne surma.

Vaadates teisi kirjeid. Siis märkused on tehtud ikkagi horisontaalselt ja jutte kõrvale pole mujal kirjutatud. See soosiks esimest hüpoteesi.

Kuid mul on ikkagi küsimus õhus. Kõik teised isikud kellel oli kommentaar tindiga juures (pea kõigil) olid maha tõmbamata. Nõmmekatel oli maha tõmmatud harilikuga harilik osa. Ilmselt põhjuseks nende lahkumine sealt, sest ära nad ei surnud ju kõik. Hiljem on seda ikkagi mingil põhjusel täiendama hakatud. Tulid tagasi? Tagasitulekut toetab ka see, et tindiga osa pole maha tõmmatud, pigem vastupidi tindiga on uuesti Nõmme juurde kirjutatud.

Kirjutatud esimene sõna peab olema "suri", sest J täht on tal teistsugune Vt. kõrval lehel "Jaani", "Jaani poeg". See väike täpp on lihtsalt meie segadusse ajamiseks lisatud.

Leidsin AISst siiski midagi:

Toiduainetekauplus Augustin Nõmm, ERA.891.2.3728, 27.01.1928-10.08.1937

Isiklikud kontokaardid: Nõmm, Vaike Arseni t., EAA.V-915.2k.2191, 1963

Isiklikud kontokaardid: Nõmm, Valentina Arseni t., EAA.V-915.2k.2192, 1962-1963

Nõmm, Vaike Arseni t, ERAF.4897.51.69, 16.02.1978-10.03.1978

NÕMM Aleksei Andrus (1895). PÕLD Aleksander Priido (1906), ERAF.130SM.1.14616

Nõmm, Aleksei, SAMA.162.1.6158 17.08.1988-17.08.1988

Nõmm, Aleksei Andrese p., ERA.2013.3.208

Nõmm, Aleksei Irodioni p., ERA.28.2.11263

Nõmm, Aleksei Maria p., ERA.R-1.20.1433

Nõmm, Aleksei vt. sü. 3072 Nõmm, Melanie, ERA.3653.8.3027 1930-1936

NÕMM, Maria Aleksei t. 1934 Saaremaa. NÕMM, Melanie Martini t. 1901 Saaremaa, ERAF.3-N.1.5017

Nõmm Vladimer Feodori pg., ERAF.2150.3.13 11.08.1951-16.08.1951

1953.a. lahkunud töötajate isiklikud toimikud: Nõmme, Nikolai Feodor, EAA.V-242.2k.165 19.01.1952-04.10.1953

Ehitusfirma Oskar Nõmm'e poolt Tallinn-Jõhvi maanteel teostatud töödel töötanute töötasulehed, ERA.R-134.1.71 04.1942 (selliseid oli palju)

Nõmm, Oskar (matrikli nr.12651), EAA.2100.1.10339

Nõmm, Oskar, ERA.3653.8.597 1935-1938

Erinevad isikutoimikud kus Oskar Nõmm on Joosepi, Mardi, Pauli ja Peetri poeg.

Ilmselt leiaks veel midagi. Äkki oled ise juba otsinud ka.

[Madis]

Nõmmede kohta tean enamusi asju võrdlemisi täpselt ja ammendavalt. Esitan siin meie teemasse puutuva kokkuvõtlikult:

Maria Nõmm (Nõmme Marii) oli abielus Joann Nõmmega (Nõmme Juhan). Abiellusid nad Saaremaal Kärla kihelkonnas ja sealt kolisid Nasva kalurikülla, kuhu rajasid väheldase talu. Nasvaga ja Nõmme taluga võib neid seostada alates aastast 1903. Majapidamine on samanimelise suguvõsa käes olnud järjepidevalt ja katkematult kuni tänase päevani. Aastast 1919 kuni 1957 (Maria surm) oli Nõmme koht Maria Nõmme nimel, tema nimel käis kõikvõimalik kirjavahetus riigiasutustega.
1909 (Joanni surm) kuni 1918 aastate kohta mul täpne info puudub, pole arhiividest dokumente leidnud. Võimalik muu Nõmme koha omanik saab figureerida ainult selles ajavahemikus.
Kahe peale soetasid nad lühikeseks jäänud kooselu jooksul vähemalt 5 last, võib-olla ka kuus, sest poeg Johannes sündis 1910, ta võib olla Juhani järglane, ka nimepanek annab alust seda arvata. Paraku pole preagu kasutada olevatest andmebaasidest võimalik leida ei Juhani surma- ega Johannese sünnidaatumit.
Igal juhul on Arseeni, Augustin ja Orest (hüütud Oskariks) Juhani pojad.
Arseenil järglasi polnud, ta suri 1930 poissmehena. Samuti polnud järglasi teistel Juhani poegadel, niiet tema liin suri Nõmme peres välja. Siiski jäi Juhanist jälg maha - tema perekonnanime kandsid Nõmme Marii ülejäänud 7 poega, mis soetatud väljaspool abieluja kannavad siiani nende järeltulijad.
Paraku on nii, et viimatimainitud poegade isa nimi pole meile 100%-lise tõenäosusega teada. On olemas üks kandidaat, kelle kohta on mõningaid andmeid perekonna suulises pärimuses. Kahjuks jõudsid poegade-põlvkonna liikmed manalasse variseda enne kui nende ridade kirjutaja jõudis sugupuu-uurimisega tegelema hakata...
Võimalik, et Marii elas nö porduelu osalt tänu sellele, et kuulus lahkusku, millest eile ka põgusalt jutt oli ning oli vastavalt selle usulahu tavadele laulatatud või kokku elama lubatud mõne meesterahvaga-usukaaslasega. Sest ametlikult pole ta mitte kunagi teist korda abiellunud. Võimalik on ka see, et mainitud usulahk suhtus igasugu kodanikukohustesse äärmiselt rutiinivabalt, sest Nõmme pere liikmete surmade ja sündide kohta on EW ning EAÕK andmebaasidest infot leida peaaegu võimatu. Siiski on teada, et aastal 1918 sündinud poeg Vassili tuli siia ilma õigeusu kiriku sakramendi järgi. Kuigi ka siin on oma konks - tema hädaristimise tegi oma küla mees ning poisslaps elas vaid 2-nädalaseks.

Pikk jutt sai. Mida öelda kokkuvõtteks?
Ametlikult pole Maria Nõmm abielus olnud mitte kellegagi peale Joann Nõmme.
1919-1957 oli Nõmme talu Maria Nõmme nimel.
Perekonnapärimus pakub vähemalt osade Maria poegade isaks Aleksander Kapperi-nimelise mehe.
Bäuerle-nimelise mehe või naisega perekonnapärimus Nõmmesid ei seosta (aga loomulikult pole võimalik ka mingit seost välistada)
Nõmmede perekonnale nö risti peale tõmbamine EAÕK personaalias on seotud mitte kolimise, vaid usuvahetusega
Nõmm, Aleksei Maria p., ERA.R-1.20.1433 - see toimik on Nõmmede perekonnaga seotud, muud vist mitte.

Millisel ajavahemikul on Bäuerled Kuressaare ja Saaremaaga seotud? Mis aastal sündis Georg Bäuerle? Maria Nõmme sünniaasta oli 1879

[Assar]

Ametlikult pole Maria Nõmm abielus olnud mitte kellegagi peale Joann Nõmme.
1919-1957 oli Nõmme talu Maria Nõmme nimel.
Perekonnapärimus pakub vähemalt osade Maria poegade isaks Aleksander Kapperi-nimelise mehe.
Bäuerle-nimelise mehe või naisega perekonnapärimus Nõmmesid ei seosta (aga loomulikult pole võimalik ka mingit seost välistada)
Nõmmede perekonnale nö risti peale tõmbamine EAÕK personaalias on seotud mitte kolimise, vaid usuvahetusega
Nõmm, Aleksei Maria p., ERA.R-1.20.1433 - see toimik on Nõmmede perekonnaga seotud, muud vist mitte.

Millisel ajavahemikul on Bäuerled Kuressaare ja Saaremaaga seotud? Mis aastal sündis Georg Bäuerle? Maria Nõmme sünniaasta oli 1879

Mis puutub Georg Bäuerlesse, siis nagu ma ka oma teises kirjas kirjutasin...

... Ennemini usuks ma, et kui sinna on kirjutatud Jüri, võis ta olla pigem Georg, Georgi või äärmisel juhul Juri. Pealegi selliseid variante mul suguvõsas praegustel andmetel pole.

... pole selliseid mulle teada olevate sugulaste seas. Bäuerlede sidet Saaremaaga olen vähe uurinud. Selle olemasolu selgus ka alles eelmisel aastal. Bäuerled elasid Kuressaares veel 1939, kuid kahtlane kas nad peale Umsiedlungit ja ilmasõdu siia jäid või vähemalt mõned neist. Aga minu enda olemasolu näitel võiks arvata, et ilmvõimatu mõne järeltulija elamine praegugi Eestis pole. Millal nad tulid pole päris kindel. 1921 olid nad juba kindlasti Saaremaal. Pole veel välja selgitanud kui palju neid seal üldse olla võis. 1933 läks keegi neist ära Tallinnasse. Avastasin selle siis kui indekseerisin Oleviste personaalraamatuid. Seega täiesti juhuslikult.

Tean, et üks Carl Friedrich Christoph Bäuerle (2 I 1852 Nowarshew/ Pihkva kbr. – 22 III 1918 Tartu) poeg on leeris käinud 1923 Kuressaares. Ilmselt elas ta seal kogu perega, keda tean tema ta naine ja 9 last. Aga millal ta tuli, ei tea. Oman mingit ülevaadet ta eluloost. Seal pole Kuressaarega mingit pistmist. Mees oli pedagoog, koolide inspektor ja alates 1880 ühes Tallinna Gümnaasiumis vene keele õpetaja. Kahtlustan Reaalkooli, aga tõendeid pole piisavalt.

Aga too, kes tuli 1933 aastal ära Tallinnasse pole üldsegi mitte selle mehe tütar vaid õde. Seega tekib küsimus, et äkki juba nende isal oli põhjust Saaremaale minna.
Nende isa oli Alexander Magnus Bäuerle (*6 X 1817 Tartu) surmaaeg on teadmata. Elulugu jookseb aastani 1858, mille järel elas Tartus. Aga võib olla mitte siis kogu aeg. Mees oli staabiarst ja tegutses suurema osa ajast hoopistükis Venemaal mitte Balti kubermangudes. Oletan, et suri Tartus, aga surma kohta andmeid pole. Äkki suri Kuressaares?!

Too pastor-vikaar Nikolai Bäuerle on emma-kumma poeg. See tähendab mõlemal oli poeg Nikolai, ning mõlemate saatused on üht või teistmoodi viinud Kuressaarde. See vajab veel täpsustamist. Pastor Nikolai sünniaeg võib olla 8 X 1892 või 16 VI 1864. Ise arvan, et pigem see esimene siiski. Sest ta peab olema ca. 1925...27 sündinud tütre isa. Noo isa vanus läheb küll kõrgeks, aga pole päriselt välistatud.

Tunduvad olema luterlased kõik, aga ma üldse ei imestaks, et kui Venemaal terve elu vene kroonut teenid ja karjääri teed, et mingil hetkel saab sust ortodoks.

Äkki oli abi natuke. Aga praegu tundub küll kõik seda nägu olevat, et lahendus ei selgu niipea. Seniks kuni me ei tea, miks nad Nõmme alla kirja pandud on. Ma küll aadressi ei tea, aga tean niipalju, et nad elasid Kuressaare linnas, mitte Nasval.

[Madis]

Vestlesin veidi suguvõsa vanemate inimestega ja sain mõnd infokillukest, mis mõningal määral ehk lahendavad meie probleemi.
Nimelt seostatakse tõepoolest Nõmmesid ning "Pöierlei'd" ning mingil moel on asjasse seotud veel ka Kuressaares enne sõda asunud Valdmanni pansion. Pansion asus kuursaalist üle tee, hoone pärast sõda tasapisi amortiseerus ning 80-ndatel lammutati. Seejärel ehitati tema asemele sama välimusega mulaažhoone, kuhu ehitati tolle aja nomenklatuurile korterid. Kes Kuressaares käinud on, see ehk teab seda torni ja rohkete rõdudega hoonet.
Niisiis on Bäuerle perekond Valdmanni pansioniga kuidagimoodi seotud. Ei oska pakkuda -ja allikad ei mäletanud nii täpselt ka-, kas perekond lihtsalt elas pikka aega pansionaadis või pidas ta seda mõnda aega. Selge on aga see, et meie arutleu ühe peategelase Maria Nõmme/Nõmme Marii ühe noorema poja Aleksei abikaasa Marie töötas Bäuerle'de perekonnas (ning asudes Valdmanni pansionaadi hoones) kas teenija või lapsehoidja või mõlemana. Perekond olnud tore ja sõbralik ning suhtunud Mariesse hästi. Sellest andnud tunnistust ka rohked mälestusesemed, mida nad talle kinkisid või jätsid enne 1939-nda aasta suurt kolimist.
Nimedest pole rohkem teada kui et Marie olnud perepoeg Davidi hoidja. Davidi sünd jääb 30-ndatesse aastatesse.
Millegipärast pole Kuressaare luteri kiriku saksa meetrikast Bäuerle nime võimalik leida. Ehk olid nad õigeusklikud? Või hoopis näiteks katoliiklased?

Veel jääb lahtiseks küsimus, miks on personaalias Nõmmede pere juures kaks korda mainitud nime Bäuerle? Vaadates personaaliat tundub, et mustand on kirjutatud vaid märkuste ja info kogumiseks ning märkuste autor on teinud ääremärkusi nii surmade, abielude kui ka elu- ja tööpaikade kohta. Kellegi nime järgi on kirjutatud, et ta on merel, kellelgi aga et suurel maal. Ehk oli siis nimi Bäuerle Saaremaa ja Kuressaare olusid tundva inimese jaoks piisav, et automaatselt teada, et see ja see hingekirja liige töötab näiteks Valdmanni pansionis?

[Assar]

See infokild on muidugi väga huvitav. Toda Davidit ma ei tea. Tean vaid tütar Lydiat, kes ilmselt on siiski 1920ndatel sündinud. Võimalik, et õde ja vend siis, sest palju selle suguvõsa liikmeid Kuressaares olla ei saanud ja needki kippusid tagasi suurele maale.

Enne Umsiedlungit ei saanudki muidugi teab mis asju ära viia ning väga palju on piiranguid. Proovin nüüd selle Kuressaare Bäuerle´dega tõsisemalt tegelema hakata. Aga infokild aitas kindlasti tõele palju lähemale. Proovin nüüd omakorda uurida natuke maad. Kuid mul on see keerulisem, sest ma ei tunne ühtki sugulast hetkel, kes sellenimelisi võiks mäletada. Midagi ehk annaks ikka teha.

[Assar]

Tere Madis ja kõik teised!

Aega natuke mööda läinud jälle, aga oluliselt targemaks pole ma saanud. Natuke ehk siiski.

Bäuerle suguvõsa on olnud kõigist mu kahtlustest hoolimata siiski luterlik lõpuni. Need Kuressaare Bäuerled on kõik Carl Friedrich Christoph Bäuerle (1852 - 1918) järeltulijad sh. too Nikolai Bäuerle. Aga sündinud pole neist keegi Kuressaares, vaid hoopis Tallinnas - Suurel maal.

Davidi nimelisi Bäuerleid ei tea. Tol Nikolail oli ka naine, kelle aga võttis 1927 aastal Valgas. Tütar Lydia kohta on ka kusagil mujal sündinud, kui Kuressaares. Kui abielluti Valgas võib olla seal.

Valdmanni pansioni kohta ei oska endiselt sõnagi poetada. Vestlesin oma kontaktisikuga Saksamaal, kes ka seda suguvõsa uurib, kuid ka tema jäi vastuse võlgu. Aga kas äkki oled sina vahepeal midagi uut välja kaevanud? Vihjasid 1939 aastal suurele kolimisele. Kas sa selle kohta midagi rohkemat ei suuda öelda/ välja uurida. Tolle Nikolaiga praegu sealtmaalt katkeb ja ma ei kujuta ette, mis sellest perest sõja ajal sai ning kust ma seda teada võiks saada.

[Madis]

Üht-teist õnnestus tõesti välja selgitada ja abiks oli siin üks inforohke raamat:
Jaanus Plaat - "Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.-20. sajandil"
Lehekülgedelt 127.-128 võib leida andmeid mõningasest kirikulõhest Saaremaa luteri kirikuõpetajate vahel. Lühidalt võib teema kokku võtta nii: Nikolai Bäuerle oli aastatel 1920-1926 Kuressaare koguduse ülemõpetaja. 1926 võeti EW-s vastu uus usuühingute seadus ning Bäuerle registreeris vastavalt sellele omaenda konservatiivse, nn tõsiluterliku ühenduse "Vaba Sinod" (viitasin eespool märkele personaalias, millega oli Nõmmede pere juurde kirjutatud, et nad liitusid justkui mingite "valentinoodlastega". Eks ma ei osanud käsikirjalisest märkest välja lugeda, et tegemist oli "vabasinoodlastega"). Kuressaare kogudus lõhenes kaheks ning Bäuerle lahkus koos 146 mõttekaaslasega EEELK-st ning asutas Kuressaares Luterliku Vaba Kiriku koguduse. Tundub, et seoses Bäuerle lahkumisega 1939 (sellele viitab ka raamat) kuivas kogudus kokku ja liikmed liitusid uuesti Kuressaare Laurentiuse kogudusega.
Mis puutub Nõmmedesse, siis nende anabasis kätkes endas üleminektu kõigepealt Kuressaare õigeusu kogudusest Vaba Sinodisse ning seejärel sealt Laurentiuse kogudusse. Oletan, et esimene üleminek võis aset leida karismaatilise Nikolai Bäuerle mõjutusel. Kuna ilmselt mõni Nõmmedest töötas tema teenijana või sulasena, siis on pakutav stsenaarium tõenäoline küll. Ühtlasi saab ka vastuse, miks Nõmmede kohta sõdadevahelistest kirikuraamatutest mitte midagi leida pole. Samuti võib poisike David just sellepärast olla luteri raamatutest leidmata.
Samas tekib muidugi uus küsimus - kus olid hingekirjas vabasinodlased?

[Madis]

AIS andmebaasist võib leida toimikuid ka nimekujudega Bäuerl, Bäuerli ja Bäuerla. Otsinguks kirjutada Bäuerl*

[Assar]

Tere Madis!
Pole siia teemasse ammu kirjutanud enam, kuidas sul vahepeal uurimusega läinud on. Oled midagi huvitavat teada saanud?
Mul tekkis Kristi Ervolaga siin foorumis teema all seoses pastor Raupachiga ning ta soovitas mulle ühte Erik Amburgeri raamatut. Tutvusin siis mis see mees veel kirjutanud on ja tellisin huvi pärast ka selle raamatu välja:

Paul Baerent, Erik Amburger, Helmut Speer, Böhlau Verlag Köln Wien 1977, "Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918"

Seal on juhtumisi ka Nicolai Bäuerle kohta sissekanne olemas. Näiteks selgub, et ta oli Oberpastor ja usuõpetaja Kuressaares 1920 - 27. Arhiivis on säilik selle kohta, kus ta kaebab Saare maavalitsuse kohtuse kuna see palgamaksmisest keeldus ja võitis. Õpetas ta eesti gümnaasiumis, aga oma laps käis Saksa gümnaasiumis.

Veel on kirjas et, ...

Trat aus d. Landeskirche aus, Gründer u. 1927 - 39 P. d. dortliche ev. luth. Freikirche. Lebte dann in Gotenhafen, Graudenz und seit 1945 im Dienst d. ev. - luth. Freikirche in Leipzig.

Aga lõpetas see karismaatiline mees kurvalt, sest on veel kirjas auf der Strasse erschlagen.

Tundub jah, et pärast seda kui ta evangeelsest kirikust välja astus ja oma usuühingu tegi, pole ta ka pärast emigreerumist Saksamaale evangeelse kiriku rüppe tagasi läinud vaid olnud tegev nö. vabakirikute juures.

Aga kus olid hingekirjas vabasinodlased, selle kohta ei oska ma ka praegu vastata.