Perekonnaajaloo foorum

Saaga EAA.1271.1.205:10
Mis on ema perekonna nimi? Mida tähendab rea lõpus olev ?Luts? ? See on väga tihti seal naiste nimede lõpus, nii et perekonna nimi see vist pole. Lutherlase lühend? Aga miks sel juhul seda isade nime lõpus ei ole?
Ja kas rohkem ema kohta kirjas polegi, kui vaid siis eesnimi?

Ja kui tüli ei tee, siis kas keegi räägiks lahti ka tunnistajate ja ristivanemate lahtri. Mis järjekorras need tulevad (kaks mees nime ja kolmas naine = tunnistaja, ristiisa, ristiema?) või siis tegu lihtsalt tunnistajatega. Olen kohanud ka kus viimases lahtris on ema nimi. Kuna ei oska lugeda nimede ees olevaid sõnu, siis sealt abi ei saa. Nii et lihtsalt oletan. Samas mõni leht edasi on sündijal 6 tunnistajat, millised siis ristivanemad Saaga EAA.1271.1.205:12 nr 91

Küsimusi tekitab ka s-ide jugemine
Saaga EAA.1271.1.205:132
nr 221 sünnikoht on Hainkasse?, Hainkashe?
Esimese lingi sünnikoht on Jöetagguse??

Tere!
Viimasele küsimusele vastus http://www.biblioserver.com/geonimed/in ... &gid=1&id=" onclick="window.open(this.href);return false;


Tervitades Moonika

Kõigepealt - küsimust esitades on hea, kui näitate täpselt ära koha, millest jutt - on lihtsam otsida ja vastata

Juhised nn. rohelise kasti joonistamiseks SIIN - punkt 5.

Üldiselt vähemalt luteri kiriku tolleaegses kontekstis ristimise tunnistajad ongi vaderid ehk ristivanemad. Seega kõik ülesloetletud isikud ongi ristivanemad. Ristimise juures pidi olema vähemalt üks tunnistaja/ristivanem, tavaks oli kolm ristivanemat skeemi järgi poisil kaks meessoost ja üks naissoost ning tüdrukul kaks naissoost ja üks meessoost ristivanem. Kuid see tava polnud kohustuslik, sellest võidi vabalt kõrvale kalduda nii soolise koosseisu kui ka ristivanemate arvu poolest. Lapse vanemad ei saanud üldiselt olla ristivanemad. Seega arvatavasti see emanimi tähistas siiski emast erinevat isikut, kes juhuslikult oli ema nimekaim.

1834. a. sisseviidud ristimiste registreerimise kord nägi ette, et vanemate usutunnistus tuleb kirja panna (lühend Luth.). Üldiselt luterlase laps ristiti luteri koguduses. Samas esines ka segaabielusid, Eestis 19. saj teisel poolel oli juba üsnagi tavaline, et üks vanematest oli luterlane, teine õigeusklik. Venestamise intensiivistumisel (kuskil 1860-ndatest) kehtestati kord, et kui üks lapse vanematest on õigeusklik, siis tuleb laps ristida õigeusklikuna.

Üldiselt peeti sellest korrast kinni, kuid mitte alati. Luteri koguduste meetrikates kohtab tollest ajast mõningaid ristimisi, kus ema usutunnistuseks on märgitud kreeka-katoliku ehk vene õigeusk. Ka kohtab mõningaid näiteid, kus lapse ema on rooma-katoliku usku (kuigi märksa vähem). Kuivõrd ühiskond oli meestekeskne, siis polnud mõtet kirjutada eraldi välja isa usutunnistust. Et luteri koguduses ristitava lapse isa oli luterlane, oli eeldatav. Erandid pandi kindlasti kirja ja neid erandeid esines harva - kui üldse. Varianti, et õigeusklikust isa laps ristiti luteri koguduses, tuli enam ette Eesti Vabariigi kehtestamise järgselt, kui venestamise surve oli kadunud.
Ema kohta polnud vaja midagi muud kirjutada, kui eesnime, sest perekonnanimi oli abielus naisel ju mehe oma. Naise täisnimi kirjutati välja, kui tegemist oli vallaslapsega. Paljudes meetrikates pandi kirja ka ema neiupõlvenimi, seda eriti 19. saj. lõpupoole, kui perekonnanimed olid juba kinnistunud.