Perekonnaajaloo foorum

Sünnimeetrikast võib lugeda, et Ado Kõmper on sündinud 23. jaanuaril 1870 ja sellel samal päeval ka ära surnud. Ristimise kuupäevaks on märgitud aga 27. jaanuar 1870. Kas ta on siis pärast surma ära ristitud või?
Sünd: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 4,127,64,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Surm: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 9,209,48,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Kas keegi suudab Ado surma põhjuse välja lugeda?

Ilmselt on ristimise kuupäev vale. Surmakandes oleks nagu vanuseks 4 Stunden ja põhjuseks Schwäche/nõrkus.

Ka surnud lapsi ristiti.

Aga mis mõte sellel oli? Kas ainult pühitsetud mulda, ehk kirikaeda, matmise õigustamiseks, või veel midagi? Ja mida kiriklikud seadused selle kohta ütlesid?

Ma arvan, et usupõhine ajend - surnud lapse hingeke pidi pääsema ikka taevariiki. Ristimise tähendus on patust puhtakspesemine ja nö. ristiinimeseks saamine.

Teine asi - võib-olla tahtsid vanemad oma varalahkunud lapsele mingi nime anda - nimi on identiteedi olulisim tunnus.

Tere

Ma pakuksin siiski Uku varianti. Sellistel juhtudel kasutati nn. hädaristimist kui oli kahtlus et sündinud laps võib surra. Kui vaadata surmameetrikat siis seal on veelgi suurem segadus. Kui ma õieti välja loen on lapsuke maetud 8 veebruaril s.o. kaks nädalat hiljem mis tollel ajal on küllaltki ebareaalne. Samas on meetrika järgi kirikuõpetajal olmud nagu eraldi matuse päevad kus ühel päeval on maetud mitmed inimesed korrga. Pakuks et seal toimetas köster ja kuupäevad võivad näidata aega mil kirikuõpetajani andmed jõudsid.

Vello

ma tean niipalju, et a) ristida saab hinge - s.t. elavat last; b) kirikaeda, elik siis pühitsetud kalmistule saab matta ristituid ainult. ma kahtlustan, et see hingepäästmine vast see kõige olulisem teema ei olnud, vaid ikka see, et kuhu matta saab ... selline imagoloogia ja staatuse teema ...
aga see ainult minu tõlgendus.