Arusaamatu sõna

Arhiivimaterjalidest (sh Saagas olevatest) raskesti aru saadavate sõnade jm välja lugemine
Vasta
manic
Postitusi: 165
Liitunud: Teisipäev 18. Märts 2008, 17:17:03
Status: Eemal

Arusaamatu sõna

Postitus Postitas manic »

Palun abi ühe sõna väljalugemisel.
Perekonnanimede panemise raamat 1835, talu nr 1:
Saaga EAA.1864.2.VIII-126:125
Jürri Lilienbach on peremees, aga mis on viimane sõna Hans Lilienbachi järel?
"Hans Lilienbach peremehe . . ."?


Ja ei hakka eraldi teemat tegema üldiste küsimuste alla, aga mis võis olla põhjuseks, et samas mõisas (Kloodi) oli ühel ja samal perekonnanimel (Lilienbach) kaks erinevat nimenumbrit? Kas on keegi sarnase nähtusega mujal kokku puutunud?
Eelneval lingil on nime numbriks 16, aga näiteks siin, samas Paatna külas talus 7, on nime numbriks 12 (+ naiste hulgas ka üks 16):
Saaga EAA.1864.2.VIII-126:127

Taustaks niipalju, et nime Lilienbach said Kloodi mõisas kahe mehe - Andrese Jürri ja Otsa Madise - järeltulijad. Jüri ja Madise sugulust või mittesugulust ei ole ma suutnud kindlaks teha ja kardan, et see ei õnnestugi. Nende sünniaegset Rakvere meetrikat Saagas igatahes pole.
Aga perekonnanimede numbrid ei eristanud igal juhul nende kahe järeltulijaid.
Nr 12 olid Otsa Madise poeg ja pojapoeg peredega.
Nr 16 olid Otsa Madise teine poeg ning Andrese Jüri kolm pojapoega peredega ja pojatütar.
Kirsti Ervola
Postitusi: 1317
Liitunud: Pühapäev 07. Mai 2006, 19:13:05
Asukoht: Helsinki
Status: Eemal

Postitus Postitas Kirsti Ervola »

Tere, loen välja et Hans oli peremeehe Vetter, nõbu või üldiselt sugulane.
Patrick Rang
Postitusi: 513
Liitunud: Kolmapäev 11. Jaanuar 2006, 22:06:01
Status: Eemal

Postitus Postitas Patrick Rang »

On "Wetter" ka minu hinnnagul - aga kas see sugulusena täpsemalt mitte "isa venna poega" ei tähenda?

Terv,

PR
Riina.Kallas
Postitusi: 925
Liitunud: Reede 07. Aprill 2006, 19:03:04
Asukoht: Tartu
Status: Eemal

Postitus Postitas Riina.Kallas »

Sõnaraamatu järgi on "Vetter": onu-, lelle-, tädi- või sõtsepoeg.
Kirsti Ervola
Postitusi: 1317
Liitunud: Pühapäev 07. Mai 2006, 19:13:05
Asukoht: Helsinki
Status: Eemal

Postitus Postitas Kirsti Ervola »

Personaalraamatus Saaga EAA.3057.1.33:61 on Hans Jakobi poeg - ehk oli tema Jakob siis Otsa Madise vend?
manic
Postitusi: 165
Liitunud: Teisipäev 18. Märts 2008, 17:17:03
Status: Eemal

Postitus Postitas manic »

Suur tänu!
Wetter on minu jaoks täiesti uus sõna. Siiamaani ma ei olnudki muid suguluse määratlusi hingerevisjonides kohanud kui isa-ema ja vend-õde.

Hansu isa Jakob oli Andrese Jüri poeg. Nii et Jürri Lilienbach oli Otsa Madise poeg ja Hans Lilienbach oli Andrese Jürri poja Jakobi poeg.
See Wetter siin annaks nagu natuke kinnitust sellele, et Otsa Madis ja Andrese Jürri võisid ikkagi olla vennad. Üks põlvkond on küll "üleliia", aga võib-olla ei peetud vajalikuks pikemalt lahti kirjutada, et mitte lellepoeg, vaid lelle pojapoeg.
Muidugi peab alati arvestama ka sellega, et hingerevisjonide taolisi märkusi ei saa 100% usaldusväärsetena võtta.
Tiiu Høvik
Postitusi: 96
Liitunud: Kolmapäev 06. Juuni 2007, 09:14:06
Asukoht: Norway
Status: Eemal

Postitus Postitas Tiiu Høvik »

Kui Hans oli Jürri "Wetter" siis pidid Madis ja Jakob vennad olema.

Terv,
Tiiu
Kirsti Ervola
Postitusi: 1317
Liitunud: Pühapäev 07. Mai 2006, 19:13:05
Asukoht: Helsinki
Status: Eemal

Postitus Postitas Kirsti Ervola »

Tere,
minu arvates on manic asja täiesti õige tõlkinud. Sõna-sõnalt on Vetter küll nõbu, lellepoeg, aga varem oli sõna kasutamine palju avaram; üldiselt ka natuke kaugem sugulane. Hingerevisjon pole esmajärguliselt perekonnaselitus, ja perekonnanimede panemise raamatus see sõna selgitas miks Jürri ja Hans on sama perekonnanimega: nemad oli isapoolsed sugulased.
Veel üks detail: saksa keeles tähed V ja W pole isekeskis alternatiivsed - Vetter on nõbu, aga Wetter on ilm. . . 8)
Tiiu Høvik
Postitusi: 96
Liitunud: Kolmapäev 06. Juuni 2007, 09:14:06
Asukoht: Norway
Status: Eemal

Postitus Postitas Tiiu Høvik »

Pole aimugi miks ma "Wetter" kirjutasin. :oops:
Eks Walk - Valga , Wernov - Vernov - uurimised ajasid mõtted segaseks.

Guten Abend

Tiiu
Vasta

Mine “Arhiivimaterjalidest välja lugemine”