Palun tõlget

[pipike]

Kas Michel tuli Kubja Hanso´lt või on isa tal Kubja Hanso Jurri?Saaga EAA.1865.3.277/5:12?54,1358,404,190,0
Tänud ette!

[karin.rannu]

Tere,
Michel tuli Cubyo Hanso Jürri (talust) siia. Selle kande põhjal ei saa öelda, kas ta isa oli Kubja Hanso Jürri või keegi teine.
Täpne tekst peaks kõlama - praegune peremees Michel tuli 1790 siia Cubyo Hanso Jürri peremehena. (Jetziger Wirth Michel kom 1790, als Wirth won Cubyo Hanso Jurri dahin).

KR

[Kerdi]

Naljakas, mina uurin ka Tõstamaa mõisat, Värati küla, ja mul oli ka samasugune juhus, et 1794. aastal paiknes peremees sinna teisest kohasst (Neme Land'ist, kus iganes see siis ka polnud) ringi.
Ilmselt oli sellel ajal seal kandis suurem siia-sinna ringi paiknemine, aga mis põhjusel see olla võis?
Kas oli mingi põhjus, miks talud tühjaks jäid ja mujalt sinna elama tuldi?

Kerdi


http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34 ... 39fbb403cc" onclick="window.open(this.href);return false;

[karin.rannu]

Tere,

18. sajandi lõpp oli veel ikka täiesti pärisorjuse aeg ja peremehi paigutasid ringi mõisnikud ise. Talupoeg oli kui kaup - seda osteti, müüdi, vahetati, isegi kingiti..... Millest mõisnikud lähtusid oma paigutusskeemis, seda võime ainult oletada. Siinsamas foorumis on inimesed kirjutanud, et nad on näinud, kuidas kahe hingerevisjoni vahel paigutati ümber kõik ühe küla taluperemehed. Niiet, vabatahtlikku liikumist sel ajal praktiliselt ei esinenud. Pärisorjus kaotati 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal, aga siis võttis ka hulk aega, enne kui see tegelikult toimima hakkas ja talurahvas nö. vabanes, sest mõisnikud leidsid igasuguseid nippe, kuidas oma töökäsi kinni hoida. Kuskil 19. sajandi keskel hakkab rahvas rohkem liikuma, st mindi otsima uut elukohta, kui mõisnik oli liiga karm jne.

18. saj lõpul võis ilmselt olla, et näiteks kui ühe väiksema talu pere kasvas liiga suureks, siis mõisnik määras neile uue elukoha või lõigati kuskilt tükk maad uue talu loomiseks, maa harimiseks ja koormiste tasumiseks. Päris sageli võib kirikuraamatutes üle Eesti kohata talunimesed Uetallo või näiteks kolm ühesuguse nimega talu, a la Härma Mihkli, Härma Jaani ja Härma Jakobi, mis kunagi olid olnud üks Härma talu.

KR

[Kerdi]

Oh, suured tänud ajalootunni eest!
Nii mõnigi asu klaarus selgemaks.
Ma lihtsalt pole ise juhtunud sellisele ringipaiknemisele, minu suguvõsa Viljandimaal on kogu aeg olnud väga paikne, ühes külas algusest lõpuni, ainult tütrikud on mehele läinud ja siis liikunud. Nojah, ja nooremad pojad ka. Talu jagamist on küll ette tulnud, aga lihsalt ringipaiknemist mitte.

Kerdi