kuidas interpreteerida?

[andri.riid]

http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 3&curr=202

Sel leheküljel on viimane isik
Friedo, eines Vagab. sohn

On teada, et see Frido kasvas ülaloleva Pedi Jako Hanso Jüri peres täisealiseks, aga kas on üldse olemas allikaid, kust leida täiendavat infot tema tegeliku isa isiku kohta? Sünnimeetrikasse Fridot selles kirikupiirkonnas kantud pole, s.o.
ilmselt sattus ta vaadeldavasse kirikupiirkonda jupp aega peale sündi.
Antud kodukatsumise (sisuliselt personaal)raamatu vastava küla osa on koostatud veebruaris 1794, kuid käekirja järgi tundub, et et Frido on sellele lehele veidi hiljem juurde kirjutatud. Muude kirikuraamatute järgi Frido kaudselt arvutatav sünniaasta on ca 1785, seega on ta ehk siia saabunud 1794. lõpupoole.
1811 a. hingeloendis on teda nimetatud ka leidlapseks. Sünniaja asemel 1840ndate personaalraamatus on hinnanguline vanus ja sünnikoha asemel küsimärk.

Keda vagabundi all mõelda võidud on? Ringirändavat kerjust? Mis tingimustel siis kerjusega kaasasolev laps võidi kuskile kasulapseks jätta?
Juhtus äkki see kerjus siin surema?

Tänud ette, kui keegi oskab nõu anda.

[Madis]

Tasuks uurida sünnimeetrikas läbi oletatava sünniaasta paar lähemat aastat ette ja tahapoole ning vaadata kõiki Friedosid, aga ka ükskõik milliseid ligilähedaseltki sarnase nimega sündinud lapsi. Samuti peaks jälgima kõiki selles piirkonnas vallaslastena või koguni vanemateta sündinud poisse - hilisem nimemuutus võis olla tingitud kasvõi sellest, et poiss ise oma nime ei teadnud.
Kui sellest pole abi, siis tasuks läbi uurida naaberkihelkondade sünnimeetrikad. Töö on suur, aga praktika näitab, et kui piisavalt kaua otsida, siis lõpuks ka leiab - kui asi muidugi üldse leitav on.

Mnjah, alles praegu vaatasin postituse kuupäeva. Loodetavasti olete Friedo juba ammu üles leidnud

[Madis]

Teinekord on olnud abi ka http://ais.ra.ee/ otsingust
Proovisin sõnu vagabond ja vagabund, kummalisel moel tuli teisel juhul vastuseks järgmine asi tollasest Taru maakohtust:

Acta inquisitionalia contra 1) den Russen Wenne Jaan und das Uhlefeldsche Weib Kaddri, 2) Pütsep Jaan eine Vagabund und Pedo Jaaeks Tochter Marry von Uhlefeld in puncto 6´ti
1741

Nojah, aeg eriti ei sobi, aga kant on õige ja teises punktis on kirjas vagabond ja Pedo Jaak

[andri.riid]

Tasuks uurida sünnimeetrikas läbi oletatava sünniaasta paar lähemat aastat ette ja tahapoole ning vaadata kõiki Friedosid, aga ka ükskõik milliseid ligilähedaseltki sarnase nimega sündinud lapsi. Samuti peaks jälgima kõiki selles piirkonnas vallaslastena või koguni vanemateta sündinud poisse - hilisem nimemuutus võis olla tingitud kasvõi sellest, et poiss ise oma nime ei teadnud.
Kui sellest pole abi, siis tasuks läbi uurida naaberkihelkondade sünnimeetrikad. Töö on suur, aga praktika näitab, et kui piisavalt kaua otsida, siis lõpuks ka leiab - kui asi muidugi üldse leitav on.

Mnjah, alles praegu vaatasin postituse kuupäeva. Loodetavasti olete Friedo juba ammu üles leidnud

Ei ole ma kedagi leidnud. Kolga-Jaani sünnimeetrika on läbi vaadatud (muuhulgas ka surmameetrika, et näha ega mõni vagabund sealkandis sel aastatel hinge pole heitnud), aga ühtegi Friedot seal sündinud pole ja kõigi Friedrichite isikud on tuvastatud. Seega olen ma enam-vähem kindel, et too poiss pole sealkandis sündinud. Naaberkihelkonnad ... võib-olla kunagi jõuab selleni. Aitäh kaasa mõtlemast!

[Madis]

Välistada ei tasuks ka õigeusu meetrikatest otsimist

Ja veel
Tegin päringu "Friedo" AIS-is ja sain mõneti üllatava vastuse. Tulemuseks oli kolm lehekülge 19. sajandist pärit kohtuasju ja need olid vist eranditult pärit Saaremaalt. Kõnealusest kohast pärit uurijana tunnistan, et Friedo on siinkandis 18.-18. sajandil tõepoolest olnud väga levinud mehenimi.
Kui nüüd hulkur pani oma pojale sellise nime, siis mõningase pingutusega tuleneb eelnevast kolm võimalust:
1. poiss sündis saarel
2. hulkur oli Saaremaalt
3. ema oli Saaremaalt

[andri.riid]

Välistada ei tasuks ka õigeusu meetrikatest otsimist

Õigeusku minek algas 1840ndate teisel poolel, enne seda olid vist loetud kogudused siinpaiknevate vene sõdurite ja ametnike tarbeks. Nii et selle võib antud juhul vast suure tõenäosusega välistada.

Ja veel
Tegin päringu "Friedo" AIS-is ja sain mõneti üllatava vastuse. Tulemuseks oli kolm lehekülge 19. sajandist pärit kohtuasju ja need olid vist eranditult pärit Saaremaalt. Kõnealusest kohast pärit uurijana tunnistan, et Friedo on siinkandis 18.-18. sajandil tõepoolest olnud väga levinud mehenimi.

Tõsi ta on, et Frido ja selle lähedased vormid on Saaremaale tüüpilised ja mujal mitte eriti levinud nimed (sarnased Saaremaa päritolu nimed on nt. veel Laas, Predik, Justel, Lemet). Siin on veel üks huvitav seos. Nimelt on Onomastika andmebaasi järgi mu perekonnanimi pandud Saaremaal Torgu mõisas ja too õnnetu Friedo sai Kolga-Jaanis perekonnanimeks Rido, mis hiljem muutus Riidiks (niisiis Frido Rido (!)). See on küll huvitav, aga palju edasi see ei aita. Otsitav Friedo ei ole, niipalju kui kontrollisin, Torgus sündinud ja ei ole ka neid Saaremaa Riide mujal mulle olulises kontekstis esile kerkinud. Nii et pean antud juhul seda kokkusattumust juhuslikuks.

Muidugi, arvestades seda, et kaks suurt sõda laastasid mandrit hoopis rohkem kui Saaremaad ja et sealt oli rahva vool mandri tühjaksjäänud talukohtadesse, on tõenäoline, et enamik eestlasi on mingil määral Saare päritolu, aga see on rohkem selline empiiriline teadmus. Kontrollimisvõimalused on väikesed.

Kui nüüd hulkur pani oma pojale sellise nime, siis mõningase pingutusega tuleneb eelnevast kolm võimalust:
1. poiss sündis saarel
2. hulkur oli Saaremaalt
3. ema oli Saaremaalt

Mingigi võimalus seda oletust kontrollida avaneb vaid juhul kui tõesti poiss ise sündis Saaremaal ja ka siis tuleb läbi vaadata kõigi Saare kihelkondade meetrikad.

[Madis]

Jah, vastus on ajas enne 1794-ndat ja selle ülesleidmiseks polegi muud rohtu kui massiivne meetrikalehitsemine. Kusjuures kõik vihjed näitavad Saaremaa poole.

Muide, Torgu valla rahvast tuleb otsida kahe kiriku, Anseküla ja Jämaja meetrikast

Tegin huvi pärast väikese vahekokkuvõtte meetrikas kohatud Friedodest. Kõige varasema taolise nime esinemine olen fikseerinud 1799. Mul puudub ülevaade Muhu, Mustjala ja Leisi kihelkonadest, muude puhul julgen arvata, et 1785-nda aasta paiku oli nimi Friedo üsna haruldane.

Frido 1799 Anseküla khk
Rido 1801 ja 1813 Kärla khk
Friedrich, keda vahel ka Fridoks nimetati, 1801 Pöide khk
Rido 1818 Kaarma khk

[andri.riid]

Jah, vastus on ajas enne 1794-ndat ja selle ülesleidmiseks polegi muud rohtu kui massiivne meetrikalehitsemine. Kusjuures kõik vihjed näitavad Saaremaa poole.

Tegin huvi pärast väikese vahekokkuvõtte meetrikas kohatud Friedodest. Kõige varasema taolise nime esinemine olen fikseerinud 1799. Mul puudub ülevaade Muhu, Mustjala ja Leisi kihelkonadest, muude puhul julgen arvata, et 1785-nda aasta paiku oli nimi Friedo üsna haruldane.

Oh, leiab küll. Kaarma kihelkonnas on 1784. sündinud üks Friedrich, 1785. ja 1786. vastavalt 3 ja 2 Wridot. Probleem ikkagi selles, et kui Kolga-Jaanist ei leia infot, kes ja mis asjaoludel selle Friedo sinna poetas, on väga raske midagi välja selgitada.

[andri.riid]

Jätkan samal teemal.

Niisiis, puhtjuhuslikult sattusin järgmisele märkmele

Saaga EAA.1285.1.173:138?1348,458,592,146,0

Kirjas peaks siin olema:

"Ein Schwede, der aus dem Haggerschen Kirschp. kom Gute Maidel geheirathet und des Weib ?? lassen ht. Tina und Frido. bei Pedi Jako Jürri in Leie."

mille umbkaudne tõlge

Rootslane, kes Hageri kihelkonnast Maidla mõisast abiellus ning tema naine (nüüd tuleb raskusi valmistav kolmhark ja sõna lassen - seda kolmharki on kasutatud samas raamatus abiellumise fakti märkimiseks nii et kolmhark ja täht h - äkki siis on kolmhargi sisuks "ver-", seega jätkuvalt oletuslikult on see sõna ehk "verlassen" - lahkuma) ht. (samuti segase tähendusega lühend) Tiina ja Frido. Peedi Jaagu Jüri juures Leie külas.

Frido on tõesti Peedi Jaagu Jüri juures samas raamatus (kaader 202) kui "eines Vagab. Sohn", Tiina Pedaka Pärdi juures Kaavere külas (kaader 179) kui "eines Verstorbene Vagabonden T.".

Võib vist juba üsna julgelt oletada, et Tiina ja Frido olid õde-venda ja eelmainitud "rootslase" ja tema Maidla mõisast pärit naise lapsed.

Miks nad Eesti teise otsa kasulasteks jäeti ja kes nende vanemad konkreetselt olid, pole ma teada saanud. Maidla hingeloendist ma midagi mõistlikku ei leidnud ja kahjuks pole ka sama aja meetrika seal säilinud.
Tiina järglastega olen jõudnud 19. saj. keskpaika. Vahepeal paarkümmend aastat Tartumaal elanud tütar Rõõt Saks (s. 1818) on 1857 aasta hingeloendi järgi Võisikul tagasi. Seal elab ka Tiina lapselaps (teise tütre kaudu) Kristiina Saks (s. 1836), aga viimane on õigeusku läinud, nii et hetkel tema leidmine töömahukas.

Kui keegi suudab selle postituse alguses viidatud märkust viljakamalt interpreteerida kui mul see seni on õnnestunud, siis olen üks suur kõrv

[Kärri.Sõelsepp]

Schwede asemel näevad minu silmad Schneider (vrdl. veidi allpool), muus osas ühtki mõttevälgatust ei tule

Kärri

[Katsa]

Nojah, kui tegemist on vagabundi lastega, siis on vist tõesti vähe tõenäoline nende päritolu kohta rohkemat teada saada. Miks nad Eesti teise otsa sattusid (kui nii võtta, mis teine ots see ikka on... Maidlast Leiele jalutab tänapäeval paari päevaga ), seda seletab nende isa (vanemate) kohta käiv "vagabund". Selliseid "ilma kindla töö- ja elukohata kodanikke" ehk lihtsalt hulkureid on olnud läbi aegade alati ja kõikjal. Vist Võnnu sünnimeetrikates kohtasin omamoodi armsat väljendit "ümbrehulkia latsekene", kelle ema kohta oli kirjas umbes, et "tuli ühel päeval selle-ja-selle juurde ja keegi ei teadnud, kust ta tuli või kes ta oli".

Antud juhul paistab siiski suhteliselt palju infot välja koorunud olevat - et vanemad on kristliku abielu sõlminud, mis viitab ehk sellele, et mingil ajal elasid nad märksa paiksemat elu, neil oli suhe kirikuga ning neid on võimalik seostada kindla elupaigaga. Samuti paistab teada olevat, et laste isa (või mõlemad vanemad) on surnud. Kardan, et jääb siiski saladuseks, mis sundis pere hulkuma ning mis ja kuidas tegelikult juhtus.

[andri.riid]

Schwede asemel näevad minu silmad Schneider (vrdl. veidi allpool), muus osas ühtki mõttevälgatust ei tule

Schneideri siiski välistaks. Tähed, mis selles sõnas on kindlad, on Sch..ede. Seda viimast r-i ei võlu kusagilt välja. Schwede kõrval oleks variant ka Schmiede (sepis), aga see ei oma tähendust antud juhul.