1. leht 1-st

Konnaperra-Karulas?

Postitatud: Reede 06. August 2010, 13:33:08
Postitas Eike13
Tegemist on Valgamaa Karulaga.
Kust leida kohanime Konnaperra?Petre p.Isak võttis naise 10.02.1793.Marret Koemõtzalt.
Isakutega on mul segadusi,kus piirkonnas kohata mehenime Waldor?
Kas hingeloendis on mõni perepoeg kirjas sulasena?On see tavaline?
Tänud,Eike

Re: Konnaperra-Karulas?

Postitatud: Reede 06. August 2010, 13:48:08
Postitas passer urbanus
see abielu? http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,1001,68,0" onclick="window.open(this.href);return false;

sääl pigem Konnoperra, aga sellist pole varem Karula kirjades kohanud, Koemötza küll (Marret on Koemötza Tawidi lesk).

Karula 1760ndatel on küll Konno koht, mis hiljem jaguneb Alakonno, Mäekonno kohtadeks, kuuluvad Rebbase, Rebasemõisa mõisa alla (Rebsberg), võibolla hilisemalt jagunemisel tekkis ka Konnoperra.

Koemötza on 1760ndatel Jauga, Jauka (Jacobshof) mõisa all, mis hiljem on Vana-Antsla mõisa all. Vana-Antsla rahvas käis osaliselt Karula kirikusse, osaliselt Urvastesse.

Perepoeg sulasena - vabalt võis juhtuda.

Re: Konnaperra-Karulas?

Postitatud: Reede 06. August 2010, 20:23:08
Postitas ingrid oja
Mul on tegemist Konnaperraga Vana-Antsla mõisa all. 6 põlvest Kunno Perra Peeter sünd siinSaaga EAA.1270.2.7:182?1149,403,956,88,0 tema abielu siinSaaga EAA.1270.2.7:85?110,1252,937,71,0Ma ei tea kas on see Isaku isa pole neid harusid uurinud.Minul on tegemist peetri poja Jaaniga aga olen näinud, et Konnaperra on hiljem kirjas Konnamäe, ikka Vana-Antsla mõisa all.

Re: Konnaperra-Karulas?

Postitatud: Laupäev 07. August 2010, 10:54:08
Postitas Eike13
Hakkasin läbi vaatama 1795.a.hingeloendit,kes on Koemetsale tulnud ja leidsin Connoperra.Nüüd on Isak leitud,ainult et vanus tuleb üle kontrollida.
Mida tähendab Saaga EAA.1865.2.130/10:11?1309,597,437,58,0
Tänades,Eike

Re: Konnaperra-Karulas?

Postitatud: Laupäev 07. August 2010, 13:21:08
Postitas madis.michelson
Hälftner - pooleteramees. Vaata lisaks ka foorumi "otsi" alt: Hälftner - "Bauer, der mit einem andern auf die Häfte des Landes geht, das heißt zur Hälfte mit ihm bearbeitet oder pachtet" Gutzeit,Livl. I 479; "Bauer, der ein halbes Gesinde besitzt" ...