Lesknaine Mall ja tema kirikutäht

[Arvo.Jägel]

Põltsamaa 1681.

Kes aitaks desifreerida seda kannet? Saaga EAA.1168.2.1:140 Ma ise arvaksin sealt välja lugeda vast niipalju:

@6 Martij von Gr. Pujat
Hanß, T??? Sohn mit Lau?i Gerths Tochter

Taustaks - umbes sellel ajal tekkis Gerthi (Kärti) Hans (Saksaasemele, mitte Puiatule) ja see kanne näikse olema üks väheseid võimalusi tema päritolu selgitamisel.
Samas on hilisemal Gerthi Hansol (just mulle vajalikke) lapsi ka 1670-datest aastatest. Ma pole veel kõiki matusekandeid jõudnud läbi kaevata, aga need algavad umbes 1680 ja ei pruugi ka selgust anda.
Õnnetuseks on mulle vajalikud lapsed Jaagu nimelised ja sobival ajal on neid Jaake paarkümmend sündinud, neist päris mitme isaks Hans Ja keegi neist pole Saksaasemel sündinud - nii et ehk on Jaak siis T??? Hansu poeg eelmisest elust Puiatu kandis...

[Katsa]

Ma loeksin nii: d. 6 Marty von Gr. Pujat Hans, Thens Sohn mit Lauzi Gerts Tochter

Üldiselt on äärmiselt kahtlane, et teisest mõisast pärit mees pruudi juurde koduväiks jäi. Abiellumisel liikusid ära naised, mehed naljalt mitte. Viimast võis ette tulla vaid siis, kui mõisad samale omanikule kuulusid. Ja neidki juhtumeid esineb mo meelest üliharva.

[Arvo.Jägel]

Tänan kaasa mõtlemast!

Jah, see on kahtlane - ja seekord see tõenäoliselt polegi nii, kuna ma Puiatus (küla Adavere mõisa all) leidsin hiljem ka mingi viite Lauzi (Lausi?) Gerti kohta ehk nad olid ühe küla rahvas. See Thens võiks olla kas Thoma (mu algne kahtlus) või hoopis Theos (Theus) - mingid Theosed seal tunduvad ka olema.

Mis paraku ei aita mind üldse edasi. Ma ei ole suutnud Saksaasemel (Saksassme, ühel kupitsa kaardil leidub, Mellikvere külje all, muudel kaartidel ei paista) enne 1681 aastat ühtegi sobivat Hansu (ega ka Gerti) nimelist isikut leida, seega võib arvata, et nad imporditi sinna külla kuskilt mujalt (näiteks Puiatust ). Saksaaseme oli pastoraadi (kirkumõisa) pea ainumas küla; mõned selased mehed olid "Kirchen Bauer" staatuses - midaiganes see siis sisuliselt tähendama peaks.

1721 vakuraamatute alusel oli neid Gerthi nimelisi peremehi seal aga vähemalt kolm (Gerthi Hansu pojad), seega nimi jäi pidama.
---
Ühe eelneva jutu paranduseks - mu seni kaugeima dokumenteeritud esivanema nimi oli Kirrila Matto (mitte Kiwwila, nagu alul valesti välja lugesin), millest võiks arvata, et tema isa oli vene päritolu (~Kirill). Seda nime esines veel kujul Kirla ja Kirrile.

[Arvo.Jägel]

Põltsamaa ja natuke noorem aeg, 1784.

Üldse midagi peale koha, nime ja vanuse ei saa mina sellest jutust aru: Saaga EAA.1168.2.9:348?1130,1729,1085,99,0 ...

[Katsa]

Tema aerutas 1. sama kuu päeval (vist) väikese paadiga üle jõe ja uppus ää.

[Arvo.Jägel]

No oli siis seda vaja, võtnud suurem paat
Tänan igastahes!

[Arvo.Jägel]

Põltsamaa 1819.

Mis on järgnevas kirjutatud sulgudesse (rida 153; peaks küla nimi olema, aga siis peaks seal Wöchma olema; tegu oli vabadikega) ja millisel kuupäeval ta suri (11?):
Saaga EAA.1168.2.12:341?1156,615,1053,100,0

Teiseks - kas mõisateenijad võeti üldjuhul oma mõisa piiridest? Seesama Anno on abiellunud kui Vana-Põltsamaa mõisa teenija; ainus vihje tema päritolu kohta on 1816 loenduses:
Saaga EAA.1865.3.238/1:31?1579,930,710,63,0
Sealne isa nimi "Nohgo Jürry" muidugi ei vasta esmapilgul mitte millelegi; sobivas ajavahemikus on sündinud pea paarkümmend Jüri tütar Annot, kellest Vana-Põltsamaal vist ainumas on Logso? Jüri tütar:
Saaga EAA.1168.2.7:81?1484,404,1135,242,0
Kas on mõeldav, et revisjonis kirjutati nimi (Logso, hiljem ka Lokso) niipalju valesti või pean kindlasti edasi otsima? (Ma pole veel jõudnud välja uurida, mis sellest Annost peale leeri edasi sai.)

Kolmas küsimus tekkis ka - mis kuupäeval (ja kus külas ikkagi) Jüri suri (19?) ja eriti mida see pikk jutt tähendab:
Saaga EAA.1168.2.12:380?36,1013,1100,149,0

[Katsa]

Ma pakun, et kohanimeks on Hakelwerk, mis tähendab alevit vmt. Uue-Põltsamaad googeldades peaks enam-vähem ülevaate saama, millega tegu. Ilmselt siis käsitööliste või vabrikutööliste asula.

Üldine vastus mõisateenijate suhtes minu arusaama mööda - neid võeti nii oma mõisast kui ka toodi teistest endale kuuluvatest mõisatest. Niisama lihtsalt teisele omanikule kuuluvast mõisast endale teenijaid ei värvatud. Põltsamaalt on saadaval igavene hulk kodukülastusraamatuid, kas neist pole abi otsitavate jälitamisel?

Surmakuupäevaks pakun esimesel juhul 15, teisel juhul 19 ja kommenteeritud on seda nii, et surmapõhjuseks tunnistati apopleksia ja maeti haagikohtu loal. Ju siis oli kahtlusi, et surm polnud nö. loomulik.

[Arvo.Jägel]

Tänan!, aga Hakelwerki mina sealt küll kuidagi välja lugeda ei suuda (vt ka viimast viidet), pigem midagi Heb... algavat. Aga ma muidugi proovin veel paar korda

Kuskohas need Põltsamaa kodukülastusraamatud olema peaks? AISis on kaks tükki ja needki pole Saagas nähtavad. Võimalik, et ma ei oska otsida; alles elan end peale suve jälle Saagasse sisse. (Kolga-Jaanis oli küll igavene kari neid raamatuid.)

[Katsa]

No neis surmakannates on tegelikult kirjas Hakelw.. Kodukülastusraamatuid ja muud kraami võib leida SIIT. Stiilinäiteid seesinase Hakelwerk kirjutamise kohta suuremalt ja selgemalt Saaga elk.8.0.56:1?95,55,739,205,0

[Arvo.Jägel]

Tänan!

OK, selle kirjapildiga jään ma nõusse ja saan aru
Ja muidugi eriline tänu (lilled, kommikarp jmt) nende raamatute viite eest - kuna ma pole muudes kogudustes sellisest kohtadest midagi avalikku leidnud ja AIS ka neid ei kajasta, siis minu jaoks täielik üllatus (ja pidu - saab jälle kuu aega kaevata )

[Arvo.Jägel]

Need kodukülastusraamatud on üsna auklikud, aga midagi nagu leidub; lisaks oli selles pundis ka osa puuduvat meetrikat. Igatahes seal oli Nogo Tõnno, mis siis kindlasti kuidagi Nohgo Jürriga seotud võiks olla. Ausalt öeldes leidsin isegi Nogo Tõnul poja Jüri sünni (üsna sobival ajal) - aga hilisemas raamatus ei ole Nogo Tõnul sellise nimega last; küll aga naabertalus on kasvandik Jüri.

Kas on mõeldav, et näiteks naise surma puhul vanemad lapsed jäid isa juurde, aga noorim poeg anti kasvandikuks? (Selle aja kohta surma- ega abielumeetrikat kahjuks pole.)

Lisaks soovin ikka tõlget ka - mida seal Mihkli e Noga Tõnu kohta öeldud on: Saaga EAA.1348.2.4:27?1134,810,1092,136,0

[Kirsti Ervola]

Täiesti võimetu, ei soorita midagi, maa on kahe päevatöölise(?) maad, viljelemata.
Ist gantz unvermögend und praestiert nichts das Land ist 2 Tages Poboll Land und lieget wüste.

[Arvo.Jägel]

Tänan! Eks ta seepärast hiljem vaid elanikuna (Einwohner) figureeribki.

Eks ta oleks vist päevad läbi arvuti ees istunud, kui tänapäev oleks

[Arvo.Jägel]

Põltsamaa jälle, üks neiuke mõisas kogemata lapse saanud.

Mida järgnevas kirjatükis lapse isa kohta kostetakse? Saaga EAA.1168.1.2:19?52,312,1214,412,0

[Katsa]

Minu meelest lihtsalt seda, et ema kinnitusel on isa luterlane.

[Arvo.Jägel]

Tänan!
Sellest pole siis palju abi. Õnneks pole see ka nii oluline, nimetet uhke nimega lapsuke jääb on siiski kõrvalliiniks.

[Arvo.Jägel]

Üks mitut pidi mõistetav matmise kanne 1693 aastast - ja mina ei oska teda õigesti tõlgendada:
Gerth Hans Matts poia N.

Gerth muide ei pruugi olla naise nimi - 1689 oli surnud vana Kärdi Hans, kes meetrikas figureeris tavaliselt "Gerth Hans" nime all ja Kärdi rahvast oli seal Saksaasemel hiljem mitu pesakonda.
Hansu nimelist talu Saksaasemel ma tähele pannud ei ole.
Kärdi Hansu Matsi ma ka tähele pannud pole - aga see pole nii kindel, talurahvas muutus ju kogu aeg.

Mina oskaksin seda kirjet lugeda umbes niimoodi:
* Kärdi (Matsi poja) Hansu naine (Mats > tema poeg Kärdi Hans > Hansu naine)
* Kärdi Hansu Matsi poja naine (Kärdi Hans > selles talus elav Mats > Matsi poeg > poja naine)
* Kärt, Hansu Matsi poja naine (Hansu Mats > tema poeg > poja naine Kärt)
* Kärt, (Matsi poja) Hansu naine (Mats > tema poeg Hans > poja naine Kärt)

Millised on ideed?

[Katsa]

Ideid õieti polegi. See kirikuõpetaja kasutab nii erinevaid variante oma lambukeste kirjapanemiseks, et võrdlemine ei aita kuigi palju. Ma pakun, et Kärt, Hansu Matsi poja naine. Aga sama hästi võib olla midagi muud kah.

[Arvo.Jägel]

Seda minagi, et teiste kirjetega võrreldes ei oska midagi arvata. Mina kaldun teise variandi poole (Kärdi Hansu Matsi poja naine) - see haakub sealse küla elanikega natukenegi rohkem, aga ka üldse mitte kindlalt.
Eks peab kõik kirjed veelkord läbi vaatama, ja siis veel ja veel

[Arvo.Jägel]

Türi 1768.

Kas Mai on Siimu Jüri Ado tütar või [teenija]tüdruk?
Saaga EAA.1237.2.2:36?1246,364,1028,108,0 ("t" võiks ju tütar olla?)
Saaga EAA.1237.2.2:165?1222,134,1080,130,0 ("tüd" kipun ma üldiselt tüdrukuks lugema, aga selle raamatu kirjapanija kasutab ühes kohas isegi sõna "tüdar", nii et koos eelneva kandega on asi veidike segane )

Hetkel rohkem toetavat infot pole leidnud; 1750 ümbrus (mil võiks Mai sünniaeg olla) on Türil üsna meetrikavaba.

[Katsa]

Pigem on tegemist tütrega, kuna tüdrukut paistab kirikuõpetaja lühendavat eranditult tüdr.

[Arvo.Jägel]

No mulle tundub, et naaberlehetedel on vähemalt kolm erinevat kirjapanijat. Üks kirjutab P, T ja Tüdruk, üks p, t ja tüdr (ja Jaanid jmt nimed väikese algustähega) ja see konkreetne kasutab p, t, tüd, tüt, tütt, tüdar, tüttar, tüdruk ja vist veel midagi.

Aga loeme siis hääletuse tulemuseks 2:0 (ehkki mina olen pisut kallutatud, kuna tütar on eelistatud valik) ja seega Mai ikka Ado päris tütreks

Tänan!