Teenistusaadel.

[Assar]

Mul on teenistusaadli kohta mõned küsimused tekkinud. Mind huvitab nimelt:

1. Milline seos (kui üldse olemas on) on teenistusaadli tiitlitel ja põlisaadlitiitlitel?

2. Kas teenistusaadliks võis saada ka näiteks vabatalupoeg või käsitööline?

3. Mida pidi selleks tegema, et saada teenistusaadliks? Kas sellest jäid kuhugi mingid dokumendid maha? Kelle võimuses oli tiitlit näiteks tõsta (kas sellest jäid kuhugi mingid paberid maha)?

4. Kas ja mil määral oli teenistusaadel päritav või eeldus selleks?

5. Millised protseduurid pidi läbima välismaalane selleks, et vene teenistusaadli hulka kuuluda? Kas see erines venemaalaste omast?

6. Kas teenistusaadlitiitlist sõltus ka nende inimeste tasustamine ja milliseid sotsiaalseid garantiisid või eelised need inimesed omasid (sõjaväelased, riigiametnikud, teadlased jne.)?


Ilusat uut soovides:
Assar Järvekülg

[Madis]

Teenistusaadli "rangide" tabeli lõi Peeter I. Teenistuastmeid loeti nii, et madalaim aste oli 14. ja kõrgeim 1.
Teenistusaadlisse kuulus automaatselt isik, kes kuulus vähemalt 9. rangi (titulaarnõunik), alates 4. astmest (tõeline riiginõunik) omistati ametnikule juba pärisaadli tiitel ja ta sai seda edasi pärandada.

Rohkem infot saab siit:
http://en.wikipedia.org/wiki/Table_of_Ranks
http://en.wikipedia.org/wiki/Russian_nobility

[Assar]

Teenistusaadli "rangide" tabeli lõi Peeter I. Teenistuastmeid loeti nii, et madalaim aste oli 14. ja kõrgeim 1.
Teenistusaadlisse kuulus automaatselt isik, kes kuulus vähemalt 9. rangi (titulaarnõunik), alates 4. astmest (tõeline riiginõunik) omistati ametnikule juba pärisaadli tiitel ja ta sai seda edasi pärandada.

Need rangide arvud on kõik väga hea, aga kuidas inimesel üldse oli võimalik nii kaugele jõuda, et järglased said päriliku teenistusaadlitiitli. St. kui mu vanematel seda polnud, kuidas mina võisin ta saada? kas see mingit mõju avaldas ka põlisaadlitiitlile, mis võis ka inimesel olla.

Mulle tundub, et need materjalid ei kajasta eriti hästi minu küsimusi. Vaatasin need lingid läbi ja leian, et need on sellised üldtutvustavad materjalid, mis ei vasta tegelikult ühelegi minu poolt püstitatud küsimusele. (Tuleb tunnistada, et ma pole ka inglise keelt kunagi õppinud, mis komplitseerib arusaamist).
Mind huvitas pigem see, kuidas see süsteem praktikas töötas ja mida endaga kaasa tõi. Sellegipoolest suured tänud ja loodan, et saan oma küsimustele peagi ka vastused.

Assar Järvekülg

[Madis]

Kui inglise keeles otsimine pole Teile hõlbus, siis soovitaksin seda lehekülge:
http://vene-eesti.ase.ee/
Seal asub vene klaviatuur, mille abil kirjutatud sõna saab tõsta google'sse ja siis sooritada loodetavasti eduka otsingu
Juhul kui lehekülg ei avane koheselt venekeelsete tähemärkidega, siis tuleks võtta netiakna ülaltäärest View-Encoding-Cyrillic (Windows)
Kui venekeelne trükkimine osutub Teile grammatiliselt keeruliseks, siis piisab ka eestikeelsest kirjest - lehekülg ongi ju tõlkimiseks loodud

Siiski on võimalik, et seda foorumit külastab mõni tsaariaegse teenistusaadli eriteadlane ja Te leiate vastused oma küsimustele ilma otsimata

Mis puutub minupoolsesse viitesse Peeter I aegsele rangide tabelile, siis justnimelt selle järgi alates aastast 1710 ju Vene teenistusaadli elu käis. Kaugemasse ajajärku üldjuhul ei küüni ka genealoogi huvi Venemaa vastu

[Assar]

Suured tänud armas Madis - lugesin need artiklid Wikipedias saksa keeles läbi, kuigi nende leidmine saksakeelsetena oli tülikas. Ma sain mingil määral vastused oma küsimustele nr. 1 ja 4. Üldsegi mitte küsimustele 2, 3 ja 5.
Aga Madis! Saage minust aru! Mina olen ka genealoog, mitte mingi mälumängur vms. Iga suguvõsa uurimisel on vaja teada ka ajaloolist taustsüsteemi, millest tulenevad ka minu 6 küsimust. Võib olla, et ongi vähetõenäoline, et foorumit külastab mõni tsaariaegse teenistusaadli eriteadlane, kui teie olete mulle juba mingid aadressid andnud (tuhat tänu teile - ma küll ei leidnud väga palju selle kohta, mille vastu huvi tundsin, kuid leidsin kindlasti palju sellist, mis muidu huvitas.) ja loeb minu kirja too eriteadlane, siis ta vaatab ahsoo Madis juba vastas - küsimus on ammendunud - st. ma ei saagi vastuseid oma küsimustele ja sellest oleks ometi kahju! Ma usun, et Te mõistate mind. Kuid kahtlemata olen ma ka varem selle teema kohta siit sealt infot otsinud (ka internetist) ja peab möönma, et ega seda palju pole.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[kroonstrom]

XIX sajandi lõpus andsid pärusaadli tiitli Vladimiri III järk, Georgi IV järk ja muude ordenite I järgud. Tiitel pärandus lastele, kes olid sündinud pärast ordeni saamist. Seega - väljaarvatud Georgi puhul, oli see ebareaalne. Vladimiri III oli kindralmajori (harva polkovniku) autasu, mehed olide selleks ajaks soliidses vanuses. Pole päris kindel, kuid on meelde jäänud, et ka siis pärandus tiitel vaid esiklapsele, kuna teistest said põlised aukodanikud, mis oli vaheaste aadli ja kodaniku vahel. Teemast on kirjutanud vene keeles) A. Zaijontškovski (raamatu täpset pealkirja kahjuks ei mäleta). Isevalitsus XIX-XX sajandil vms.

[Assar]

Suured tänud teile! Tahtsin paari asja veel täpsustada.
Kas nimetatud ordenite kavaleride kohta on ka olemas mingisugune nimekiri ilmunud internetis või perioodikas?
Kuid kas oli ka vastupidi, et kui mul oli vähemalt nii ja nii kõrge pärusaadlitiitel, siis ma sain minimaalselt niikõrge teenistusaadli tiitli - oli selline seos olemas? Milline institutsioon Venemaal nende tiitlite väljaandmisega tegeles ja kas siin kohapeal (Baltikumis) sai keegi soovitada - see mees vääriks näiteks kolleegiumi assesori auväärset nimetust vms.? Kas selle hierarhia 14 astet tuli igaljuhul kõik järjest läbida, midagi vahelejätmata või mitte kõige madalamast alustades?

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[Assar]

Olen seda süsteemi natuke uurida püüdnud, kuigi mis seal salata selle kohta väga põhjalikku ülevaadet kohanud polegi. Kirjutan mis teada sain - ehk huvitab veel kedagi! Mõned küsimused on endiselt õhus.

Niipalju olen teada saanud:
Süsteem loodi "vastukaaluks" põlisaadli süsteemile, kuna varem said hüvesid maitsta enam vürstid ja suurvürstid, kes aga tihti polnud usaldusväärsed ja kippusid paleepöördeid tegema, tundus vana süsteem oma aja äraelanud olevat.

Süsteem võrdsustab mingilmääral riigiametnikud sõjaväeliste auastmetega. Ja tundub, et teenistusaadli liikmed olid maksuvabad. Näiteks minu kauge sugulane töötas aastast 1802 Tartu Ülikooli kantseleis ja oli maksuvaba persoon (kõige madalam aste - kolleegiumi registraator). Maksuvabad olid ilmselt kõik riigi haldusaparaadi töötajad, sõjaväelased, teadlased, õpetajad jne.
Kusjuures riigiametid nõudsid vastavat klassi ametnikku (1-14). Ilmselt oli siis ka palgasüsteem ja sotsiaalsed garantiid paika pandud klassi numbriga. Muideks huvitav on märkida, et kui kooliõpetaja jäi tööta ja polnud võimalik talle sobivat asenduskohta pakkuda tuli talle maksta sama töötasu 1 aasta jooksul pärast töötuks jäämist!!! Praegu on kolm kuud ja kõigile, sedagi tahetakse veidi paindlikumaks muuta - vana hea tsaariaeg! 8)

Mis mind huvitas oli veel see, et õpetatud mehed said automaatselt kindlaks määratud klassi kui nad omasid ...
doktori kraadi - 8 klass - kolleegiumi assessor
magistri kraadi - 9 klass - Titulaarnõunik
kanditaadi kraadi - 10 klass - kolleegiumi sekretär
üliõpilaseks olek - 12 klass - kubermangu sekretär

Ülikooli katkestamisel kadusid kõik õigused - kui ei lõpetanud. Levitasid näiteks Pravdat või lendlehti.

Seega aadlisoost põlvnemine ei tundu olevat probleem, et kuuluda teenistusaadli hulka. Seega võis sinna sekka eksida ka talupoja päritolu inimesi või käsitöölisi. Muide ka meie valgustaja F.R. Faehlmann oli kolleegiumi sekretär.

Ilmselt erinevad riiklikud autasud ja ordenid andsid ka mingi kindla klassi teenistusaadli redelil.

Aga osa küsimusi jääb mul siiski õhku, kes korraldas niisugust ametnikke atesteerimist. Kas sellest jäi märk maha ka paberkandjal, et võiks minna arhiivi ja kõik välja uurida, mis vaja. Ehk üldse kõige olulisem küsimus, miks ma üldse foorumisse artikli tegin.

Ka välismaalaste küsimus jääb vastuseta. Kas tehti siin vahet ka? Igal juhul tean välismaalasi, kes on tulnud vene riigiteenistusse ja saanud ka vastavate hüvede osaliseks.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[Uku.Velbri]

KÕIK, kes kuulusid rangide tabelisse, olid AADLIKUD. Pärandatava (e. pärus-) aadlitiitli said need, kes jõudsid sõjaväes 12 astmeni, ehk siis maaväes leitnandi, kaardiväes lipniku, suurtükiväes alamleitnandi ja mereväes 1. järgu kipperi (mitte segamini ajada 1.järgu kapteniga - see oli juba 6. aste) auastmeni. Tsiviilteenistuses oli pärusaadli hulka poetumiseks vaja punnitada 6. astmeni, ehk siis kolleegiuminõunikuks. Vaid pärusaadlikud võisid omada pärisorje.
Kui pärisorjuslikul ajastul võisid alamalt pärinevad meesterahvad vaid sõjaväelist karjääri loota, siis pärast 1816-19 aastat, mil Aleksandr I meie õuel orjapidamise keelas, said andekamad mehed kõigil rangide redelitel õnne proovida. See kõik toimus riigi kontrolli all ja eks selleks olid jälle teatud tabelisse kuuluvad ametnikud, kes asjal silma peal hoidsid. Sel ajal oli kõik päris kindlasti dokumenteeritud, sest aadlitiitlit ei saanud ju suuliselt anda.
Kui Sulle juhtub pihku Mati Laur'i Tsaaride aeg, siis seal seisab alates 70-ndamast leheküljest üsna tark jutt kirjas sellest.
Ja välismaalastest - ma loodan, et ma väga ei eksi, kui väidan, et kellegi maalus sel ajajärgul üsna tagantpidijärguline oli. Minu arvamust pidi võis Vene Keisririigi teenistusse astuja eelnevalt mis iganes riigi alam olla.

[Assar]

Vat minu küsimused olidki sellest tingitud, et KÕIK, kes kuulusid rangidesse ei olnud aadlikud. Selle pärast ma selle teemaga nii tõsiselt tegelenud olen ka. Näiteks minu vanavanavanaisa "punnitas end" riiginõunikuks. Igal pool dokumentidesse pandi automaatselt kirja põlisaadlik ehk ladinapärases venekeeles "poddomstvenõi dvorjanin". Ehkki vanemate poolest oli ta bürger hoopistükkis. Ja see suguvõsa pole varem ehk hiljem kuulunud immatrikuleeritud ega mitteimmatrikuleeritud aadli hulka. Ka minu vanavanaisa oli riiginõunik, aga vanaisa on mul sündinud 1899 ja tema jäi oma eluga natuke hilja peale. Mina olen juba lootusetu

Aga ka see eelmise kirja näide. Too kes 1802 alustas tööd Tartu Ülikooli kantseleis. Päritolult oli ta kübarsepa poeg Ida- Preisimaalt ehk bürger. Riigitööle asudes sai ta kolleegiumi registraatoriks kuna kõrgharidus tal ka puudus. Ja neid näiteid, kus linna Handwergid on teenistusaadliks saanud ka ilma militaarsüsteemita võiksin tuua hulgi.

Ma arvan, et see pärisorjuse kaotamine meie kapsamaal ei mängi siin erilist rolli, sest ka bürgerid olid vabad nagu aadlikudki. Õiguslik staatus oli mõnevõrra erinev muidugi. Pärisorjade omamise õigus mind niinäga ei huvita. Tänan lektüüri soovitamise eest selle loen ma loomulikult läbi.

See kõik toimus riigi kontrolli all ja eks selleks olid jälle teatud tabelisse kuuluvad ametnikud, kes asjal silma peal hoidsid. Sel ajal oli kõik päris kindlasti dokumenteeritud, sest aadlitiitlit ei saanud ju suuliselt anda.

Selles oli ka küsimuse mõte, millised dokumendid need on ja kus asuvad tänapäeval.

Assar Järvekülg

[Uku.Velbri]

Kui nüüd koukida riiulilt EE 9. köide, siis seal seisab üleval:
Alates a-st 1856 saadi pärandatavad aadliõigused tsiviilteenistuses IV-st klassist peale, isikliku aadli õigused alates IX klassist. XIV - X klass andis aukodaniku nimetuse. Kuna riiginõunik oli V klass, siis andis see isikliku aadli õigused.
Assar kirjutas:
...
..., ebasobivana kustutatud .

Aga algselt, elik siis 1722-ndamal aastal väljamõeldu järgi, oli rangide tabel teenistusaadli tabel, millesse kuulujad olid automaatselt aadlikud.

[Assar]

Tere Uku!
Kõikepealt jätkem mõnitamine! 1802 aasta näite puhul võiks järeldada, et ma ei räägi pärisoristest talupoegadest. Küll, aga põhimõtteliselt kõigist ülejäänuist.

Aga algselt, elik siis 1722-ndamal aastal väljamõeldu järgi, oli rangide tabel teenistusaadli tabel, millesse kuulujad olid automaatselt aadlikud.

Tähendab olemas oli mitte tabel vaid teenistusaadli klass. Sinna kuulujad olid automaatselt teenistusaadlid. Sellega olen nõus. Traditsiooniliselt räägime me aadlist, kui klassist, kelle esivanematele on kunagi mõni keiser või kuningas aadliseisuse määranud. Kes on mõnda rüütelkonda immatrikuleeritud ning kannavad veidi teistsuguseid tiitleid. Neil oli ka õigus omada mõisasid, mida teenistusaadlil kaua aega polnud. Nad said selle alles koos talupoegade ja kõigi teistega suhteliselt hiljuti.
Minu küsimuse rõhuasetus oli selles, kes ja kuidas võis saada teenistusaadliks.
" ... sellesse kuulujad" on juba teine teema. Kogemus näitab, et teenistusaadliks võis saada igasugust rahvast - isegi minu esivanemaid muideks. Rüütelkonna aadel omas ka reeglina mingeid teenistusaadli kraade. Eks nad vene keisri teenistuses pidid ju töötama. Aga mingit kinnitust oma kogemusele tahaks saada küll.

Assar Järvekülg

[Uku.Velbri]

Vabandust, Assar, tahtsin tegelt ennast tögada aga tuli pahasti välja. Kustutasin antud lause oma eelmisest postist .

[waltter]

Vene keelses wikipedias on suur hulk Venemaa Keisririigi ordenite kavalere:
Georgi ordeni kavaleride nimekirjad
Venemaa Keisririigi ordenite kavalerid