Koguduse vahetamise aeg (ja mitu muud küsimust)?

[wahur]

Tere!
Minu vanavanaisa Prits Lok'i (Lokk'i) vanemad Tohwer ja Reet kolisid Rannu kihelkonnast Tammelt (Tamenhof, Randen) Tartusse.
Leidsin nad Tartu raamatutest üles:
Tartu-Maarja Linnakoguduse ja Pauluse koguduse personaalraama Lit-Luh EAA.5357.1.48; 1862-1939, Saaga kaader 72
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?web=sa ... 908607247a

Kuna teemat eriti ei valda siis jääb segaseks, millal kolimine toimus?
Kas 1882, nagu lehe päises kirjas?

Lisaks:
1. Mis kribu on kirjas Pritsu sünniaja järel?
2. Ja mis on kirjas märkustes?
3. Kas siit on võimalik välja lugeda, millal Prits Tartust Tallinna läks?
4. Kas võib teha järelduse, et mis iganes muud lapsed neil olid, jäid need maha Tammele (näiteks olid juba piisavalt vanad/iseseisvad)?


Lugupidamisega
Vahur Lokk

[Assar]

Kuna teemat eriti ei valda siis jääb segaseks, millal kolimine toimus?
Kas 1882, nagu lehe päises kirjas?

Päises on kirjas, et kirikutäht on saabunud Rannu pastorilt 27 mai 1882. See tähendab, et siis nad pidid juba Tartus olema.

Pritsu sünniaja järel on kirjas unconfirmiert ehk leeris mitte käinud. Aga tõenäoliselt tehti see asi kohe ära, sest lahtris Ob Confirmiert on kirjas 1882 Dorpat. Võimalik, et lapse leer oligi põhjus miks andmeid saadeti.

Seda, et keegi oleks Tallinna läinud või sealt tulnud ma küll ei näe.

4. Kas võib teha järelduse, et mis iganes muud lapsed neil olid, jäid need maha Tammele (näiteks olid juba piisavalt vanad/iseseisvad)?

Kui neil oli rohkem lapsi, siis saab oletada, et need lapsede olid juba surnud, polnud veel sündinud, omasid oma peret, olid sulased või tüdrukud kellegi juures, olid võetud nekrutiks, muud põhjused. Aga sellest dokumendist ei saa selliseid järeldusi teha.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[wahur]

Päises on kirjas, et kirikutäht on saabunud Rannu pastorilt 27 mai 1882. See tähendab, et siis nad pidid juba Tartus olema.

Kas ma võin siis järeldada, et koliti "millalgi varem", ja paberid aeti korda siis, kui Pritsul leeriaeg kätte jõudis? Kas tsaaririigis selline lohakus ikka võimalik oli? Ja kas on kuskilt võimalik veel otsida seda ärakolimise aega?

Seda, et keegi oleks Tallinna läinud või sealt tulnud ma küll ei näe.

Vanad ilmselt ei läinudki. Küll aga läks mu vanavanaisa Prits. Veel Interneti-eelsel ajastul Kaarlist saadud väljavõttest kah ei selgu, millal see juhtus, ega isegi see, millal ta abiellus. Tundub ainult, et 20. saj. esimese kümne sees sündinud pere vanemad lapsed on juba Tallinnas sündinud.

Kui neil oli rohkem lapsi, siis saab oletada, et need lapsede olid juba surnud, polnud veel sündinud, omasid oma peret, olid sulased või tüdrukud kellegi juures, olid võetud nekrutiks, muud põhjused. Aga sellest dokumendist ei saa selliseid järeldusi teha.

Olen leidnud Pritsul kaks õde, üks läks Rannus mehele, teine suri lapsena.
Põhiline on veenduda, et Tartus enam kedagi juurde ei sündinud, siis saan suguvõsa sellele järgule joone alla tõmmata. Kuna vanadel juba vanust ka oli, siis ilmselt on ohutu oletada, et rohkem vendi-õdesid Pritsul polnud.

Wahur

[Assar]

Kas ma võin siis järeldada, et koliti "millalgi varem", ja paberid aeti korda siis, kui Pritsul leeriaeg kätte jõudis? Kas tsaaririigis selline lohakus ikka võimalik oli? Ja kas on kuskilt võimalik veel otsida seda ärakolimise aega?

1882 aasta mais saadeti kirikutäht Tartusse. sellest võiks ehk järeldada, et varem selle saatmiseks vajadust polnud. Kui poiss leeri läks oli vaja teada saada lapse sünni andmeid ja need tuli Rannust saata. Põhimõtteliselt kui keegi läks Rannult Tartusse elama, ei abiellunud seal, käinud leeris ega saanud lapsi jne. Siis polnud kellegil vajadust ka tema kohta kirikutähte saata. See oli omamoodi andmete kontrollimine ka samal ajal, niisama seda keegi ette ei võtnud. Näiteks keegi mujalt tahtis abielluda - pidi ju veenduma, et ta seda juba pole! Kolimine kirikut eriti ei huvitanud. Tänapäevalgi ei peeta ju registrit selle kohta milline majaomanik, milliseid üürnike enda juures peab - kirikut huvitab see veel kõige vähem (kui majaomanik on ametlikult üürnike pidanud, siis mingeid andmeid saaks maksuameti nimekirjadest. Praegu võib öelda, et mais 1882 olid nad juba Tartus ja millal nad viimati Rannus olid, seal vahel nad kolisidki.
Asi võib olla ka keerulisem, kui inimesed ei kolinud jäädavalt ära vaid käisid ka edaspidi Rannu koguduses asju ajamas ja siis jälle Tartus jne. Selle pead ise kindlaks tegema. Seda juhtus eriti siis kui kirikute vaheline kaugus polnud märkimisväärselt erinev.

Olen leidnud Pritsul kaks õde, üks läks Rannus mehele, teine suri lapsena. Põhiline on veenduda, et Tartus enam kedagi juurde ei sündinud, siis saan suguvõsa sellele järgule joone alla tõmmata. Kuna
vanadel juba vanust ka oli, siis ilmselt on ohutu oletada, et rohkem vendi-õdesid Pritsul polnud.

Ära joont küll lõplikult millegile alla tõmba. Pole mõtet! Alati võib selguda mingeid uusi asjaolusid, mille peale täna tullagi ei oska või märgata mõnda loogika viga, mis veel täna vägagi loogiline on. Soovitan kõik alati lahtiseks jätta ja vajadusel jooksvalt korrigeerida kui ilmneb vajadus.
Kui sa tead, et Tallinna Kaarlisse on keegi kindlasti jõudnud võiksid uurida Kaarlisse saadetud kirikutähti. Eriti neist aastatest kui on mingi sündmus aset leidnud (sünd, leer, laulatus, surm vms.) eriti varasema aja kohta, mil sinu Prits juba kindlasti Kaarlis oli. Kas siis Tartust või Rannust pidi koos temaga ka mingi info (kirikutäht) kaasa tulema.
Võiksid uurida!

Kõike head:
Assar Järvekülg