Perekonnaajaloo foorum

Tere kõigile suguvõsauurijatele.
Tekkinud nimelt järgmine küsimus. Kas talurahvahulgas oli võimalik, et tuli ette lahutusi?
Küsimuse tekitab järgmine lehekülg
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=17 ... 3ff04a804b
ja
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=17 ... f979079266

Sealt võib välja lugeda, et Karl Demanti naine on Dorothea, kes sündinud Soorus ja kelle kohta märgitud, et "Eduard Waldmani lahutatud naine".

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=18 ... 814fcea149 ütleb, et neiuna oli perenimeks BLEIER.
Kuna SAAGAS pole Sooru ja Luhde materjale, siis ei saa kuidagi ka edasi.
Niisiis- kui tihti tuli ette, et talurahvas lahutas abielu ja mis olid need põhjused, mis kirikumehe ees omasid piisavat põhjendust, et selline asi juhtus?

Äkki annab vastuse-
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=17 ... 544c3e4ba6
Ise ei suuda kirjast läbi murda, äkki keegi aitaks?

Tänud juba ette peamurdmise eest.

Kahjuks ei saa aidata teksti osas, sest seda keelt ei valda. Mis puutub lahutustesse, siis neid ikka tuli ette, kuigi harva. Minu uuringud on seotud küll Virumaaga, aga vaevalt need olukorard väga erinevad olid. Narva linna kirikutähtede hulgas on ka kohtudokumente, kus abielulahutuse põhjused ja lood pikalt kirjas - ikka pere hooletusse jätmine, kuhugi mujale kadumine, kellegi teisega koos elama asumine jne. Lahutati aga alles siis, kui jalgalasknust mitu aastat midagi teada ei olnud. Hilisemast ajast ( 19. sajandi lõpp - 20. sajandi algus ) on ette sattunud paar juhtumit, kus tegemist oli naise truudusetusega ( laps teiselt mehelt ). Ning sealjuures üllatav märge kohtuotsuses - naisel uuesti abiellumine keelatud.
Urve

Tere!


Mina märkasin Juuru meetrikates lahutatud naise uuesti abiellumist juba 1807.aasta kirjetes. Hiljem on Juurus vanal ajal lahutatud üsna usinalt. Varematest meetrikakirjetest pole lahutatud naisterahva uuesti meheleminekut märganud. Meeste kohta ei oska öelda, pole ühtegi märget lahutatud meesterahva uuesti abiellumise kohta näinud. Ega seda vist kirja pandudki, kui mees lahutatud oli.

Kasutaja avagula vastas mulle lahutuste kohta ühes teises teemas nii:

"Tsiteerin ühte artklit (päris huvitavat muide):
"Huvitav on vaadata 19. sajandil Eestis kehtinud kirikuseadust, mis käsitleb abieluküsimust väga põhjalikult ja mille põhimõtteid ei ole keegi seni kehtetuiks kuulutanud.
Selle seaduse 118. paragrahvi põhjal on kehtivat abielu on võimalik lahutada järgnevail põhjustel:

* abielutruuduse rikkumine
* abikaasa kuritahtlik mahajätmine
* ühe abielupoole pikaajaline, juba üle viie aasta kestnud, ka sunniviisiline eemalviibimine
* abielukohustuste (= seksuaalvahekord) täitmisest keeldumine või suutmatus selleks
* ravimatu nakkushaigus
* vaimuhaigus
* riivatu elu
* karm ja eluohtlik kohtlemine, sõimamine või muud raskelt mõjuvad solvangud
* kohtulik süüdimõistmine, mis toob kaasa ka abikaasa häbistamise
* raske kuritegu (mille hulka on arvestatud ka ebaloomulikud pahed (= homoseksuaalsus jne)), mis toovad endaga kaasa surmanuhtluse, teised seda asendavad karistused või asumiselesaatmise.

Kõiki neid põhjusi seletab seadus pikalt ja väga huvipakkuvalt. Ühe asja tahan aga eraldi välja tuua: kirikuseadus teeb vahet abielulahutuse süüdlasel ja kannatajal poolel. Süüdlasel on keelatud uuesti abielluda, ta võib selleks aga taotleda eriluba, kui:

* kannatanud pool on surnud
* kannatanud pool on uuesti abiellunud
* kannatanud pool on andnud süüdlase uueks abieluks nõusoleku.

Üks reegel on aga igal juhul kindel: abielupoolel, kes on rikkunud abielutruudust ja seetõttu lahutatud, ei ole lubatud abielluda isikuga, kellega abielurikkumine aset leidis."

Ühest asjast artikli kirjutaja muidugi vaikib: esimesena olevat abielulahutuse hüvesid maitsnud herr Martin Luther isiklikult, kuna tal oli tarvis nimelt abielluda juba abielus oleva naisega. Selle jaoks siis luteri kirikus see lubatigi. Maarahva hulgas oli abielulahutusi üldiselt väga vähe, aga olen kohanud neid ka küsimuses piiritletud ajavahemikus. Hiljem (19. saj. keskel) õige pisut rohkem. Tolle aja inimestel oli vist tegevust pidevalt, ei olnud aega enda ja teiste hinges urgitseda.

Aga artikkel ise: http://www.eelk.ee/eelk_vastused/v_vastus.php?id=34" onclick="window.open(this.href);return false;"


Parimate soovidega,
Kristi Lijur

KristiLijur kirjutas:Ühest asjast artikli kirjutaja muidugi vaikib: esimesena olevat abielulahutuse hüvesid maitsnud herr Martin Luther isiklikult, kuna tal oli tarvis nimelt abielluda juba abielus oleva naisega. Selle jaoks siis luteri kirikus see lubatigi.

Ametlikud andmed pajatavad, et Martin Luther abiellus Katharina von Boraga, kes oli nunn, mitte abielunaine.

Mis puudutab Martini naist, siis huvitav link:
http://www.reformationtours.com/site/490868/page/204052

Igal juhul on see abielulahutuse teema isiklikult mulle küll huvitav. Kuivõrd tabu oli näiteks 19.sajandi lõpus vallaslaps? Endal puus olemas naine, kes mõisas teenijana suutnud endale 5 vallaslast saada...

Lihtsalt lahutamisteemale näiteks aastast 1796: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 4,375,43,0" onclick="window.open(this.href);return false;
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 5,341,44,0" onclick="window.open(this.href);return false;