Perekonnaajaloo foorum

Tere
Otsin seoseid isikutega Joosep (Ossip) ja Jaan Tigasing. Joosep on minu vanavanaisa, Joosep Reinu p TIGASING oli sündinud 24.12.1861.aastal Võrumaal,Veriora vallas. Ta oli asunud 1872. aastal Eestist elama Oudova maakonda Usmina valda. Joosep TIGASING oli abielus. Tema naine Maria Jakobi t.(neiuna Koor) oli sündinud 15.10.1867.aastal aastal. Neil olid lapsed: Emilie (sünd: 09.05.1905. aastal), Rosalie (sünd: 04.04.1907.aastal) ja August (sünd: 04.08.1903.aastal). Alus: ERA, f. 34, n.1, s.2033
Tean emalt kuuldud juttude järgi, et Joosepil oli vend, aga kas see võib olla Jaan Tigasing, kirikuraamatutest ei suuda kuidagi leida.

Mayah kirjutas:Tere
Otsin seoseid isikutega Joosep (Ossip) ja Jaan Tigasing. Joosep on minu vanavanaisa, Joosep Reinu p TIGASING oli sündinud 24.12.1861.aastal Võrumaal,Veriora vallas. Ta oli asunud 1872. aastal Eestist elama Oudova maakonda Usmina valda. Joosep TIGASING oli abielus. Tema naine Maria Jakobi t.(neiuna Koor) oli sündinud 15.10.1867.aastal aastal. Neil olid lapsed: Emilie (sünd: 09.05.1905. aastal), Rosalie (sünd: 04.04.1907.aastal) ja August (sünd: 04.08.1903.aastal). Alus: ERA, f. 34, n.1, s.2033
Tean emalt kuuldud juttude järgi, et Joosepil oli vend, aga kas see võib olla Jaan Tigasing, kirikuraamatutest ei suuda kuidagi leida.

Kas Jaan Tigasing´ kohta ka midagi teada on? Muidu on raske nagu öelda, kas nad vennad olid.

Lugu ise selline. Minu isa Adolf Tigasing (1942-2002) sündis Venemaal, tema isa oli August Tigasing (1898-1988) kes samuti oli sündinud Venemaal, tema isa omakorda on Joosep (Ossip) Tigasing (1854-...) kes väidetavalt oli peres noorim ja sündinud Eestis.
Kui Venemaal tsaariajal hakati maid jagama oli Joosepi isa koos perega Venemaale läinud ja seal maid saanud, koha nimi võis olla Bereznjak ja Pskaljanskoe ozero, veel teadis ema rääkida sellistest kohtadest nagu Sjolkino, Novoselje ja Plussa.
Rahvusarhiivist sain Joosepi kohta sellise teksti nagu eespool kirjas. Ema teadis rääkida, et Joosepi vanaema oli Viio ja tema hooldamise pärast olevat Joosep ja tema VEND tülli läinud ning enam mitte suhelnud.
Venna nimi on teadmata aga uurides RA-st on seal olemas Jaan Tigasing (Petrogradi Kontroll-Opteermiskomisjoni arhiivifondi andmetel esitas 1920.aastal Jaan TIGASING Eesti Esitusele Venemaal palve lugeda ta Eesti-Vene rahulepingu artikkel IV põhjal Eesti Vabariigi kodanikuks. Jaan Reinu p TIGASING oli sündinud 18.09.1854.aastal Võrumaal,Veriora vallas. Ta oli lahkunud 1880.aastal koos isaga Eestist ning asunud elama Oudova maakonda Usmina valda.1920. aastal oli Jaan TIGASING lesk ning elas üksinda. Talle anti välja kodakondsuse tunnistus nr.12786. Alus: ERA, f. 28, n.2, s.17438)
Kas selle põhjal võiks oletada, et tegu on vendadega? Joosepi isa oli Rein Tigasing (Tiggasing, Tiggas...) ja Reinu isa olevat Peeter, nemad olevat pärit Veriora vallast Pahtpäält
Sai väga pikk jutt, hetkel otsin siis taga vanavanaisa venda... Link Geni puule

Aga mileks oletada, võta saaga lahti ja nopi välja, alustuseks killuke pere raamatut

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1113,356,0" onclick="window.open(this.href);return false;

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1269.1.797:140" onclick="window.open(this.href);return false;

Rein on Pedo poeg, sündinud 22.7.1824 (10.7.1824 vana järgi):
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1177,124,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Reinu naine oli Wijo ja neil oli vähemalt 6 last ja Josep polnud noorim:
Jaani sünd 30.9.1854 (18 vana järgi):
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,706,284,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Josepi sünd 5.1.1862 ( 24.12.1861 vana järgi):
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,719,325,0" onclick="window.open(this.href);return false;

koha nimi võis olla Bereznjak ja Pskaljanskoe ozero, veel teadis ema rääkida sellistest kohtadest nagu Sjolkino, Novoselje ja Plussa.

Tegemist Ingerimaaga, Solkkino ja Novasolkka. Bereznjak on õigenimega Kasikko, (nime järgi peaks olema eesti küla) ja asub Kattilas. Kattila on Solkkino ja Novasolkka vahel...

Kes on see Marri Tiggasing? Saaga EAA.1269.1.797:138 (lehe allosas)
Ja kas Reinu isa Pedo on selle Marri poeg?

Marri on Peteri lesk ehk siis Reinu vennanaine, Pedo minia...
Etsiis 1826 võtsid nime kasutusele Peebu lapsed, nendehulgas poeg Pedo koos naisega Ann ning nende lapsed, sh. Peter ja Rein:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1777,162,0" onclick="window.open(this.href);return false;
teised:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.71/7:18" onclick="window.open(this.href);return false;
1834a. revisionis:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1860,201,0" onclick="window.open(this.href);return false;
1850a revision:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1852,190,0" onclick="window.open(this.href);return false;
1858a. revision:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 2279,333,0" onclick="window.open(this.href);return false;
ja lõpuks rulliraamat kus öeldud et Wennemaal:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 3343,518,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Suured tänud, uurin edasi...

Sellest viimasest lingist ja AIS-st saadud infost võiks järeldada, et need eelpool nimetatud kohanimed asuvad siiski Peipsi taga Vene riigi ter., praeguse nimega Gdov.
2006 a. sai sealkandis ka sugulastel külas käidud. Aga küsimus. Kas tsaariajal jagati maid ka Ingerimaale?

Ja kus su arvates Ingerimaa siis on?
http://www.inkeri.com/Virtuaali/Kartta.htm" onclick="window.open(this.href);return false;
Kusjuures vägapaljud eestlased kes alguses kolisid lõuna inkerisse või ingerimaast lõunapoole, eriti just nende järglased liikusid hiljem põhjapoole Ingerisse.

Kas tsaariajal jagati maid ka Ingerimaale?

Ikka, Peeter ise ju ehitas ka oma pealinna keset Ingerimaad...

Plussa on siis Pljussa, ilmselt peeti silmas Pljussa rajooni ja kui joont vedada siis Gdov>>Pljussa(raj.)>>Ingerimaa...kus siis Solkkino ja Novasolkka jne.

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1777,162,0
Kas seal märgitud kastis meeste poolel võib aru saada, et esimene poeg Joosep surnud 1821 a.
ja naiste poolel Liso, Marri, Hels ja Catto on Pedo tütred?

Jep.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,1160,62,0" onclick="window.open(this.href);return false;

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.71/7:18
Michel on Peebu poeg, Peeter Micheli poeg aga mis seal all kirjas. Ja naiste poolest ei saa sotti

Jacob, Mihkli 2. poeg
Mai, Mihkli lesk - Witwe(Wittw)
Anne 1. ja Cristi 2.tütar(Tochter)
Mai on Peteri Weib/naine ja Wijo tütar

Saaga EAA.1865.2.71/7:18?141,723,1940,131,0
Kas Tomas kuulus ka samasse sugupuusse ja siis veel see Saaga EAA.1865.2.71/7:17?32,1741,2324,171,0 ???

Tomas on Pedo vend
1816a:
Pedo
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1082,153,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Tomas
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,1016,88,0" onclick="window.open(this.href);return false;
1811a, kust võib ka näha et Peep on Tiggase Micko poeg:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1075,298,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Andrese isa Ado ja Pedo ja Tomase isa Peep peaksid olema vennad, 1811a revisjonis on nad mõlemad Tiggase Micko pojad. kahjuks puuduvad varasemad revisjonid kus täpsemalt näha oleks...
1816a:
Andres
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,1009,81,0" onclick="window.open(this.href);return false;
1811a kust näha et Andrese isa Ado on Tiggase Micko poeg
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1042,191,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Suured tänud, ise ka sirvisin veel 1811 revisjoniraamatut. Ega kaugemale vist ei julge kaevata esialgu...vaatasin, et selles revisjoniraamatus väga paljud 1700 lõpp ja 1800 alguses surnud. Kas siis oli mingi nälja v katkuhäda Eestimaal?

Ega kaugemale vist ei julge kaevata esialgu

Ega sul vist polegi midag kaevata, kaugemaid revisjone pole saagas,(õhk õrn võimalus et Veriora revisjon on mõne muu koha küljes), mingi vakuraamatu jupike on ka a sealt targemaks suurt ei saa...
Vanemaid personal book-e ka pole...
Ainuke võimalus on meetrika raamatud läbi uurida...

väga paljud 1700 lõpp ja 1800 alguses surnud. Kas siis oli mingi nälja v katkuhäda Eestimaal?

Meetrikaraamatuid uurides vaata surmapõhjuseid...

Saaga EAA.1865.2.74/2:31?261,1226,2243,391,0
Naiste poole peal ei saa aru kes on kes

Ma loeks nii:
Peedu naine Kreta,
Peedu tütar esimesest abielust Katto
Peedu tütar teisest abielust Mari

Villemi naine Krõõt [Villem ise on ilmselt kuskil mujal kirjas]
tütar Mari

Jakobi naine Katto
ja tütar Mari

Tomas
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,1016,88,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Mis on Tomase naise neiupõlvenimi?

Mayah kirjutas:Tomas
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,1016,88,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Mis on Tomase naise neiupõlvenimi?

Perddra

Perddra

See ei ole neiupõlvenimi vaid ta isa antud hetke "hüüd" nimi...

jussK kirjutas:

Perddra

See ei ole neiupõlvenimi vaid ta isa antud hetke "hüüd" nimi...

Jah ei vaadanud üldse, mis aasta revisioniga on tegemist. Aga hüüdnimi see kindlasti ka ei ole, pigem talunimi või nimi, mida kasutati selle asemel.

Aga hüüdnimi see kindlasti ka ei ole, pigem talunimi või nimi, mida kasutati selle asemel.

Talu, koha, peremehe, päritolu, ameti, isa jne nimi olenevalt kuidas inimest tunti ja kutsuti.pmst tegemist ikkagi hüüdnimega.

Teemaalgatajale, Tomase naisel ei olnud neiupõlvenime kuna perenimede paneku ajal oli ta juba mehel...

jussK kirjutas: Talu, koha, peremehe, päritolu, ameti, isa jne nimi olenevalt kuidas inimest tunti ja kutsuti.pmst tegemist ikkagi hüüdnimega.

Ei ole üldse niimoodi. Talunimi, kohanimi, perekonnanimi, isanimi jne on kõik täiesti erinevad nimeliigid ning hüüdnimed pole neist ükski. Hüüdnimed konkreetselt on sellised nimed, mida igaüks võib ükskõik kelle kohta ükskõik kui palju ise välja mõelda ning kasutusele võtta. Kui keegi perekonnanimedeeelsel ajal oli näiteks Tamme Jaan siis Tamme oli talunimi, Jaan eesnimi ja hüüdnimeks võis olla vabalt hoopis Untsantsakas või mõni alavääristav roppus. Seda kuhugi kirikuraamatusse kirja ei pandud (välja arvatud juhul, kui see leidis üldise kasutuse ja kõik hakkasidki seda meest nõnda nimetama)

Talunimi, kohanimi, perekonnanimi, isanimi jne on kõik täiesti erinevad nimeliigid

Aga kasutati neid siiski ühel eesmärgil - inimest kutsuti sellejärgi ja eelistati seda mis antud hetkel aktuaalne oli st. mille järgi kergem oli tunda .Lõpp tulemus on ikkagi hüüdnimi, kutsu seda siis pikaks- või ametlikuks- hüüdnimeks a hüüdnimeks jääb see ikkagi
Aga see selleks, läheb juba teemast mööda...sry...

jussK kirjutas:

Talunimi, kohanimi, perekonnanimi, isanimi jne on kõik täiesti erinevad nimeliigid

Aga kasutati neid siiski ühel eesmärgil - inimest kutsuti sellejärgi ja eelistati seda mis antud hetkel aktuaalne oli st. mille järgi kergem oli tunda .Lõpp tulemus on ikkagi hüüdnimi, kutsu seda siis pikaks- või ametlikuks- hüüdnimeks a hüüdnimeks jääb see ikkagi
Aga see selleks, läheb juba teemast mööda...sry...

Kuulge andke andeks, aga ärge ajage asju segamini. On inimesi kes hüüavad mind Assariks, ka Assar Järveküljeks on mind kutsutud - HÜÜTAKSE küll nii, aga need pole minu hüüdnimed. Antud juhul kasutati seda nime konkreetse isiku märkimiseks dokumendis. Dokumendis ei märgita kunagi hüüdnimesid, kui just sellist spetsiaalset kohta ei ole. Kuidas seda inimest konkreetselt HÜÜTI, seda me ei tea ja ei saagi teada ...

Tamme Jaan kokku on täisnimi. Tamme eraldi on talunimi ja Jaan eraldi on eesnimi ja nad jäävad selleks. Hüüdnimi ei priigi seostuda ei Tammega ega Jaaniga.