Perekonnaajaloo foorum

Lihtsalt huvi pärast küsin,et kas eestis saab ka seda teha ja kui palju see maksab?


artikkel räägib sellest belgased uurisid Hitleri Dna abiga,et Aadus voolas juudite veri ikkagi mingit viisi,keda ta nii
vihkas,ning mingid esivanemad olid tal afrikast pärit(kõigil on muidugi kõige esimesed esivanemad pärit kuskilt afrikast)

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=391657" onclick="window.open(this.href);return false;

Et kas eestis saab "teenust" kasutada?

http://www.rootsforreal.com" onclick="window.open(this.href);return false;
http://www.familytreedna.com" onclick="window.open(this.href);return false;

jne: http://www.google.ee/search?sourceid=ch ... +genealogy" onclick="window.open(this.href);return false;

Tänud linke eest,aga tekkis selle peale küsimus,et kas kunagi praegu või kunagi seda ka kohapeal saab teha?ja odavamalt
kui 6000 krooni(290 taala on ju umbes 6000 krooni)

Eestis teostab DNA teste näiteks Kohtuekspertiisi instituut - täpsem info http://www.ekei.ee/28356" onclick="window.open(this.href);return false;

Sõltub, mis on eesmärgiks - Kohtueksptertiisiga saame isadust tuvastada, mis ka päris kindlasti on väga oluline genealoogiline küsimus, ent esmahuvi ehk siiski pisut ... mmm ... sügavam?

Küsimus on vist selles, kui kaugele on võimalik mingite testidega jõuda . Kas tuvastab ainult isaduse või siis saab teoreetiliselt panna kokku umbes kahekümne aasta pärast terve andmebaasi, kes on omavahel sugulased . Ehk siis Geeniregistri või selle andmebaasi, kus kogutakse 50 000 inimese geenid ja ilmselt ka DNA saamegi varsti suure osa suguvõsa uurimise raskest tööst nurka visata, sest tähitud kirjad annavad meile ise sugupuu .

Jääb üle ainult tõestada, kuidas need andmed sedasi minna võisid - mingite abieluväliste suhete kaudu näiteks ja kuna mõlemad abielurikkujad ei soovinud kindlasti kuulsust koguda, siis on suguvõsades kindlasti inimesi, kes ei olegi täieõiguslikud sugulased .

See on selline kontseptuaalne teema. Definitiivselt on genealoogia ajaloo abiteadus (http://et.wikipedia.org/wiki/Genealoogia" onclick="window.open(this.href);return false;). Ajalugu on taas allikail põhinev teadus, ent geneetika nende hulka ei kuulu (http://et.wikipedia.org/wiki/Ajalugu#Allikad" onclick="window.open(this.href);return false;). Seega geneetiline ja genealoogiline informatsioon on kaks erinevat asja.
Aga iseenesest ma olen üsna veendunud, et geneetika arenedes on võimalik selle abil sugupuusid joonistada - juba täna on võimalik kahe suguluses oleva inimese puhul selgeks tea, mitmendas põlves neil ühised eellased on. Lihtsalt suguluse määramisega saadakse hakkama juba mõnda aega.

Ehk siis teisisõnu DNAga on võimalik nii kaugele minna, kui paljude esivanemate DNA jupp sul käepärast võtta on - mõni kont või midagi? Maades kus on esivanemate kultus - kantakse näiteks vanaisa koljut kaasas - pole see nii raske kui siin. Hiljem saad sa ainult healjuhul mingi geenikombinatsiooni, mis ühel või teisel vanemal olla võis, aga kuidagi pole võimalik öelda, et see seesama inimene oli, kes kirikuraamatu järgi nagu olla võiks.

Assar kirjutas:Ehk siis teisisõnu DNAga on võimalik nii kaugele minna, kui paljude esivanemate DNA jupp sul käepärast võtta on - mõni kont või midagi? Maades kus on esivanemate kultus - kantakse näiteks vanaisa koljut kaasas - pole see nii raske kui siin. Hiljem saad sa ainult healjuhul mingi geenikombinatsiooni, mis ühel või teisel vanemal olla võis, aga kuidagi pole võimalik öelda, et see seesama inimene oli, kes kirikuraamatu järgi nagu olla võiks.

ei ole päris nii ... sugulust on võimalik määrata n-astme nõo puhul ilma vahepealsete sugulaste konte omamata ... sõltub muidugi, milline on küsimus. raamatutesse on kirja pandud ühe inimese (kes võis olla pisut hajameelne, loll, pugeja, kaabakas, haige või joodik ... või siis mitte) nähtud ja tõlgendatud teadmine. meie samuti loeme, loeme valesti, tõlgendame ja tõlgendame valesti seda. et siis põhimõtteliselt peaks olema võimalik / saama võimalikuks suguluse ja suguluse astme määramine ilma ühendavaid lülisid isikunimega nimetamata. kas see raamatutega kokku läheb, on teine asi ... genealoogia ja geneetika võivad, kuid ei pruugi käia käsikäes, nimesid nimetades või nimetamata.

passer urbanus kirjutas: ei ole päris nii ... sugulust on võimalik määrata n-astme nõo puhul ilma vahepealsete sugulaste konte omamata ... sõltub muidugi, milline on küsimus. raamatutesse on kirja pandud ühe inimese (kes võis olla pisut hajameelne, loll, pugeja, kaabakas, haige või joodik ... või siis mitte) nähtud ja tõlgendatud teadmine. meie samuti loeme, loeme valesti, tõlgendame ja tõlgendame valesti seda. et siis põhimõtteliselt peaks olema võimalik / saama võimalikuks suguluse ja suguluse astme määramine ilma ühendavaid lülisid isikunimega nimetamata. kas see raamatutega kokku läheb, on teine asi ... genealoogia ja geneetika võivad, kuid ei pruugi käia käsikäes, nimesid nimetades või nimetamata.

Ma ei väitnudki päris seda ... loomulikult on võimalik kahe inimese sugulust tõestada või ümber lükata. Sellega olen nõus, aga ainult niiviisi, et ma vahepealseid astmeid ei tea. Seega on tulemust ka raske sugupuuna ette kujutada. Olemas on üksikud lehed, aga oksi neid ühendamas pole. Võib olla kasutada mõistet "sugulehestik".
Sugupuude üks kohustuslik osa on isiku nimi. Vähemalt pole ma ühtki puud näinud, mis seda ei sisaldaks. Kui sa soovid need vahepealsed astmed ka personifitseerida, mitte jätta sinna mingit geneetilist koodi vms. siis pead sa kõik eivanemad läbi käima ja igalt ühelt kolm tilka verd võtma (teaduses tuleb kõik faktid ka tõestada). Kui elavad sugulased lõpevad tuleb hakata haudu lahti kaevama. Aga kui paljude esivanemate haudade asukohti me üldse teame - mitte kuigi paljude ma pakun. Eriti kui peaks veel selguma, et mõni kirikuraamatu esivanem seda tegelikult polegi ongi meie DNA sugupuuga jokk - kus ma selle õige siis võtan. Kaevan terve surnuaia lahti ja teen rida teste. Muidugi võib nii ka õige inimese otsa sattuda.
DNA sugupuuga võib muidugi leida elavate inimeste vahel hämmastavaid seoseid, et kunagi elasid esivanemad kusagil tänapäeva Ouagadougou lähedal sõbralikult koos, aga vahelülid jäävad paraku nimetuteks ning ma pole kindel, kas kõiki neid vahelülide geneetilisi koode välja selgitada annab, kas nende vahepealsete põlvkondade arvugi täpselt on võimalik teada. Ma väga kahtlen selles! Ma ei usu, et tänapäevaste teadmiste juures DNA-sugupuu mõistegi olemas on. Kui see olemas on, siis sisaldaks see mingeid tähtede ja numbrite jadasid, mis ütlevad midagi ainult geneetikutele endile ja sedagi mitte just "peale vaadates" vaid pärast mõningast süvenemist. Geneetika lihtsalt nõuab väga spetsiifilisi teadmisi. Mõtleme kui suur protsent see on kes keskhariduse omandavad, need kes kõrghariduse omandavad ja need kes geneetika lõpetavad. Ja siis mõtleme edasi, et see seltskond kes veel sõelal on - kui paljusid huvitab suguvõsauurimine sel määral, et nad ise aktiivselt sellega tegeleksid. Meenutame meie rahvastiku väiksust ja tulemuseks saame, et võib olla vaid mõni eestlane oleks võimeline sellega tegelema ja oleks sellest ka huvitatud. Laiadesse massidesse see aga ilmselt kunagi ei tungigi.