Perekonnaajaloo foorum

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1027,214,0

Väike lootus on, et tegemist võiks olla tulevase Rooküla Kubjasega. Aga ainus tuttav sõna "stupid" summutab lootust.

Ette tänades!

Hinrik, Moisa Pois ist lange beym Küster in der Schule gegangen war auch Herbst schon in der Lehre, liest aber noch sehr schlecht u. ist an Natur gantz stupid kan auch nichts im Gedächtnis f.... - mõisa poiss Hinrik on pikka aega köstri juures koolis käinud ja oli sügisel juba ka leerikoolis, loeb aga väga halvasti ja on oma loomu poolest täitsa loll ega suuda midagi meelde jätta.

See iseloomustus ei luba oletada, et too Hinrik oleks just särav täht olnud. Samas - mõni kooliaegne düsleksik ja muidu nö. pooletoobine võib vabalt edaspidises elus karjääri teha - juhtub ju tänapäevalgi. Vihjeks - Kose pastoril oli kombeks sellesse leerilaste nimekirja paremale poole kirja panna, kellega leerilaps hiljem abiellus. Tundub, et seesinane Hinrik jäi vanapoisiks. Kui Teile on teada selle kupja naise nimi, siis otsige leerilaste nimekirjast Hinrikut, kellele on kirja pandud sobiv abikaasa.

Suur tänu!
Siiski on ta ju Rooküla Mõisa Poiss, ehk teenija mõisas. Ega oska öelda, kas 1757 käisid kõik teenija staatuses inimesed juba köstri juures koolis, või pidi olema vähe tähtam tegelane?


Peaksin vist tegema uue teema, juhe on üsna koos, puristan ka siia kogu info, mida tean....

See Hinrik üsnagi tähtis isik, kuna sellest sõltub, kas mul ( ja paljudel teistel kuna Hinrikul on teada juba 1600 järglast) on teada 370 või 16800+ esivanemat ja üle 100000 veresugulase, kelle hulgas ka kõik Euroopa kuningad jne jne.


Vabandan ette, et järgnev tekst võib osutuda keeruliseks.

------------------
Kubja Hinrikuga on legend, et ta olevat Pikva paruni (von Bohn) poeg. Paruni härrale nimelt oli mure, et ei saa naisega lapsi, 1 tähtis "matsisugu" mees, (kel olevat nagu olnud ka oma töökoda) soovitanud oma tütart proovida, et äkki parun on üldsegi sigimatu (kuna tal lapsi polnud ja oli sel ajal juba ~60a). Kuna aga selline tegevus pole ei aadlikule ega kirikule sobilik, ja kuna tema kohta info-otsingud pole vilja kandnud, siis jääb mulje, et teda on n.ö. nimme varjatud. Kuskil leitud kirjetes pole isa ega ema nime, alati on "kubjas Hinrik". 1782 hingerevisioni järgi arvutatud vanuse põhjal võib öelda, et ta sai kupjaks suhteliselt noorelt enne 26-29aastaseks saamist.
* Pole leidnud ühtegi sobivat (vallaslaps või paruni lapse) Hinriku sündi 1729-1740 Kose, Harju Jaani ega Jõelähtme khk alt Pikvast, Alaverest ega Rookülast leidnud. (NB Rooküla omanik oli Nasacken mitte Bohn)

* Leeride alt (1747-1760) paremat Hinrikut sealt raamatust pole leidnud. Küll aga on ta naise, Maido Matso tütar Leenu, leeri (1757) taha kirjutatud "1760 Rooküla kubjas Hinrik". Laulatuste alt leiab aga, et naiseks Maido Matso tütar Anno - nagu jälgede segamine või lihtsalt kirjaviga kuna
* 3 kuud hiljem sünnib Kubjasel laps naisega Leenu, kellega ta on ka koos veel 1782 revisioni ajal, ja kes on selle järgi arvutatuna sündinud c1742.
* on vähe loogiline, et 6. kuud käimapeal oleva tütre (Leenu) asemel antakse naiseks teine (seni leidmata) tütar Anno. Anno sündi, ega surma pole leidnud, ja see ka vähe usutav, et sellist üldse oli. 1743.4 sündis küll Maido Matsil tütar nimega Ann, kelle leeri, laulatust ega surma pole leidnud. Aga seda juhtub Kose khk alla suht harva, et "Annn" ja "Annu" segi aeti. Ja ehk on need kanded siiski Harju Jaani all.
* Maido Matsol selle nimelist tütart pole leidnud. Pole ka Anno nimelise leerikannet.
Järeldus: Hinriku n Anno on kirjaviga või vähetõenäoliselt oli nimeks Ann.

Kahtlane on aga ka see, et pole leidnud ka Maido Matsi tütre Leenu (1782-40 c1742) sündi!!! Küll aga on Matsi vennal Jüril tütar Leenu 1738.5, kes vanuselt sobiks antud Leenuks, kuna 40a võis olla "ümardatud". Aga nii seotud leeri- kui laulaltuskirjetes on kirjas Matsi tütar. Kuigi von Bohn omas palju mõisasid (s.h. ka Alavere), siis legendi järgi oli see "tütre soovitaja" Pikvalt (või isegi sealt Pikaveskilt) - seega ka antud Hinrik peaks Pikvast olema. Maido Jüri/Jürgen, kelle poeg Maido Mats (Kaiverest, Alavere kõrvalt), on ise Pikvalt. Teine poeg Maido Jüri aga Pikvalt. Jüri t Leenu sünnikoht kah Pikva. Ja 1757 Leenu leer on Kaiverest. AGA, Mats liikus Kaiveresse natuke hiljem, poeg Jaak 1735 on tal veel Pikvas sündinud! Seega geograafiliselt ei saa siin kah välistada, et mõlemal pojal polnud tütart Leenu.
Ei usu ka, et juba 1757 leeri ajal oleks hakatud "valetama", et Maido Matsi Leenu vs Maido Jüri Leenu. Ja et asi veel segasem oleks, on pandud laulatuse all veel vale eesnimi kah
* http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,600,193,0" onclick="window.open(this.href);return false; Leenu leer
Päris kindel on see, et naise nimi ikka Leenu oli, ei usu et nime vahetati. Kui Matsi t Leenu sünd välja ei ilmu, siis pidi ta pigem ikka Jüri t Leenu olema kuna ta abielu ega surma Kose khk all pole. Ja et 1757 leeris olla, peaks vist 14a vähemalt olema, ehk 1743 sündinud. Leidsin vaid 2 "Leenu" sünnokirjet:
1 1743 4 Leenu Papi jüri + tio kaivere - Wife of Hinrik [Lauri Hinriku]
1 1738 5 Leenu Maido Jüri + ann Pikva
Jüri naine oli muidu ikka Mai (laulatus 1739.12 peale Leenu sündi). Maido Jüri n Ann surma kah Kose all pole - kahtlane. Matsil naine Ann aga juba 1733 ja 1738 paiku tal ühtegi last polnud, seega on võimalik siiski, et see kah kirjaviga ja antud Leenu sünnikirje sobikski Matsile. Kusjuures vaderiks on Matsi naise Anni vend.
Paneks 65% panuse, et vaid Matsil oli tütar Leenu.

Mul on välja kirjutatud Kose khk alt kõik selle (Alavere-Pikva-Rooküla) kandiga seotud kirjed: Surmad 1726-1778, Sünnid 1712-1753 ja Laulatused 1722-1780. Ja üritan kasutada ka välistamise jms meetodeid. Pikva rahvas käis ka ~5% ulatuses Harju Jaani all, mida olen kah juba lapanud.

---------------- Hinrikute sünnid -
1744 2 hinrik Peeter Rooküla Kõrtsmik + mari Rooküla http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,562,289,0" onclick="window.open(this.href);return false;
1736 12 Hinrik Rattasepa Mart + Piret Rasivere http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1045,282,0" onclick="window.open(this.href);return false;
1736 1 hinrik Wälja otsa Jüri + eva rooküla http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,966,229,0" onclick="window.open(this.href);return false;
1732 8 Hinrik Hinno Hinrik teenija Borkholmist? + mõisa sulase Mari (Liisu) Uue Harmi http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1215.2.6:117" onclick="window.open(this.href);return false;
1732 3 hans hinrik Jüri der Müller + liisu kiviloo http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,969,234,0" onclick="window.open(this.href);return false;
1730 8 Hinrich Johann Hinrich Johann Bachmann + leenu, Kubja hansu lesk Uue Harmi http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1022,227,0" onclick="window.open(this.href);return false;
1730 3 Hinrik otsa jüri + liisu kiviloo http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,884,258,0" onclick="window.open(this.href);return false;
1725 5 Hinrik rooküla kõrtsmik hans rooküla http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,587,246,0" onclick="window.open(this.href);return false;
"1" rea ees tähendab, et see on juba genis olemas.
1 1743 3 hinrik Lauri Jaani Mart + kärt rasivere http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,572,280,0" onclick="window.open(this.href);return false;
1 1742 2 hinrik Räggapardi jaan + anno pikva http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,590,290,0" onclick="window.open(this.href);return false;
1 1740 5 Hinrik hinriku Madis + els Kaivere http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,937,309,0" onclick="window.open(this.href);return false;
1 1735 9 hinrik Eigna Juhan + tio Alavere http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,956,262,0" onclick="window.open(this.href);return false; lai tõnno
1 1735 1 Hinrik karja ado p ado + liisu rooküla http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,960,182,0" onclick="window.open(this.href);return false;
1 1731 12 Hinrik Arrawa noor Hans + Tio Alavere http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,955,241,0" onclick="window.open(this.href);return false;
1 1724 2 Hindrich Siimu Jürgeni p Alavere http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1215.2.6:28" onclick="window.open(this.href);return false;

---------- seotud info ----
alates ~1696 Rooküla mõisa omanik Magnus Johann Nasackin
mois.ee: "17. sajandil kuulus mõis nii Strassburgidele kui ka von Nasackinitele. 1755. aastal sai mõisa omanikuks Georg Meiners"
Rooküla Kubjas Juhan + Mari = Hinrik 1747
Rooküla Kubjas Juhan + Mai = Andres 1745
Rooküla Kubjas Jaan + Kai = Ann 1735 (1739 on ka alavere kubja naine Kai)
Rooküla Kubjas Magnus Hinrich Nasacken laulatus 1725
Rooküla Kubjas Tõnno t Marie 1717 (1716 on ka Alavere kubjas Tõnno)
Rooküla Kubjas Jaan + Krõõt (Pika Mardi t Kiviloost) 1707, laulatus
Kuna mõisa omanik sama, mõisad lähestikku, võis olla ka sama kubjas?
1730 Alaveres Kubjas Juhan + Mall.
1726 Alaveres Kubjas Pessa Jaak + Anno
1723 Alaveres Kubjas Hans
1718 Alaveres Kubjas Ado
1717 Rooküla kubjas Tõnno ka Pikvas vaderiks.

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,579,244,0
Mingi vist sohilaps Hinriku sünd 1735. Kuigi arusaadavad nimed ja kohad ei klapi praeguste oletustega. Oleks ehk väike võimalus, et tegemist sama Hinrikuga.

Ma arvan, et selle Rooküla kupja Hinriku naine oli Leenu, abielukandes on ekslikult kirjas Anu. Selle poolt räägivad ju nii leeriraamat kui ka laste sünnikanded?

Leenu käis leeris 1757, mille järgi ta võiks olla sündinud ajavahemikus umbes 1737 kuni 1742. Tema sünnikande mitteleidmise põhjus võib olla see, et Kose meetrikast puuduvad kanded alates august 1740 kuni juuni 1741 - leeri järgi just kõige magusam aeg sündimiseks (Kose tüdrukud käisid enamasti leeris 16-18-aastastena). Nii et mina teda meeleheitlikult kellegi teise lapseks ei peaks, küllap ta ikka selle Matsi tütar oli nagu kirjasõna ütleb.

Hinrikuga on segasem lugu. Ilmselt oli ta Rooküla mõisale ja Nasackinile kuuluv talupoeg. Seepärast on ebatõenäoline leida tema sündi mõnes muus mõisad, kuivõrd teised Kose kihelkonna jt. Harjumaa kihelkondade mõisad kuulusid teistele mõisnikele. Ja sellele Rooküla Nasackinile polnud vist ka rohkem mõisu, muidu võiks arvata, et ta sündis kuskil mujal. Nasackinitele kuulus küll ka Varbla ja vist veel midagi, ent mitte sellele Rooküla omale.

Hinrik, kes arvatavasti oli see 1754 leeris käinud loll mõisa poiss, on suure tõenäosusega kirjas siin Saaga EAA.3.1.479:559?204,1266,1297,94,0 - nii see kui ka leerikanne annavad tema umbkaudseks sünniajaks 1734, võib-olla ka pisut varem kuivõrd pastor pani kirja, et ta käis pikka aega köstri juures koolis. Järelikult pidi ta leerikande tegemise ajal juba keskmisest vanem olema, pealt 20 ehk. 1744. a. adramaarevisjonis on ta kirjas kui mõisa kasvandik, umbes 10 aastat vana. Staatus kasvandik võib viidata sellele, et ta oli kas vallaslaps või orb.

1765. a. adramaarevisjonis figureerib kubjas Hinrik Saaga EAA.3.1.496:553?151,648,333,100,0, kuid selle järgi ei saa kindel olla, et need revisjonide Hinrikud on identsed. Vahepeal vahetas Rooküla mõis omanikku, Nasackin võis oma kasvandiku kaasa võtta ja uus omanik Meiners, ehkki küll Nasackini väimees vist, võis mujalt kaasa tuua uue Hinriku. Omanike vahetuse puhul oli see üsna tavaline, et vahetusid ka mõisateenijad. Nii et mine võta kinni.

Leerikandes antud iseloomustuse järgi võiks arvata, et mõisa poiss Hinrik oli vaimupuudega - pastor ütleb ju otse välja, et ta on loomult loll. Kahtlane on, kas selline mees ikka kupjaks pandi. Teiseks - leeriraamatus ei ole kirjas, et poiss Hinrik oleks abiellunud - vähemalt algupoolel pani Kose toonane pastor muidu üsna hoolikalt abikaasad sinna raamatusse kirja.

Mis legendi puutub, siis vaevalt et seda tõestada õnnestub. Mistõttu jääb Teie enda otsustada, kuidas sellesse suhtuda. Mina suhtun neisse lugudesse keskmise skeptilisusega. Vaat et igas teises suguvõsas liigub ringi mõni lugu mõisniku tehtud esivanemast. Paraku ei õnnestu peaaegu mitte kunagi tõestada, et see või teine esivanem ikka oli mõisniku sohilaps. Ma tean vaid üht juhtumit, mil pastor pani kirikuraamatusse otsesõnu kirja, et taluMari oli mõisniku hoor ja laps temaga saadud - ja ma olen nüüdseks ikka üsna palju kirikuraamatud lapanud.

Köstrikoolid rajati talupoegade lastele lugemise ja katekismuse õpetamiseks ja seisuslikku eelistust õpilaste vastuvõtmisel ei olnud.

Pakun õlekõrt. 18.sajandi lõpus tõi Meiners minu esivanemad Rookülla Hageri kihelkonna Kernu/Kohatu mõisast. Ehk leiab Hinriku sealt?
Kernu http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,363,272,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Kohatu http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,911,193,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Katsa,
Hinriku naise (arvatavalt siiski vaid Leenu) isa oli igal juhul Maido Mats, ehk kõrvalt mõisast Pikvalt.
Legend ei saa päris lambist olla. Ja ma ei ütleks, et neid legende liialt palju oleks, pigem võis see sigimise teema sel ajal hoopis vabam olla, võrreldes legendide arvuga. Legendiloojad ei pruukinud olla üldse kirikuraamatuid lugenud ja läbi Arne ei jõudnud meieni ühtegi nime, aga arvestades seda, et mõisnik ei saanud lapsi, pidi see olema von Bohn, arvatavalt tollane Pikva mõisnik. Legend mainis vist, et Alavere või Pikva mõisnik.
Maido talu oli Pikval vana talu ja nad olid alati ka esimestena märgitud. Maido perepoeg Mait sai ka Maardu mõisa kärneriks (kas see polnud kah mitte von Bohni oma). Päris lampi mitukümmend kilomeetrit talupoeg ei koli ja mõisasse kõrgemaks kui teenija ei saaks. Pigem jällegi eeldaks paremat läbi saamist mõisnikega. Aga diil tehti Hinriku ema isaga, mitte ta naise Leenu isaga Mats....
Nagu ma aru sain, siis too mõisniku sohilaps polnud iseenesest saladus, vaid pigem pool-avalik diil.
Lolli Hinriku leer 1754 ja Kubjas Hinriku laulatus 1757 nagu samuti sobiks. Tundub nagu oli hädasti vaja teda koolitada... (mis põhjusel?). Pealegi oli olemas teine kubjas (Juhan). Viitab nagu diilile, et kui Hinrik 21 vms saab, saab ta kubjaseks.
Miks ta Pikvalt naise võttis, viitab ka sellele et Hinrikul oli sugulus Pikvas. Nagu aru saan, siis mõisa teenijaks saamine polnud kah päris lihtne, ammugi kui sa oled lihtsalt 1 loll poiss; mis viitab jällegi diilile.
Hetkel ei leai üles, aga mäletan kirjeid, et Pikvalt keegi talutütar sai sel ajal ka Pikva mõisa teenijaks.
Ükskõik kui palju kirjutada, tundub puudu jäävat see fakti tõestus.
Arne viitab ka sellele, et nende aadlike puhul oli kõva pea suht tavaline, aga hea haridus tegi neist enam vähem hakkama saavad inimesed

Ei tea kas 18saj keskel mingit kirjavahetust selle kohta ei peetud, kui keegi kuskil kubjaseks sai? Oleks vaja mingit mitte digiteeritud dokumenti, kus oleks veel 1 vihje samale asjale.


mõned tsitaadid Arnelt:

Arne Maadväli
8/23/2011 at 9:01 AM
Paruni teemat kokku võttes saan sellise pildi: Kubjas Hinrik ei olnud eelmise kupja Juhani poeg.(Kuigi tal endal sündis ka poeg nimega Hinrik.) Järelikult tegi parun oma poja kohta kõvad kirjad, et kui ta täiskasvanuks saab hakkab haldama Rooküla mõisa. Ametlikult ta seda teha ei sanud, sest Hinrik ei olnud tema seaduslik poeg. Margit Park oli leidnud kirjakoha, et Hinrik oli käinud kaua köstrikoolis. Kauem kui kõik teised. Arvan ka, et Hinriku ema võis olla selle noorema põlve kangru Juhani õde. Arne.

Arne Maadväli
8/25/2011 at 8:46 AM
Tuleb meelde, et onunaine rääkis tõepoolest, et sellel kubjasel olnud noorelt väga kõva pea. Arvatud algul, et ei temast küll mingit ülemust saa ja õpetajad näinud temaga palju vaeva. Kuid pikapeale asi paranenud. Ka see tundub õige olevat, et algul pidavat ta saama Pikva mõisa. Need on küll õhkõrnad mälestused, kuna seda räägiti juba üle 60 aasta tagasi, kui olin veel noor ja need asjad ei tundunud siis nii olulised. Ta teadis palju sellest kupjast rääkida, kuid pole enam meeles. Kui mõni sedasama räägib siis tuleb meelde küll.
Arne.