Perekonnaajaloo foorum

Kas keegi oskab soovitada või nõu anda, kuidas vormistada sugupuud, kui kõukude kadu on tohutult suur (suht suletud kogukond saarel)?
Näiteks on mul üks esivanem tervelt kaheksakordne, st. tema lapselapselapsed on omavahel abiellunud, siis nende lapselapselapsed omakorda omavahel abiellunud. Ühe esivanema neli järglast on mulle erinevaid teid pidi esivanemaks, kõrvuti neid õdede-vendadena asetada ei saa,sest osad neist on vanaisapoolsed, osad aga vanaemapoolsed kõugud.
Püüdsin värviliste joontega ühendada, aga neid sai nii palju ja nad läksid nii risti-rästi, et sealt ei ole lõpuks midagi mõistlikku enam välja lugeda. Nüüd on juhe lõplikult koos ja käpad püsti.

Aga kui teha nii, et kõik need ühised esivanemad saavad siiski igakord omaette kasti või lehekese või misiganes, s. t. puu näeb välja nagu igati normaalne puu, ei mingeid ristjooni. Ja lihtsalt sama esivanem on näiteks värvidega tähistatud. Igal korduval esivanemal oma värv - tema kasti taust vmt. Mul nii hullult palju ühiseid esivanemaid ja sugulusabielusid pole olnud, aga üksikutel juhtumitel olen niimoodi neid "inbriidinguid" tähistanud.

Jah, ma alguses proovisin nii. Üksikute juhtude puhul annab see ilmselt hea tulemuse.
Aga kui enamusse kastidesse tulid kogu aeg samad nimed, siis muutus asi lõpuks täiesti mõttetuks paberiraiskamiseks - vähemalt kaheksasse ritta tulevad otstesse Tüübe Hans, tema isa Jaan ja tema isa Mats, teise kaheksasse Hansu naise isa ja ema ja vanaisa ja vanaema, siis vähemalt kuue rea otsas hakkavad korduma Poonti Mihkel, tema isa Keisari Toomas, tema isa Mihkel, tema isa Keisari Mart ja teist sama palju tema ema Mari vanemad, vanavanemad ja vanavanemad... pea sama palju reaotsi lõpevad nimega Miku Hans või Koltsi Mikk... siis kogu selle korduva kraami seas on ainult paar-kolm nime lõpuks, mida kordama ei pea.

Erinevate värvide kasutamine tundus mulle ka algul hea plaan. Aga kui selgus, et kuskil jooksevad need värvid nii põhjalikult kokku, et mõni kast tuleb teha vähemalt neljavärviline, sest kõik erinevate värvide omanikud on selle inimese esivanemateks, siis ma loobusin ka sellest võttest. Praegu olen erivärvi joonte katsetamise faasis, aga ka see tundub mulle kehv lahendus.

Ma visandasin üht Tudulinna puud. Täpselt ühesugused kastid värvisin üht värvi: 4 oranzhi haru, 3 lillat, 3 kollast, 2 sinist, 3 pruuni ja 2 rohelist (need värvid olid lihtsalt lapse pinalis olemas). Järglased, kes korduvad vähem kui nende vanemad, said erineva värvi. Et 3 paarist lilladest vanematest tuli ainult 2 rohelist kasti, kolmas jäi valgeks. Ja 4 oranzhist tuli 2 punast jne.
Kui sa pikemalt planeerid, siis saad ehk paremat värvigammat valida. Nii või teisiti võtab see pea ringi käima, aga ega ristuvad jooned paremad pole.

Mõtlesin ka kunagi sellel teemal, minu nõuanne nõuab ilmselt meisterdamisoskusi ja fantaasiat.
Kui teha sugupuu ruumilisena, siis kaob tavaliselt enamik selliseid probleeme ära.
Sellisel juhul on palju sugulusabielusid isegi positiivne - puht tehniliselt saab puu konstruktsioon ju tugevam

Assar kirjutas:Mõtlesin ka kunagi sellel teemal, minu nõuanne nõuab ilmselt meisterdamisoskusi ja fantaasiat.
Kui teha sugupuu ruumilisena, siis kaob tavaliselt enamik selliseid probleeme ära.
Sellisel juhul on palju sugulusabielusid isegi positiivne - puht tehniliselt saab puu konstruktsioon ju tugevam

kusjuures kolmest dimensioonist võib väheks jääda - suure tõenäosusega tuleb ju ka generatsiooni kadu (või oli see nihe) sisse (samade eellastega inimesed abielluvad, ent on neist esivanematest lugedes erinevates generatsioonides).

Ilmselt ei ole mul nii head ruumilist mõtlemist, et tekiks ettekujutus, kuidas seda puud ruumiliselt teha.
Ja tõepoolest on ka see probleem olemas päris mitme esivanema puhul, et abiellujad kuuluvad justkui erinevatesse põlvkondadesse (üks on olnud näiteks pere esimese lapse esimene laps, teine aga üle 40-aastaste vanemate pesamuna järeltulija). Pluss seegi, et ühe esiisa neli last, kes ka kõik mulle esivanemateks on, satuvad kaks ühte ja kaks järgmisse põlvkonda...
Ma siin susserdan midagi kokku, aga seni on kõigi katsetustega läinud nii, et kui asi hakkab enam-vähem valmis saama, siis vaatan, et sellest mis välja tuli, ei ole võimalik jagada puud ega pütti.

passer urbanus kirjutas:

Assar kirjutas:Mõtlesin ka kunagi sellel teemal, minu nõuanne nõuab ilmselt meisterdamisoskusi ja fantaasiat.
Kui teha sugupuu ruumilisena, siis kaob tavaliselt enamik selliseid probleeme ära.
Sellisel juhul on palju sugulusabielusid isegi positiivne - puht tehniliselt saab puu konstruktsioon ju tugevam

kusjuures kolmest dimensioonist võib väheks jääda - suure tõenäosusega tuleb ju ka generatsiooni kadu (või oli see nihe) sisse (samade eellastega inimesed abielluvad, ent on neist esivanematest lugedes erinevates generatsioonides).

See nüüd küll probleem pole, kui kellegi lapselaps on abiellunud sama isiku lapselapselapsega. Puud saab ruumiliselt ikka kujutada. Sest kui ka sugupuud, küünarpuud ja margapuud kõrvale jätta, siis ka täiesti tavalistel puudel metsas ei kasva oksad alati ühtlaselt ja alati ülesse suunda.

Kui sugupuud vähem isikuid on võib teha ka ju perspektiivjoonise. Kaasajal on muidugi ka videoinstallatsioonid hästi moes, aga see teema pole mind eriti köitnud enam

Müürisepp kirjeldas, kuidas ta erivärvi harusid sai.
Kuskilt leidsin ma sellise sugupuu-variandi, kus asi nägi välja pidevalt jaguneva ringina.
Panin siis need kaks ideed kokku ja sain värviliste kiirtega päikse.
Ainult et kui müürisepal tulid 3-4 sarnaste värvidega haru, siis mina sain esimest korda ülevaate sellest, milline massiline kõukude kadu mu sugupuus tegelikult valitseb. Minul nimelt tuli neid harusid: 11 roosat, 9 helepruuni, 9 oranži, 9 potisinist, 6 helelillat, 5 helesinist, 4 tumelillat, 3 tumepunast, 3 tumesinist, 3 tumerohelist, 2 helerohelist, 2 tumekollast, 2 helekollast, 2 rohekaskollast, 2 rohekassinist, 2 beeži ja... ja siis sai mul ikkagi mõistus otsa, sest värvid said ka otsa. Noh, mõned harud triibutasin ja täpitasin, aga ka see ei ole liiga hea lahendus.
Äkki on veel kellelgi häid ideid pakkuda?

Kuna mul tehnikaharidus puudub, siis Assari väljapakutud "perspektiivjoonis" ei ütle mulle kahjuks midagi. Ma ei tea, kuidas see välja näeb ja kuidas seda süüakse.
Installatsioonides olen ma ka olematult nõrk.