1. leht 1-st
Palun tõlkeabi
Postitatud: Reede 27. November 2009, 23:01:11
Postitas kadira
Re: Palun tõlkeabi
Postitatud: Laupäev 28. November 2009, 11:49:11
Postitas ruheline
Tere !
Talupoegade ümberkirjutusega 1852 aastal Carlshof`i (Carl=? mõisa) ümberasustatud.
Re: Palun tõlkeabi
Postitatud: Laupäev 28. November 2009, 15:00:11
Postitas Assar
Carlshof või Karlshof Lääne-Virumaa kontekstis võiks olla Kaarli mõis Ambla kihelkonnas Tapa vallas?
või Karila karjamõis Viru-jaagupi kihelkonnas.
Re: Palun tõlkeabi
Postitatud: Laupäev 28. November 2009, 22:57:11
Postitas kadira
Aitäh veelkord vastajatele!
Mis puhul talupoegi ümberasustati? Oli see vabatahtlik või sunniviisiline? Eelmised hingeloendid on perekond elanud pidevalt Vahakulmus. Kas sel puhul näiteks, kui mõisnik tahtis omale põllumaad juurde saada, siis asustas talupojad kehvematele maadele elama?
Re: Palun tõlkeabi
Postitatud: Kolmapäev 02. Detsember 2009, 14:27:12
Postitas Assar
kadira kirjutas:Aitäh veelkord vastajatele!
Mis puhul talupoegi ümberasustati? Oli see vabatahtlik või sunniviisiline? Eelmised hingeloendid on perekond elanud pidevalt Vahakulmus. Kas sel puhul näiteks, kui mõisnik tahtis omale põllumaad juurde saada, siis asustas talupojad kehvematele maadele elama?
1852 aastal oli lahkumine pigem vabatahtlik. Enne pärisorjuse kaotamist olid talupojad sisuliselt vallasvara, mida võis osta, müüa, vahetada, kinkida, rentida, pantida ja kui vaja ka hävitada.
Hiljem see nii lihtne siiski polnud. Aga alati jääb võimalus (ka tänapäeval), et riik mingite vajaduste rahuldamise nimel ohverdab teatud iniemste huvid. Näiteks sõjaväeliste ja riigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks.
Kui mõisnik tahtis põllumaad juurde, siis taluhoonestuse arvelt sai ta seda teha vaid siis, kui talu talle kuulus. Enamik talusid vist tollal kuuluski mõisnikele ja kirikule. Nii sai maaomanik tõepoolest kellegi talust välja tõsta enam-vähem suvaliselt või vahetada perekondi kes seal elasid. Aga kindlasti oli mõisnikul kui maaomanikul pigem see huvi, et keegi viljakamatel maadel tegutseks kui vähemviljakatel. Peale Lev Tolstoi aadlimehed üldjuhul väga harva siiski ise põlduharisid.