Perekonnaajaloo foorum

Kas keegi suudab välja lugeda/aru saada, mis on kirjutatud lk24, ülevalt 2.reas vabadik Siemo Jac´u (ja all tema poegade) nime järel veergu, kus peaks olema vanus eelmise revisjoni ajal. Esimene rida on vist War übergangen, mis peaks tähendama üleminekut, aga teist ja kolmandat rida ei suuda mina kuidagi mõista. Kolmandas reas oleks nagu numbrid...

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34 ... 05abf428ad" onclick="window.open(this.href);return false;

Ette tänades
Külli

2.rida: nachher geboren - sündinud pärast (eelmist revisjoni)
3.rida: dito (kirjas on vist "dido") - viidatakse eelmise rea kordusele ehk ka see poeg on sündinud peale eelmist revisjoni

Terv.Riina

Suur tänu!
Kahju, et purunesid mu lootused leida sellest arusaamatust tekstist viide sellele, kust Jaak tulnud on:S

Väike teemaväline küsimus:
on Teil kogemusi selles suunas, et kui tõsiselt järgiti 1826.a vaherevisjoni ajal perekonnanimesid pannes seadust, et ühe mõisa piires võib ühte perekonnanime panna ainult sugulastele?

Tänuga
Külli

Siin olen kahjuks vale vastaja - peaaegu kogu mu suguvõsa on ühest mõisast, st. kogemusi erinevate mõisatega napib. Nö. kodumõisas pole märganud, et sama perenime oleks erinevad suguvõsad saanud.
Oma mehe suguvõsas on küll aga selline näide, et üks esiisa ja tema kasuisa said sama perenime - pere oli küll üks, aga meesliinis sugulus "0".

Terv.Riina

reeglina olla peetud reeglist kinni (reegli definitsioon) aga pidavat olema erandeid. Pärnumaad nimetatakse ses kontekstis, üks siinne kasutaja on ka Otepää näiteid toonud, kus leitavat sugulust ei ole.
Mul endal on juhtum, kus Eestis 1835 sai pere pereisa järgi ühe perenime (sama, mis peremehe sugulased), ent peremees sureb 1835, pereema kolib ilmselt oma vanemate juurde lastega tagasi ning järgmisel revisjonil / meetrikates on nimi pereema isa järgi. Vennad saavad/võtavad erineva nime

selliseid teadmata kohast tulnud inimesi olen tuvastanud lapates varasemat meetrikat ja otsides nime / vanuse / pere koosseisu järgi sobivat komplekti. eeldusel, et samas mõisas liikunud või kui teada, kust mõisast tuli.

Minul on seoses perekonnanimede panemisega mõningaid kahtlusi. Konkreetselt Torma kihelkonna Avinurme mõisas on perekonnanime Pern (olen oletanud, et see on tänase Pärn´a eelkäija).
pandud kümnetele erinevatele inimestele erinevatest küladest ja kiirel läbivaatamisel pole küll tuvastatav, et nad kõik omavahel
suguluses oleksid. Kas üks variant võib olla, et ühe taluga seotud saunikud said ka näiteks peremehega sama perekonnanime?
Kui seline võimalus on olemas, ei seleta se siiski kõike.

Minu probleem seisneb selles, et eelpool mainitud Siimu Jaak on 1811.a revisjonis kirjas vabadikuna Kalma külas, kuhu ta on tulnud
mujalt. Samas kohas on ta vabadikuna kirjas ka 1805.a vakuraamatus. 1826.a vaherevisjonis, kui pandi perekonnanimesid,
on ta seal samas Kalma külas kirjas juba peremehena (kui ma nüüd loen õigesti välja:wrth), seal on tema isana märgitud küll Simon, aga kuna
tema ja ta poegade ja naise nimed ja vanused klapivad, siis olen veendunud, et see on tema.

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34 ... 7e71a78bf3" onclick="window.open(this.href);return false;
pere 324

Varasematest revisjonidest leidsin kaks Siimu Willoso külast, kuna tänapäevane Vilusi on Kalma naaberküla ja 1795.a revisjonis Kalmat ei mainita, siis võib seda lugeda samaks
külaks. Üks neist oli 1782.a revisjoni aegu 35 aastane, teine 80 aastane (minu otsitav Jaak peaks 1782. a olema umbes 18 aastane). Jaagu nimelist poega polnud kummalgi.

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34 ... 7a202b731b" onclick="window.open(this.href);return false; (21.pere)

Vanemal Siimul on poeg Johan (oletame, et nimi on valesti kirjutatud), kes 1782.a on 20 aastane, tema naine on aga Kadri, minu otsitava Jaagu naine on Sofi.

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34 ... cde7811433" onclick="window.open(this.href);return false; (8.pere)

Rohkem Siimusid ma Avinurme mõisa revisjonidest pole leidnud ja ühtegi Simonit ka mitte. Kui nüüd oletada, et minu otsitav Jaak on tulnud Avinurme mõisa millalgi 1795 ja 1805 aasta vahel
kuskilt mujalt, siis ei saa ta olla sugulane teiste Pern´a perekonnanime saanutega, aga koos kümnete teistega on ta selle nime 1826.a saanud.

Kui nüüd keegi viitsis selle pika jutu läbi lugeda, siis mis teie arvate ja kuidas edasi läheksite. Endal on plaanis veelkord vaadata läbi kõik 1795. ja 1782. a revisjonilehed Avinurme mõisast ning
hakata läbi vaatama naabermõisate varasemaid revisjone, sest KUSKILT pidi ta ju tulema.

Üldiselt on selliseid inimesi, kelle kohta on teada vaid "tulnud mujalt", üsna raske jälitada. Kuid mitte võimatu. Üks võimalus on jälitada mõisa omanikke ja mõisaga toimunud tehinguid - mõisaid müüdi, osteti, panditi, pärandati jne. Mind on rohkem kui kord edasi aidanud see, et olen kindlaks teinud mõisa omanikud, neile kuuluvad teised mõisad ja tehingud, milliseid ja millal mõisatega tehti. Ja voilà - need asjad on seletanud teinekord päris täpselt ära, miks ja kuhu üks või teine talupoeg liikus. Talupojad olid ju mõisnike vallasvara ja neid müüdi, osteti, vahetati, kingiti, pärandati jne. koos mõisatega või neist sõltumatult. Ja siinkohal ma julgen tõesti soovitada - kui mõni talupoeg kuhugi üle viiakse või kuskilt lagedale ilmub - vaadake, kes on omanikud ja millised tehingud sel ajal toimusid. Abiks kasvõi Ajalooarhiivi kodulehel kinnistute register.

Avinurmega on aga see häda, et tegemist on riigimõisaga. Seega ka tema piirkonnas elutsevad talupojad olid riigi omand. Ja seega minu esimene oletus oleks, et too mees oli varem kuskil mujal riigimõisas. Ma ei tea, kuivõrd eramõisate omanikud müüsid/vahetasid/andsid jne. oma talupoegi riigile. Arvan, et mitte eriti. Lähim riigimõis samas kihelkonnas on vist Võtikvere - kiigake sinna.

Mina ei välistaks seda, et kõik Avinurme Pärnad on sugulased. Reeglina sama perekonnanime saanud on sugulased või vähemalt perekondlikult seotud. Tõsi küll, ilmselt oli ka erandeid, kuid mitte märkimisväärselt palju. See, et inimene hingerevisjonis on kirjas kuskilt mujalt tulnuna, ei välista seda, et ta võis algselt siiski pärit olla samast piirkonnast ja samast suguvõsast.

Aitäh väga põhjaliku ja asjaliku nõuande eest:)

Minu enda esimene valik oli ka Võtikvere mõis. Mina ei osanud riigi- ja eramõisate temaatikale küll mingit tähelepanu pöörata, vaid lähtusin hooopis sellest, et Võtikvere oleks geograafiliselt kõige tõenäolisem, praeguse Võtikvere keskuse ja Kalma küla vahel on vaid u 20 km.

Aitäh veel kord.

Külli